vahelae kandevõime

[külalinexy]

Vahelae sille on 4,5 meetrit, seal 50*150 prussid 70cm vahega. Kas piisab kui üle ühe lisada kõrvale samamõõtu pruss? Mis valemi järgi neid koormuseid arvutatakse, keegi äkki selgitab?

[sashaobrok]

No ta kannab, aga jääb nõtkuma.

[rax1106]

Jah, läbipaine ületab lubatud piiri. Ja vaevalt koduehitaja kasutab C24 ehituspuitu, pigem ikka C16-C18. See juba nii ära ei kanna, kui arvestada tavalise eluaseme koormusega (norm. 200 kg/m2)

[külaline 177]

Tere!
Upitan teemat...
Plaanis maja juurdeehitus/laiendus. Lühidalt taustinfoks: kahekordne, (vundament fibo5 300, valatud taldmik 700*250), fibo3 300 seinad, "puhas pind 5,5m*13m. (Vana maja puitsõrestikul telliskivivoodriga, ehk siis seda ei saa mingil moel kasutada juurdeehituse mingite osade kandvamaks muutmisel). Kandvad seinad vaid välisseinad. Hetke plaani järgi.

Aga probleem.... Muret poleks, kui ei sooviks teha tuba, mille sille oleks 5,5m. Lisaks müürile toetuv osa (0,5-0,6m). Ruum ise 5,5m*5,1m, (seega ei oleks suurt vahet kui ka siseseinad teha kandvad, samas tuleks siis sinna teha ka vundament, mida muidu ei teeks.)

Pakutud lahendus 1: tellida vastavad betoonpaneelid. Sellele kohta on üks öelnud, et vundament ei pea vastu, teine ütleb,et on piisav, isegi kui sein oleks fibo3 200. Tõsi, ei-arvajal puudus info vundamendi kohta. Kuid... probleemiks on paneelidega maja juurde ligipääs (kõrhaljastus, elektritraadid maja ümber, manööverdamisruum olematu). Ja, mis seal salata, lahendus oleks ka mõnevõra kallim plaanitust (kuigi ära jääks lae kipsitamine, vahelae vill jm tööd).

Enda soov, lahendus 2: Eelnevast kirjast leitud tabeli põhjal teen järeldused, et kui panna talad mõõduga 100*200 sammuga 400, puit C24, siis peaks vahelael kandevõimet olema piisavalt. Teisele korrusele pole plaanis rasket kiviahju või kaminat, tavapärased eluruumid oma kappide (kindlasti mitte tühjade), laudade, riiulitega (millel eeldatavalt piisavall hulgal tehnikat, heliplaate...), voodite jms-ga.
Puittaladega oleks lihtsam manööverdada, või vähemalt pole vaja spetsiaalset kraanat nagu betoonpaneelide puhul. Hinnakalkulatsiooni pole Puumarketist kahjuks (veel) saadetud.

Lahendus 3: Liimpuidust talad, kuid ühe tala hind algab üle 4000kr+km.... Rohkem pole sellele mõelnud.

Olen rääkinud oma arhitektiga, kes omakorda konstruktoriga ja tulemuseks on arhitekti nägemus teha ruumi suuruseks 5,5m*4,4m, kandvad vaheseinad ja panna talad piki juurdeehitust. Ma ei ole sellise lahendusega üldsegi nõus ja seega otsin abi/nõuannet esialgu siit foorumist.
Kui on puudu mingi oluline info hinnangu andmiseks, palun, küsige, vastan.

Andke andeks mõned ehitus-faktilised-terminilised-naiivsed möödapanekud kuna ma pole ehitaja, kuid soovin asja omale põhimõtteliselt selgeks teha ja kõigele vaatamata saada omale suur ja avar tuba

Aitäh vastajatele!

[Kalvis]

Tegelikult oled iseendale vastanud.
Kui tahad soodsat ja toimivat siis tuleb 4,4 sihis panna talad.
Võid ka monoliitbetooni kohapeal valada, jutt vundamendi ja seinte kohta on üle pingutatud. Kuid raua hind...

[Külaline 177]

Aitäh vastamast, Kalvis!

Tegelikult annan endale isegi aru, et odavalt head ei saa.
Kuid ühes eelnevas postituses olev kandevõime arvutamise tabel..., kas see ei pea siis üldse paika?

