Halupuu küttelahenduse uuenduskuur

[huviiline]

Tere teadlikumad,

Kahekorruseline maja, 140m2, malmradikad kahel korrusel, põranda soojendust ei ole. Katlamajas keldrikorrusel hetkel halupuu katel, mida saab kütta ka kivisöe ja turbaga, võimsus 40kw, vanust 21a aga toimetab ilusti. Lisaks siis akumulatsiooni paak, kus sees tarbevesi ning ümber radikate vesi.

Plaan teha uuenduskuur, kuna ei ole alati kodus kedagi kes külmal ajal saaks halgusid katlasse pista. Oleme mõelnud, et asendaks pelleti/hakkeküttega. Kas on üldse mõeldav variant, et praegusele katlale paigaldada põleti? Või kui paljudest asjadoludest see võimalikkus sõltub?

Teine variant, et paneb siis täis uue katlalahenduse, pellet või hake. Kui panna täis uus katla lahendus(katel,põleti,pelleti/hakke mahuti), siis kas on vaja hakata ka vahetama ülejäänud süsteemi, akupaaki jne.? Või lihtsalt osta näiteks 2500€ 32kw eest täiskomplekte pelletikatel, ühendada vana katel lahti ja uus külge ning hakkame kütma?
Kas see on piltlikult öeldes nii lihtne või ei käi need asjad päris nii? (ilmselt pisemaid nüanse kindlasti veel, et kuidas katel ja mahuti katlaruumi mahuvad jne.)

Kirjutan/küsin, kuna esimesed kohad, kus oled esmast nõu ja variante küsimas käinud, pakutakse kohe, et õhk-soojuspumpa ei taha panna? Või et katel liiga vana ja vaja kogu praegune lahendus ringi vahetada jne.

Kes teab/omab kogemust, palun jagage tarkust
Tänud ette

[ifffff]

Kiire kalkulatsioon näitab, et täna on õhk-vesi pumbaga odavam kütta kui pelletiga.

Pellet: Ütleme, et kilo pelletit annab 4,7kwh sooja ja maksab 25 senti, katla kasutegur võiks reaalses elus ca 75% olla, saame, et kwh sooja maksab ca 7 senti.

Õhk-vesi pump. kwh elektrit maksab täna ca 14 senti, kui arvestada pumba COP ca 4 saame, et kwh sooja tuleb kätte hinnaga 3,5 senti.

Lisaks on õv pump praktiliselt hooldevaba lõbu.

Kokkuvõtteks, küta halu või söega edasi või pane õhk-vesi pump nagu soovitatud.

[T25]

Õhk-vesi pump. kwh elektrit maksab täna ca 14 senti, kui arvestada pumba COP ca 4 saame, et kwh sooja tuleb kätte hinnaga 3,5 senti.

Cop 4 on suur unistus. Mul on garaazil päris korralik toshiba õhk-õhk soojuspump ja imeb talveperioodil korralikult elektrit. Kui temperatuur miinusesse läheb, siis hakkkab ikka tugevalt imema. +5 ja kõrgem temperatuur, siis on talutav, aga jah, kõva minusega on asi võrreldav elektriradikaga. Ma pakun, et kogu cop aasta lõikes kui tuleb õhksoojuspubmaga 2 on väga hea.

[ifffff]

Õhk-vesi pump. kwh elektrit maksab täna ca 14 senti, kui arvestada pumba COP ca 4 saame, et kwh sooja tuleb kätte hinnaga 3,5 senti.

Cop 4 on suur unistus. Mul on garaazil päris korralik toshiba õhk-õhk soojuspump ja imeb talveperioodil korralikult elektrit. Kui temperatuur miinusesse läheb, siis hakkkab ikka tugevalt imema. +5 ja kõrgem temperatuur, siis on talutav, aga jah, kõva minusega on asi võrreldav elektriradikaga. Ma pakun, et kogu cop aasta lõikes kui tuleb õhksoojuspubmaga 2 on väga hea.

