Maakaabel 100m liitumiskilbist majani

[Aruudus]

Tere!

Siin sellesarnaseid teemasid juba mitmeid, kuid ükski ei ühti minu olukorrale, seega vabandan ette kui tegin mõne arvates teema millest juba jahutud kuuni ja tagasi
Nimelt olemas liitumine liitumispunktis, 3 faasi 20A (tulevikus plaanis tõsta 25A peale) . On idee ka aasta-paari jooksul rajada päiksepark võimsusega max 15Kw, võrku tagasi müümisega. Nüüd olen aga olukorra ees, et ehitan krundile uut maja mis jääb liitumiskilbist ca 100m kaugusele ja oleks vaja maha panna õige ristlõikega maakaabel. Kesise info põhjal tean, et vahealajaam jääb liitumispostist ca 1 km kaugusele. Liitumispost on ka ühtlasi liini lõpp.. -.- . Endal oleks mõte paigaldada 5G16 vask kaabel, kuid kas targemad oskavad ehk soovitada, on see mõistlik raha "paigutus", või on tegu liialdamisega. Alumiiniumi väga ei sooviks, kuna pean ehituse ajal kasutama ka sama "soolikat" ajutise kilbi taga , samuti paigaldus oleks peenema soolika juures lihtsam.

[Aruudus]

..Plähmerdades unustasin kirjutada valmiva maja andmed- 220m2 , küttena õhk-vesi või maaküte. Maja kõrvale ka garaaz koos kuuriga. Mingeid suuremaid tööstusseadmeid ei ole plaanis paigaldada. Majas nagu ikka, elektri-keris, veeboiler, kütteseade, võibolla ka väiksemat sorti vent-seade. Maja hoovi plaanis paigaldada ka välibassein, mida kütab õhksoojuspump. Vesi tuleb oma puurkaevust 3faasilise süvaveepumba abil..

vast sai kõik info

[T25]

Ma tahtsin oma garaazile ka vaske panna, kuid hind oli alumiiniumist vist ca 8x kallim. Seega sai määravaks hind. Mul oli kaablit 50 m ja kui mu mälu mind ei peta, siis 4x25 alumiinium läks mul tiba peale 100 euri. Vask 4x16 oleks läinud oma 800 euri. Võimalik, et vask oli veelgi kallim, ma enam ei mäleta hästi, kuid kui vase hinda kuulsin, siis läksin kohe alumiiniumkaabli peale üle. Kokku läks mul kogu lugu koos töörahade jms vähem maksma, kui oleks läinud vaskkaabel ise.

[Aruudus]

hind on jaa päris krõbe, kuid püüan seda võtta ise nii, et ehitad kodu eeldatavalt ühe korra ja kui juba siis teha korralikult. Maja ehitushinna juures välja käia ütleme 1000 eurot kaabli ja töö eest, ei tundugi nii jõhkralt suur raha, kui see ikka jääb sinna aastakümneteks. Leidsin ka 3eur/meeter pakkumise 5G10 vasele, mis tundub väga hea hind.. isegi väga hea, arvestades Esvikate jms elektripoe hindadega. Kindlasti laseks osta läbi firma ka, mis tooks taskusse tagasi KM ja saaks ka firma-soodusega... vastasel juhul oleks hind eraisikuna ostes ajuvabalt kõrge . Aga tolle 10ruuduse vase osas, ei ole ma ise väga kindel :/ .. Oleks alajaam lähemal ja poleks ma liini lõpp, siis ajaks 10 ruutu oma asja kenasti ära.. kuid hetkel?

[Aruudus]

5G16 kirjutasin sellepärast, et ei ole mina veel kohanud 4G16 vaske .. või sina oled? (sukaga 4G16+16 on pm ikka viie soonega!) Ja maapinda ja kõrisse paigaldamisel on ikka vahe küll, kas 16 vask või 25 alumiinium . Aga teema juurde tagasi tulles, oli küsimus ristlõike suuruses. Kas alu 25 / vask 16 on vajalik, või võin ma arvestada ka 10 vase / 16 aluga?

[Aruudus]

Jah, nende töödega olen kursis , mis kus vaja teostada . Tänan vastamast!

[Küülaline]

Ütle, mis võimsusega trafo on seal kilomeetri kauguses alajaamas ja mis kaabliga õhuliin tuleb alajaamast sinu liitumiskilpi. Siis saab alles midagi arvutada ja arvata.