Kui vundament betoonpaneelide raskusele on okei (mida ma ka ise tegelikult arvan), siis ma ilmselt peaksin kontakteeruma paneelide tegijate/paigaldajatega, nad oskavad öelda kõige täpsemalt, millist manööverdusmaad nad vajavad, mis võimalused on.

[sashaobrok]

Paned metalltalad ja vahepostid piki mööda maja. Ja saad selle 5 meetrise silde kohe poole väiksemaks.

[Kalvis]

Tabel on õige. Juhtisin tähelepanu, et palju variante pole. Omal oli sama asi, sai ümber keeratud lühemale sildele. Jep on hiljem põrandaga 2 korrusel probleeme, kuid seda saab teha. Seepärast saigi OSB pandud 2 korrusele, pärast seda pole ju vahet, mis pidi põranda all talad jooksevad.
Kui saad, siis tuleb ikka kasutada kas ülitihedat sammu, kasutad metalli puittalade asemel, monoöiitbetoon või lühem sille.

[Hiid]

ma ei tea tabelitest midagi.
Oma onnid olen teinud puhtalt selle järgi, kuidas olen näinud vanadel eestlasetel toimivat. 10m sillet, 1.2m talade vahe. Tonne heinu peal.
Mu üks onn on 900 vahega, 6500 talad, 100x250, 900 sammuga.
Teine onn on 6500 talad 50x200, 600 sammuga.
Mingit sertifitseeritud puitu ei ole kasutanud. Suvaline pask.
Kergelt võbiseb küll. Kui mitmekandist mullivanni peale ei pane, ega ahju, siis vahet pole. Katki ei prõksa, käimisel ei õõtsu. Eramusse kõlbab ideaalselt.
Nüüd hakake mind materdama

[Külaline 177]

5,5m*4,4m sildamisega kaasneks kõigi siseseinte kandvaks tegemine, mis eeldab ka vundamenti nende alla. Algne idee oli vaheseinad teha metallkarkassil, kandvad vaid välisseinad (üks sein jääb vana maja vastu, seega sisuliselt sisemüür, aga kandev). Siseseintele vundamendi tegemine tooks minu arvates kaasa mõttetut kulu. Ja mis peamine, tuba ei saaks nii suur kui soovin, so 5,5m*5,1m (kogu sillatav ala 5,5m*13m). Silde suund seega ikkagi risti ja 5,5m.
Ehk siis jonnaka järjepidevusega otsin lahendust 5,5m-sele sildele.

Ka vahepostidele olen mõelnud, kahjuks poolitab see toa suht tobedalt ära ma arvan, seda jällegi ei tahaks Naiste kapriisid

Hiiu variant... Kui ütled, et Sinu variant toimib, endal läbiproovitud, siis eelnevalt antud tabelit aluseks võttes 100*200 talad 400 sammuga oleks ju küll ja küll. Arvutuste kohaselt 30 tonni!!!Mega raskeid asju teisele korrusele plaanis panna pole.

[Hiid]

selle unustasin kirjutamata, et sille on mul 6m. Talade otsad kannavad välisseintel.
Kui huvi, siis võid külla tuua end, õõtsutama.

[Kalvis]

Mul läks ka üks sein mittekandvale. Kuid see oli silikaadist ja kannab ära. Kui on plaanis kips siis teed kas silikaatkivist või tugevdad rauaga. Silikaat on odavam.
Isegi 4 meetrisena on nõrka nõtket tunda, kuid see ei ole häiriv

[sashaobrok]

Veel üks hädalahendus: paned näiteks H metalltalasid 5,5 meetriseid 4tk. Ja nende vahele siis tulevad juba arvutuste kohaselt ca 2,6 meetrised puittalad. Saad kogu maja ulatuses kandva lae. Võibolla vaja mõelda aint sarikate "kokku tõmmamisele"....

[Thomas88]

Tere räägin siis ka oma kogemust ja mis mul kodus on. Maja laius on 8m ja pikkus 12m,keskel ka kandev sein. Tala paksus vahelaes on 200x200 ja 1m sammuga, talade peal risti veel 50x100 pruss, millel peal Osb paksusega 1,5 cm, talade vahel kergkruus. Kergkruusa on seal vahel kogu raskusega 6-7 tonni. Teine korrus on üks suur ruum. Mis sellisest asjast arvate.

[Vänge]

aga mis sellega on? pole selga kukkunud?

[Thomas88]

Peaks kartma et kukub..??