No ma panin nii puusalt seda COP-i. Eks oleneb aastast, on olnud talvesi kus temperatuur ei lähegi suurt miinusesse, kuid isegi kui arvestada COP 2 saame , et õhk-vesi pump on sama kulukas kui pellet.

Muide ega ka see katla 75% kasutegur on selline ideaalolukord (paberitesse joonistatakse veel kaunemaid numbreidki), tegelikkus võib olla nutusem.

[huviiline]

Tänud vastamast ifff ja T25!

Eks neid kulusid võib siia ja sinnna arvutada igatpidi, sest ei tea keegi, mis talv ja milline küttepriood, pelleti hind ees ootab jne. Kuid seda kindlasti, et õhk-vesi pump korral on kasutusmugavus oluliselt parem kui pelleti puhul.

Teiseks, kui võtta alginvesteering, siis õhk-vesi korral see ilmselgelt suurem kui pelleti puhul ning mis on õhk-vesi pump tasuvusaeg, kust maalt hakkab see sääst seda veelgi keerulisem arvutada. Lihtne on panna mingid keskmised numbrid, arvestada arvutusse aastatega tõusvaid kulunumbreid, kui kindlalt ei oska keegi midagi öelda.

Hetkel on võimalused väiksema alginvesteeringu jaoks ehk pelleti katel. Kui see muidugi on nii lihtne nagu esimeses postituses küsimuse tõstatasin, et kas on võimalik lihtsalt praeguse lahenduse juures ainult katel välja vahetada ning elu läheb edasi

[T25]

Mina üritaks olemasolevale süsteemile õhk-vesi soojuspumba külge pookida. Enamus ajast jookseks siis õhk-vesi soojuspumba pealt ja kui juhtumise tuleb talvel 20 kraadi külma mitu nädalat järjest, siis kütaks halgudega lisaks. Võimalik ,et see polekski majanduslikult eriti tasuv, kuid mõnel ei kannata võibolla närv välja, kui külmaga otseelektriga peab kütma. Summa summaarum isegi cop2-ga arvestades tuleb pellet samasse hinnaklassi õhk-veega, nii et pelletiti tõesti ei ole mõtet panna. Arvestades, et kliima soojeneb aasta aastalt päris tugevalt, siis õhk-vesi saab edaspidi ilmselt ka talvel hästi hakkama.
Kui ainult õhk-veele lootma jääd, siis pead arvestama pumba võimsuse sellise, et cop1-ga ehk otseelektriga maja ära kütaks talvel -25-ga. Mul puudub kogemus ja pole ise arvestanud, kuid millegipärast sisetunne ütleb, et suuremate majade puhul läheb vaja üpriski kogukat ja võimsat pumpa, mis imeb elektrit korralikult täiskoormusel. Võib tekkida oht, et maja peakaitsmest võib jääda väheks, et talvel külmaga kõiki elektritarviteid normaalselt käitada.

[ifffff]

kliima soojeneb aasta aastalt päris tugevalt

eeeeeee ???

[T25]

kliima soojeneb aasta aastalt päris tugevalt

eeeeeee ???

https://www.delfi.ee/news/paevauudised ... d=86704851

Ja see on alles algus. Lumepall on veerema läinud ja takistada ei ole seda enam võimalik. Lähikümnenditega muutub kliima niivõrd oluliselt , et me ei kujuta seda isegi ette , mis toimuma hakkab.

[dumbuser]

Lähikümnendiga ? Poole tunni pärast on juba tunda. Samas kui ei kujuta isegi ette siis milleks üldse põdeda ?

[ifffff]

On kliimahüsteerikutel mingi viimsepäeva kuupäev ka paika juba saanud?

Vaata kaarti korra. Ei peaks üllatusena tulema, peale suuremat vihma seal ujutab, seekord rohkem kui tavaliselt.

Võin sulle kohaliku "kliimamuutuse" uudise ka panna https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=65998820 Alati võib väita, et põhjus oli kliimas või milles iganes, aga ometi mitte selles, et keegi luhale majad ehitas.

kliima soojeneb aasta aastalt päris tugevalt

eeeeeee ???

https://www.delfi.ee/news/paevauudised ... d=86704851

Ja see on alles algus. Lumepall on veerema läinud ja takistada ei ole seda enam võimalik. Lähikümnenditega muutub kliima niivõrd oluliselt , et me ei kujuta seda isegi ette , mis toimuma hakkab.

