Atmos katla korsten

[Carniolan]

Katla juhendis kirjas, et 20cm läbimõõduga korstna puhul peaks pikkus olema 8 meetrit.
Kui on madala viiluga maja, siis jääb 5 meetrit korstent katusest välja, nagu linnakatlamaja või ?
Plaanis panna Atmos 50kw. Olemasolevale vanale talumajale tuleb juurdeehitus otsa, madalama viiluga, mis on oluliselt madalam põhihoonest.
Variant on jah teha kohe hoone kõrvale ja siis saaks ka selle 8 meetrit kätte aga jääks juba 5 meetrit juurdeehituse katusest välja, ok armeering jm.
Parema meelega paneks juurdeehituse teise serva ( 5 meetrit ) eemale selle katla ja korstna, seal oleks normaalne ja puhastatav kõrgus korstnal 5,5 meetrit umbes.
Kuskilt vastus ei saa kuidas teha.

[Coolhouse]

Vastus on 8 meetrit kui katla juhendis on antud 8 meetrit.
Kujuta ette et teed oma aruga korstna pikkusega 4 meetrit. Kui midagi peaks juhtuma siis tuleb kindlustuse jurist, mõõdab korstna pikkuse ära ning ....

Kui tootja annab 8m ja Dy 200 siis on see vajalik katla normaalseks tööks ehk normaalseks põlemiseks.

Miks see katel 50 KW võimsusega peab olema? Kas on mingid arvutused või eelnev kogemus?
Nt selleks et hoida ära kondensaadi teket korstnasse on vaja piisavalt kõrge temperatuuriga suitsugaasi. Ehk kui katel on 50 kW ja tegelik vajadus 10 kW siis jääb suitsugaasi temperatuur madalaks ning põlemisel hakkab korstnasse eralduma suitsugaasi jahtumisest tekkiv vesi ning tahm.

[Carniolan]

Ei, oma aruga ei teeks 4 meetrit. Teeks rohkem.
Jah katla võimsuse kohta on arvutused ja see on vajalik võimsus.
Kas mitte ei ole nii, et juhul kui olekski vajadus 10 kw aga katel 50, siis katla töö ju ei muutu, muutub kütmise sagedus,akupaak on ju see mida ta kütab, ega ta siis lahjemalt ei küta kui vajadus väiksem peaks olema ? Või olen ma millestki valesti aru saanud.

[Carniolan]

Seda ka veel, et põhimõtteliselt kui ehitaks uue maja, sellise ühekordse madalama viilkatusega, siis sinna sellist katelt panne ei saakski kuna maja välimus jääks kohutav kui mingi 4 meetrit korstent sealt katusest väljas on
Korstnapühkija peaks ka korvtõstukiga käima, ok selle saaks ilmselt puhastusluugiga lahendada.

[Coolhouse]

Ma ei mõelnud korralikult võimalusi läbi.
Jah, oletame et töövõimsus jääb samaks, 50 kW, kogu kütmise ajal.
Ehk akupaak peaks olema 3000...4000 l.
Kas see on siis mingi hotell või töökoda või ...?
Kujuta et sul on tuba, toas radikas võimsusega 1 kW. Kas sul on siis 25? tuba või 300...400 m2 pinda mida kütta soovid?
Korsten peab ikka olema 8 m ehk "õige" st ka juriidiliselt õige. Ka peab korsten olema soojustatud.
Tänapäeval ei ehitata enam selliseid küttesüsteeme et nt kui soovid suvel käsi pesta siis peab 4000l paagitäie vett soojaks ajama.

Ühekordse madalama maja...... Selle katlaga saab 4....5 ühekordset maja kütta.
Kui tahad ühte maja kütta siis saab väiksema katla valida.

[Carniolan]

Siit loeb välja, et see on 250m2 jaoks.
[url]https://torujyri.ee/et/puugaasikat ... 0gsx.html [/url]
On 50 kw. Ei ole hotell, elamu on.

[Coolhouse]

Ok, oletame et 250 m2 põrandapinda.
Palju siis nagu puid aastas kulub?
Minu kogemus on et 90 ndate aastate majadel ( 2 korrust 10x10m , kelder all) on aastane soojuse vajadus ca 35..40 tuh kWh ehk ca 40 ruumi puid.
Kui nüüd suurusjärk on sama kuid palkmaja siis peaks aastas 40 ruumi kuivi puid vaja olema?