[võhik]

Niitidega mängite? Mul sama lugu.. ... liitusin algul 20 ampriga, aga lasen vast tõsta 25 peale. Liitumise projekteerijal palusin sisse kirjutada Al 120 ruutu, ta polnud vastu. Tehti ära kah. Aga liitumiskilpi polnud nad nõus tooma maja juurde, jätsid poole maa peale.. teise 200 m pean ise vedama, ikka 120ga , et kindlam oleks.....

[Küülaline]

projekteerijal palusin sisse kirjutada Al 120 ruutu ... teise 200 m pean ise vedama, ikka 120ga , et kindlam oleks.....

Saan aru, et sina oled alajaamast 400 m kaugusel, st 200 m liitumiskilpi ja 200 m majja? Ma usun, et projekteerija ikka arvutas ka midagi, kaableid ei valita palumise järgi, et kindlam oleks.

[ping]

Kui plaanitakse tulevikus 15kW päikseelektri tootmise inverteri ühendamist, siis peaks kaabli arvutamisel arvestama ka selle koormuse eripäraga, et saada max kasutegur süsteemist.

[Küülaline]

inverteri ühendamist, siis peaks kaabli arvutamisel arvestama ka selle koormuse eripäraga

Mida sa selle koormuse eripära all silmas pead, et see mõjutab kuidagi kaabli ristlõiget?

[dumbuser]

Kui plaanitakse tulevikus 15kW päikseelektri tootmise inverteri ühendamist, siis peaks kaabli arvutamisel arvestama ka selle koormuse eripäraga, et saada max kasutegur süsteemist.

Et siis misasja ?

[Aruudus]

Niitidega mängite? Mul sama lugu.. ... liitusin algul 20 ampriga, aga lasen vast tõsta 25 peale. Liitumise projekteerijal palusin sisse kirjutada Al 120 ruutu, ta polnud vastu. Tehti ära kah. Aga liitumiskilpi polnud nad nõus tooma maja juurde, jätsid poole maa peale.. teise 200 m pean ise vedama, ikka 120ga , et kindlam oleks.....

oot oot, misasja siis nüüd .. sa kas ajad midagi väga väga sassi või ehitad sa endale tööstushoonet sinna ,et 120 ruutu alumiiniumi eramajale lasid toppida... Kas sa kaabli ristlõike tabelist oled midagi kuulnud, või alustaks sellest. kas sa elektrist endast üldse tead miskit? See on rohkem kui liialdus.. ütleks et jaburus..
ja et kui elektrijaama rajama kukun, siis pean äkki ristlõike ümber arvutama?-järgmine totrus. Oma ala teadjad küll need vastajad olla ei saa, sooviks ikka vastuseid, kes asjadest aduvad . E-energiaga suheldes peaks minu tingimustes sobima ka 10 ruudune vask, või 16 ruudune alumiinium. Kui aga tulevikus mu liinitrass peaks paranema ja 20A on võimalik tõsta 25A peale, siis 16 ruutu vask või 25Alu, on juba paraja varuga , et ilma probleemideta mind teenindada.

Kõik kes vastasid, tänud Teile.

[ping]

Kui plaanitakse tulevikus 15kW päikseelektri tootmise inverteri ühendamist, siis peaks kaabli arvutamisel arvestama ka selle koormuse eripäraga, et saada max kasutegur süsteemist.

Et siis misasja ?

Jah, täpselt nii nagu lugesid.
Tavaliselt sellest juttu ei tehta, et muidu võib potensiaalse kliendi äraehmatada.

[Küülaline]

sellest juttu ei tehta, et muidu võib potensiaalse kliendi äraehmatada

Kas sa selgitaksid täpsemalt, milles on asi?

[trebla]

...oot oot, misasja siis nüüd .. sa kas ajad midagi väga väga sassi või ehitad sa endale tööstushoonet sinna ,et 120 ruutu alumiiniumi eramajale lasid toppida... Kas sa kaabli ristlõike tabelist oled midagi kuulnud, või alustaks sellest. kas sa elektrist endast üldse tead miskit? See on rohkem kui liialdus.. ütleks et jaburus..

Peale kaabli lubatud koormuse on veel olemas selline nähtus nagu pingelang. Mida peenem kaabel, seda suurem takistus ja seda suuremad kaod kaablis ja seda väiksem pinge kaabli lõpus, tundlikud elektriseadmed ei taha enam töötada korralikult ja lamp hõõgub laes nagu seasilm (tänased leedlambid ilmselt vilguvad).