[Coolhouse]

Kuidas säästu arvutada või prognoosida.
Tuleb võtta aastas kuluvate puude kogus ning vaadata tabelist mitu kWh puud kokku aastas soojust annavad.
Oletame et annavad 25 tuh kWh. Nüüd tuleks vähendada seda katla kasuteguri võrra mis olenevalt katlast võib olla 10..30%.
Seega on majale aastas vaja soojust nt 25 000x0,9=22,5 tuh kWh

Arvutuste jaoks sama soojustarbija ostetav elekter soojuspumbaga on
Õhk-vesi koef 2 11 250 kWh
maasoojuspump koef3 7 500 kWh
Siis saab vaadata kas ostetava elektri number on sobiv.

Paraku unustatakse palju asaolusid.
Üks asi et halupuuga on tülikas tegeleda kuid ega see halupuu katel ka igavene ei ole ehk investeering on sageli vajalik amortiseerunud või ajale jalgu jäänud küttesüsteemi uuendamiseks. St kui pelletikatel on vähim vajalik asi kütmiseks siis soojuspumba puhul kujuneb olulisels pelletikatla ning soojuspumba hinnavahe. See võib olla 500.- eurot soojuspumba kahjuks kuid ka 5000.- või enam kui just selline soov on.

Pelletiküte võib olla mõistlik kui on tegemist kõrgetemperatuurilise küttesüsteemiga. Ehk nt töökoda on ehitatud 1987.a ning seinas on mingi kogus radiaatoreid või siis ka kaloriiferid mille küttevesi külma ilmaga kuumaks aetakse. Variant on kas buldooser või siis sama moodi edasi kütta. Sama on ka soojustamata või 1950...1970 aastate "soojustatud kivimajaga".
Kui maja on hästi soojustatud ning madalatemperatuurilise küttesüsteemiga (põrandaküte või palju radiaatoreid) siis on vist soojuspump mõistlikum.

Kliima soojenemise osas on tegemist loodusnähtusega kuid lisaks kaasneb sellega ka Euroopa Ühenduse tegevus mis toimib läbi sunnimeetmete ehk seadusaktide.
Selge näide on põlevikivi põletamise lõpetamine. 2013. a. said 5 EU riiki üleminekuaja kuni 2019.a sh ka Eesti. Sellest ei räägi keegi. Üleminekuaeg lõppes ning .....
Ehk hakatakse kateldes põletama puitu mis omakorda ei meeldi pelletitootjatele. Vaevalt ka pelleti ostajatele.
Või nt Helsingi linn võttis kohustuse aastaks 2029 lõpetada kivisöega kütmine. Kuid on ebaselge millega kütma hakatakse?? https://www.talouselama.fi/uutiset/suom ... c1b86e1a41

[keemik]

1. Kliima on soojenemise faasis globaalselt. See on fakt, mida näitab igaaastane keskmise temperatuuri tõus, mis on fakt. See, et ilm on igas maailma paigas erinev ja võib esineda ekstreemset külma ilma lokaalselt, on igati seaduspärane, sest kliima soojenemine toob kaasa ekstreemsema ilma. Ilm ja kliima on kaks väga erinevat asja.

2. Kas soojenev kliima on inimetekkeline; osaliselt inimtekkeline või ei ole üldse inimtekkeline? Mina usun, et osaliselt on inimtekkeline. Toonitan, et usun, mitte ei tea kindlalt.

3. Kui EKRE või Trump midagi ütleb, peaks ta ka alati alustama oma väidet: ma usun. Mitte, et ma tean.

4. Ma usun, et 99.95% inimestest ei suuda vahet teha teadmisel, usul, arvamisel ega tõlgendada empiirilisi andmeid adekvaatselt. Seda takistavad juba teatavad evolutsioonilised heuristikud. Hea näide on Ifffff link, mis justkui seoks lokaalse ilmastiku nähtuse kliima soojenemisega argumendiga.