[T25]

Tere räägin siis ka oma kogemust ja mis mul kodus on. Maja laius on 8m ja pikkus 12m,keskel ka kandev sein. Tala paksus vahelaes on 200x200 ja 1m sammuga, talade peal risti veel 50x100 pruss, millel peal Osb paksusega 1,5 cm, talade vahel kergkruus. Kergkruusa on seal vahel kogu raskusega 6-7 tonni. Teine korrus on üks suur ruum. Mis sellisest asjast arvate.

Vaadates seda sama teises postituses toodud tabelit, siis võttes aluseks , et 4m silde korral 600-se sammuga 5x200 prussi korral on lubatud koormus ruutmeetrile 360 kg, võib tuletada, et su lae ruutmeetrile võib panna ca 864 kg. Arvestades, et kergkruus on ühtlaselt jaotatud , siis ruutmeetri kohta tuleb ca 73 kg kergkruusa. Ehk siis ole mureta, ei moodusta see kergkruus isegi 10% lubatud koormusest.

[marx187]

Tere. Mul vahelaes 70x200 talad. Samm keskmiselt 620. Lae kogu laius on 8m. Keskel on kandev sein. Üks ots kannab müürlati peal ja teine ots kandva seina peal. Talad on 4m pikkused seega sille on 4m. Plaan panna teisele korrusele põrandaküte. Kas põrand jääb palju läbi vajuma? Peaks lisataladega (50x200) sammu tihedamaks ajama?

Esimene variant: Talad sirgeks rihtida. Seejärel roovitus 25x100. Roovi vahele soojusjaotusplaat. Sinna peale faasiga 22osb. Lõpuks parkett peale.

Teine variant: Talad sirgeks rihtida. Seejärel roovitus 25x100, sammuga 400. Peale 22 osb faasiga, mille peale kile. Kile peale põrandaküttetorustik. Torustiku vahele kipsi ribad. Lõpus toru ümbrused täis valada. Peale veel 1 kiht kipsi või siis otse parkett.

[vuuk]

Kui oleks teada kui palju on palju, siis ehk oskaks keegi paremini vastata.
Mäletan, kunagi aastat 15 tagasi sai tehtud vahelagi järgmiselt: sille - 4 m; talade ristlõige 50 x 200 mm; s =600 mm. Talade materjal ei olnud tugevussorteeritud puit, aga visuaalselt enam-vähem. See vahelagi jäi minu mällu suhteliselt vetruvana. Hiljem käis maaler kipsplaatidega kaetud ja viimistletud lael mõningaid pragusid parandamas. Kas parandamise vajadus tulenes lae liigsest nõrkusest, seda oskab ehk mõni insener arvutuse põhjal öelda. Mina seal midagi ei määranud, lihtsalt paigaldasin ja ehitasin vastavalt kuidas telliti.
Endale tegin saunamaja vahelae järgmiselt, sille 4... 5 m; talade ristlõige 75 x 200 mm, samm kuni 800 mm. Ei olnud tugevussorteeritud puit. Veidi vetrub, aga mind see ei häiri.
Mõni aeg tagasi sai tehtud vahelagi inseneri poolt koostatud konstruktiivse tööjoonise järgi: sille 4 m; talade ristlõige 45 x 245; puidu tugevusklass C24; s =300... 400 mm.
Trepi ava juurde oli määranud talasid kõrvuti 5 tk ja need olid määratud omavahel ühendada 4 x 90 naeltega. külgmisele trepi ava talale kinnitasin prussikingaga vekseltala, mille külge omakorda 2 tala pikkusega 3,5 m.
See lagi jäi mällu väga jäigana.
Kõik oleneb suuresti, millist tulemust omanik soovib.

[xxx111]

Puitvahelae puhul tuleb enamasti lähtuda piirläbipainete ja vibratsioonide kontrollimisest
Puidu puhul tuleb arvestada ka roomeläbipainet ja liidete järeleandvust
Vibratsioonid olenevad nt konstruktsiooni omakaalust (antud juhul vahelae omakaalust)
Kandevõime on üks asi, läbipainded ja vibratsioonid teine asi
Vajab täpsemaid arvutusi

[pikk88]