Vene ajal öeldi rusikareegliks, et majanduslikult ei tasu elektrit ajada kaugemale kui 1 volt meetri kohta. Kui liin on pikem, on kasulikum teha vahele uus alajaam, muidu lähevad kaablid liiga jämedaks - st liiga kalliks...

Seega 1 faas 230 V -> 230 m, 3 faasi 400 V -> 400 m, Narva-Tallinn 220 kilovolti... -> 220 km jne

Sestap ka Elektrilevi ei tõtta ampritasu eest pakkuma kellelegi liitumist kaugemale kui 400 m alajaamast ( nemad on ju kohustatud tagama pinge kvaliteedi liitumispunktis ), edasi pead ise uue alajaama või jämedamad kaablid kinni maksma .



PS - sina oma 1,1 kilomeetriga alajaamast oled igatahes topelt teisel pool seda rusikareeglit...

Küülaline palus sinult trafo võimsust ja õhuliini jämedust, et midagi arvata saaks.... seni on sulle siin ainult laest oletusi pakutud...

[ping]

sellest juttu ei tehta, et muidu võib potensiaalse kliendi äraehmatada

Kas sa selgitaksid täpsemalt, milles on asi?

Lühidalt:
Elekter "voolab" kõrgema potensiaali poolt madalama potensiaali poole.
Et elekter suunduks inverterist võrku, siis inverteri väljundpinge on kõrgem võrgupingest.
Inverteri väljundpinge faasi kohta on kuni 250-265V (sõltub seadistusest, ja on seadistatav erinevate ajaintervallidega väärtustega, nii min kui max pinge kohta). (Seadistused tehakse võrguettevõtte normide järgi, protokollitakse ja esiatakse võrguettevõtjale pingestusloa jaoks.)

Kõik senised arvutused juhtmetes tehakse tavaliselt siinusvoolu kohta.
15kW inverteri võrgukaitse tuleb panna 20A, mis vastab sellise koormuse keskväärtusele.
Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A (sõltub seadmest ja kuigi tootjad seda ei avalda siis voolutangide ja ossiga saab näha).
Inverteri tootjad soovitavad 10kW (16A) inverterile kasutada ühenduseks 4mm2 kaablit. (Töötab ka 2,5mm2 aga see kipub soojenema. )
Seega pingelangude arvutustes tuleb lähtuda mitte siinuspinge keskväärtusest vaid inverteri poolt väljastatud impulspinge ja voolu max väärtusest.
Kui inverter mõõdab oma väljundklemmidel etteantud väärtusest suurema pinge, siis inverter lülitab enda välja, ootab ettenähtud minutid võrgu stabiliseerumist, sünkroniseerib ennast ja annab järgmised impulsid võrku.

Kui nüüd juhtub halbade juhuste kokkulangemine (liini suur pingelang, faaside ebasümmeetriline koormus, pingekõikumised), siis võib juhtuda et päike paistab aga võrku lähevad ainult üksikud impulsid ja praktilist võrkutootmist pole või kodused seadmed saavad 255V toitepinget.

[võhik]

Ehk siis pingelang teises suunas... tootjalt võrku.
Ma räägin, et toimetate niitidega.....

Kas sul on reaalne 15 kWp paigaldis 20 A liinikaitse taga (energia liikumise seisukohast vaadates siis "ees")?
Mulle väidab üks paneelidega tegeleja, et 15 kWp jaoks on vaja 25 A liitumist.

Kas kolmefaasilised inverterid nii nutikad ei ole, et ebasümmeetria korral toodavad nendesse faasidesse, kus faasipinge madalam, rohkem?

[ping]

Ehk siis pingelang teises suunas... tootjalt võrku.
Ma räägin, et toimetate niitidega.....

Kas sul on reaalne 15 kWp paigaldis 20 A liinikaitse taga (energia liikumise seisukohast vaadates siis "ees")?
Mulle väidab üks paneelidega tegeleja, et 15 kWp jaoks on vaja 25 A liitumist.

Kas kolmefaasilised inverterid nii nutikad ei ole, et ebasümmeetria korral toodavad nendesse faasidesse, kus faasipinge madalam, rohkem?

See soovitatud suurusega inverteri kaitse, see ka viskab ennast päris tihti välja. Igapäevaselt on mõistlik kontrollida inverteri kaitsme asendit.
Kui peakaitse on sama suur, siis on oht et hakkab tervet elamist elektrita jätma. Seega on mõistlik kui peakaitse on suurem kui inverteri kaitse.