5. Ainus variant, et tõestada, et kliima ei soojene, on kahtluse alla panna temperatuuri mõõtmised. Ma usun, et NASA-l on ikka termomeeter kalibreeritud http://www.earth-policy.org/indicators/C51

Nii, nüüd selle graafiku alusel saab väita vaid ühte asja: kliima on soojenenud. See on see, mida ma tean.

[Kalvis]

Inimkond on kliimat muutnud juba põllumajanduse tekkimisest saati. Ja väga paljudes piirkondades vastu näppe saanud (Maiad, egiptlased, khmeerid jt.)
Siiski küttelahenduses tasuks veits arvestada tulevikuga küll. Kahjuks EL poliitika on kõike muud kui mõistlik. Pellet oleks hea küll aga EL poliitika kruvib kindlasti selle hinna lakke - puitu pole metsas nii palju. Vähesed ehk teavad, et EL poliitika keelab ka puidu metsas raiumist, Eesti kirjutas sellele alla aga poliitikud on vait kui sukad! Sama üllatus ootab põllumehi - ka seal on keeld. Õnneks on meil pea nullilähedane põllumajandus, et selle keelu lävendi ületamist niipea ei toimu. Samuti on kabinetivaikuses alla kirjutatud tavaautodele keeld, esimene vili ongi raudtee elektrifitseerimine (iseensest pole paha asi - kasu muidugi on null kliima seisukohast). See 6000 kaevuri teema enam kedagi eruta, presidendi arvates võiks kogu eesti töötuks jääda.
Elektri hinnad tänu Narva jaamade kinnipanemisele kohe lakke ei lenda - Hüdroressurssi on suveks olemas. Aga talvega on teine lugu. Kui talvel Narva jaamad seisavad siis näeme suuri elektrihindasi. See paneb ka soojuspumba osas kukalt kratsima - 40 € kWh on asi ju tasuv aga kui elektri hind on 200€ kWh siis on pellet tasuvam. Aga kui selle hind 2 või 3 kordistub?? Võta kuidas tahad, kõik variandid on halvad tänu EL turusolkimisele.

[huviiline]

kas kellegil on kogemust sellise seadmega?

https://torujyri.ee/et/pelletipoletid/1 ... -wifi.html

[võhik]

Soojuspumpa saab osa aastast ajada ringi päikesepaneelide elektriga. Või vähemalt toetada. Meil talvekuudel muidugi mitte eriti, kuid lõuna pool juba üksjagu.

Soomlased on oma asukoha iseloomustamiseks öelnud, et 60-ndast laiuskraadist pooluse pool elavatest inimestest maailmas iga kolmas on soomlane. Et siis kokku on selliseid inimesi maailmas miski max 20 miljonit summaarsest 7,7 miljardist. See võiks panna mõtlema, et esimese asjana tuleks fossiilkütuste kasutamise keeld kehtestada neile, kes oma päikeseressurssi täna ei kasuta ja ise naftat küttes kliimasoojenemise üle vinguvad. Alustaks näiteks esmalt fossilikeeld kuni 20-da laiuskraadini, siis 30, seejärel 40 jne. Meie hakkame asjaga tegelema siis kui see eelnev 95 % on oma asja jonksu saanud. Ja veel- et kliimamuutusi mitte võimendada, tuleb ränderaamistik ja kliimaraamistik omavahel vastavusse viia. Ränne peab olema lubatud vaid suurema ökoloogilise per nuppi jalajäljega piirkondadest väiksema jalajälje suunas, vastasel korral ränne vaid võimendab kliimamuutusi.

[Aareld]

Sellele sinupoolt viidatule tuleb veel juurde osta mahuti. Ainult 5 võimalikku võimsuse astet - akupaagiga ilmselt toimetab.
Soovitaks kaaluda ka seda pelletipõletit, mis on sujuva võimsuse reguleerimisega.

Kindlasti soovitaksin vahetada kogu katel, annab olulise kokkuhoiu.
Kütte juhtimine tuleks samuti läbi mõelda.