Kui oleks teada kui palju on palju, siis ehk oskaks keegi paremini vastata.
Mäletan, kunagi aastat 15 tagasi sai tehtud vahelagi järgmiselt: sille - 4 m; talade ristlõige 50 x 200 mm; s =600 mm. Talade materjal ei olnud tugevussorteeritud puit, aga visuaalselt enam-vähem. See vahelagi jäi minu mällu suhteliselt vetruvana. Hiljem käis maaler kipsplaatidega kaetud ja viimistletud lael mõningaid pragusid parandamas. Kas parandamise vajadus tulenes lae liigsest nõrkusest, seda oskab ehk mõni insener arvutuse põhjal öelda. Mina seal midagi ei määranud, lihtsalt paigaldasin ja ehitasin vastavalt kuidas telliti.
Endale tegin saunamaja vahelae järgmiselt, sille 4... 5 m; talade ristlõige 75 x 200 mm, samm kuni 800 mm. Ei olnud tugevussorteeritud puit. Veidi vetrub, aga mind see ei häiri.
Mõni aeg tagasi sai tehtud vahelagi inseneri poolt koostatud konstruktiivse tööjoonise järgi: sille 4 m; talade ristlõige 45 x 245; puidu tugevusklass C24; s =300... 400 mm.
Trepi ava juurde oli määranud talasid kõrvuti 5 tk ja need olid määratud omavahel ühendada 4 x 90 naeltega. külgmisele trepi ava talale kinnitasin prussikingaga vekseltala, mille külge omakorda 2 tala pikkusega 3,5 m.
See lagi jäi mällu väga jäigana.
Kõik oleneb suuresti, millist tulemust omanik soovib.

Kas need vetruvad vahelaed said vekseldatud? Kui tihedalt?

[xxx111]

Ma panen siia ühe töö andmed:

Puitvahelae dimensioneerimisel said suuresti määravaks vibratsiooni arvutused.
Kuna praktikas tihtipeale vibratsiooni unustatakse kontrollida või eiratakse tulemusi, siis
puittalade ristlõiked võivad erineda mingil määral praktikas kasutatavatest ristlõigetest.

Kriteeriumiteta puitvahelagede puhul on vahelae kihid kõikidel silletel järgnevad:
- vineer 18mm;
- puittalade vahel mineraalvill Isover KL AKU 95mm;
- puitlaudis 22x45mm, sammuga 400mm;
- kipsplaat Gyproc 4PRO

Kandvad puittalad on järgnevate mõõtmetega:
sille 4m – talad ristlõikega 250x50 (kõrgus x laius) mm (lae kogupaksus: 302,5mm),
sammuga 600mm (C16);
sille 6m – talad ristlõikega 320x100mm (lae kogupaksus: 372,5mm), sammuga 600mm
(GL28h);
sille 8m – talad ristlõikega 400x200mm (lae kogupaksus: 452,5mm), sammuga 600mm
(GL28h)

Tulepüsivus ja heliisolatsiooni kriteeriumitega puitvahelagede puhul on vahelae kihid
kõikidel silletel järgnevad:
- kipsplaat Gyproc GL 15;
- vineer 18mm;
- puittalade vahel mineraalvill Isover KL AKU 95mm;
- harvlaudis 45x45mm, sammuga 600mm;
- akustiline profiil Gyproc AP25, sammuga 400mm;
- kipsplaat Gyproc GN13;
- kipsplaat Gyproc GN13

Kandvad puittalad on järgnevate mõõtmetega:
sille 4m – talad ristlõikega 250x75mm (lae kogupaksus: 378,5mm), sammuga 600mm
(C16);
sille 6m – talad ristlõikega 340x100mm (lae kogupaksus: 468,5mm), sammuga 600mm
(GL28h);
sille 8m – talad ristlõikega 400x200mm (lae kogupaksus: 528,5mm), sammuga 500mm
(GL28h)

[vuuk]

Kas need vetruvad vahelaed said vekseldatud? Kui tihedalt?

Vekseldatud sai avade juures, kus ava ei mahtunud talade vahele.

...
- puittalade vahel mineraalvill Isover KL AKU 95mm;
...
Kandvad puittalad
...
sammuga 600mm (C16);
...

Isover KL AKU villaplaadid on mõeldud metallkarkasside vahele karkassi sammuga 600 mm. Nende villaplaatide laius on 610 mm. 600 mm sammuga 50 mm laiuste talade vahele sobiks 565 mm laiused villaplaadid.
Mõistlik on vältida villaplaatide pikuti lõikamist.

[xxx111]

Tegemist pole minu tööga, allpool link - igaüks võib ise tutvuda ja järeldusi teha

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

[Lallo]

xxx111, kas sa I - tala läbipainet ka arvutad ? Tahan loobuda kandvale vaheseina peale toetuvast puitprussist, asendada I talaga ja uputada vahelae prussid I tala sisse.