Millisesse faasi toodab sõltub seadmest. Valdav enamus toodab võrdselt.
Kui min, max pinge või sagedus (siinuse nurkkiirus) väljub etteantud piiridest lülitub inverter välja.

[võhik]

Kui peakaitse on sama suur, siis on oht et hakkab tervet elamist elektrita jätma. Seega on mõistlik kui peakaitse on suurem kui inverteri kaitse.

kas see poleks jälle põhjus kasutada liitumiskaitsmena selektiivset peakaitselülitit?

[T25]

Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A

Pinget ei mõõdeta amprites, niipalju on mulle küll ohmi seadusest meelde jäänud.

Kui nüüd juhtub halbade juhuste kokkulangemine (liini suur pingelang, faaside ebasümmeetriline koormus, pingekõikumised), siis võib juhtuda et päike paistab aga võrku lähevad ainult üksikud impulsid ja praktilist võrkutootmist pole või kodused seadmed saavad 255V toitepinget.

See on ebaloogiline. Kuidas saab tekkida suur pingelang, kui võrku midagi ei lähe? Kuskil peab miski hirmsasti voolu tarbima, et suur pingelang tekiks.

[ping]

Kui peakaitse on sama suur, siis on oht et hakkab tervet elamist elektrita jätma. Seega on mõistlik kui peakaitse on suurem kui inverteri kaitse.

kas see poleks jälle põhjus kasutada liitumiskaitsmena selektiivset peakaitselülitit?

Selektiivsed kaitseautomaadid on selektiivsed lühisvoolule, mitte püsikoormuse keskväärtusel.
Vist?
Kindlam on kasutada erineva amperaažiga automaate.

[ping]

Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A

Pinget ei mõõdeta amprites, niipalju on mulle küll ohmi seadusest meelde jäänud.

Kui nüüd juhtub halbade juhuste kokkulangemine (liini suur pingelang, faaside ebasümmeetriline koormus, pingekõikumised), siis võib juhtuda et päike paistab aga võrku lähevad ainult üksikud impulsid ja praktilist võrkutootmist pole või kodused seadmed saavad 255V toitepinget.

See on ebaloogiline. Kuidas saab tekkida suur pingelang, kui võrku midagi ei lähe? Kuskil peab miski hirmsasti voolu tarbima, et suur pingelang tekiks.

*)Pingete erinevus juhtmes tekitab voolu.

*)Pingelang tekkib juhtmel mõlemas suunas, terves pikkuses. (kasutatava seadme klemm - alajaamas oleva trahvo klemm.)

*) Näited elust:
Pikk liin alajaama, ja sina või naabrimees, keevitab ühel faasil või käivitab lüpsimasinat või kompressorit.
Või naabriks olev, samal liinil olev korterelamu, kus pärast tööpäeva lõppu lülitatakse elektripliidid sisse.

[ping]

Ping pingis:

Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A (sõltub seadmest ja kuigi tootjad seda ei avalda siis voolutangide ja ossiga saab näha).

Sellise tembu eest võib saada EL-ilt kiiresti võrkuühendamise keelu (tõenäoliselt ei lastagi ühendada, sest generaator peab vastama kehtivatele normdokudele ja need tuleb esitada), sest see tähendab kõrgemate harmooniliste märkimisväärset osa. Nii, et kust sa sellise "info" tõmbasid?

Siin on hetkel kehtiv nimekiri võrku ühendada lubatud seadmetest, vanemad on küll juba nimekirjast kustutatud. Kõik need on läbinud heakskiidu protseduuri.
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/630515 ... i_2018.pdf
Elektriga tegeleva isikuna võiksid võtta ossi ja ampertangid, ning ise vaadata, et millise kujuga väljundvool on.
(Samamoodi nagu autovõimendi toitejuhtme ristlõiget (pingelang) ei valita mitte keskmise voolutarbe järgi, vaid max voolu impulsi tipu järgi.)
Saab ka kirjanduse kaudu ennast kurssi viia antud seadmete arhitektuuri ja tööpõhimõtetega.

[Küülaline]

Need seadmed, mis on heakskiidu saanud, peaksid siiski siinuse kujulist pinget tootma, mitte "kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A", ehk natuke sakilisemat, kuid siiski siinust.
Võiksid mõne oma ossi pildi siia panna sellest impullside jadast.