[Carniolan]

Miks see puude kogus praegu oluline on ?
Ma tean seda kindlalt, et 40 ruumi puid kuluma ei hakka.
Tean ka seda, et see on minu jaoks kõige mõistlikum lahendus.
Ja siis veel seda tean ka, et näiteks õhk vesi või maaküte mulle ei sobi ja tuleb oluliselt kulukam.

[Coolhouse]

Atmos katel tahab alla 12% niiskusega puitu.(hoiatus ka Atmos juhendi p6) See tähendab et puit peab olema sama kuiv kui kuivatis kuivatatud pruss või laud mida hööveldada saab. Suurel hulgal sellise puidu riitades kuivatamine on omaette tegevus.

Kui puid 40 ruumi ei kulu siis on hästi.
Kuid nt pelletikatlad on paremini automatiseeritud ning pelleti kvaliteet ühtlane, Probleemi puidu niiskusega siis ei ole.

Soojuspumpa on probleemne kasutada kui maja väga vähe sooja peab ning radiaatoreid vähe.
On selliseid küttesüsteeme mida köetakse enamik aega soojuspumbaga ning suurema külmaga ka katlaga.

[Carniolan]

Nüüd midagi valesti selle niiskusprotsendiga. Ei taha alla 12%, vaid ei sobi alla selle, siis juba vaja katel ümber seadistada. Näiteks kuiv lepp, mis omakorda on toodud ( ka mugavuse mõttes, korraga vead näiteks paari nädala puud ) katlamajja sobib ideaalselt sellise katla jaoks.
Kuna omal on olemas võimalus leppa metsas teha, siis oleks narr hakata pelletit ostma. Jah, lepp ei tule ise metsast riita aga saab ka osta teenusena kuni riidani ja nende kulude katteks osa maha müüa.
Õhk-vesi ka olnud kaalumisel arvutamisel, sama järeldus (puud olemas), mugav aga kallis ja teeb ka häält.
Üldiselt paneks siis juba maasoojuspumba, veel kallim aga kõige mugavam.
Teema ei olnud tegelikult selles, teema oli korstna pikkuses ja lootuses, et mõni kogenum katelde paigaldaja annaks infot.

[Coolhouse]

Seal on kirjutatud jah et alla 12% ei sobi.
Mul tuttaval oli 30 kW Atmos. Õu oli riitasid täis.
Mõne aasta pärast oli slepe ning korstna ära pigitanud ning kivikorsten lagunes päris korralikult.
Seda siis aasta või 2 kuivatatud lepaga.
Korstna pikkus mõjutab põlemist st kui tootja annab andmed ette siis nii ka on.

[Carniolan]

Ilmselt see pigitamine oli kuskil nüansis kinni, ei tahaks uskuda, et katel kohe süüdi.
Plaan panna Rondo Plus moodulkorsten koos lisaõhukanaliga.

[Coolhouse]

Seda ma tahtsingi öelda et nüansis kinni!
Kujuta et tootja tehasel on spetsialiste nagu suures orkestris. Pole lihtsalt mõeldav et Ehitusfoorumis leidub mõni talent kes annab paremat nõu kui tootja ise.
Kolle peab olema teatud rõhu all ning selle annab tootja ette. Ise ei ole midagi leiutada.

[ifffff]

Käidud tee. Mitte küll atmosega, vaid luk katlaga. Algselt 6,5 meetrise 200 läbimõõduga korsten on nüüdseks saanud 3,5 meetrise metallmoodulkorstnast jätku, mis tõmbidega katusele kinnitatud. Tasub tõsiselt võtta mis katla juhendis kirjas. Ka seda tasuks arvestada, et see 8 meetrit on ikkagi miinimum, mis võib teinekord väheks jääda.

[Urmas]

Ei saa aru ühest teemaalgataja kirjutatust, et see konkreetne maja vajab nii suure võimsusega katelt. Meil on kolhoosiaegses soojustamata kortermajas vaja soojaks saada 85m2, mille seinad 20cm tuhaplokist ja seda teeb 10kw Stropuva katel. Kusjuures minu direktor nõuab 24* toatemperatuuri ja seda ka -25* külma puhul. Kas teemaalgataja maja seinad on ühekordsest nn poola laudisest ja soojapidavus nii sitt? Kas arvutajad katla võimsusega üle ei ole pingutanud? Lihtsalt paar küsimusust.

[rokikas]

Miks see katel 50 KW võimsusega peab olema? Kas on mingid arvutused või eelnev kogemus?

Ma ei mõelnud korralikult võimalusi läbi.
Jah, oletame et töövõimsus jääb samaks, 50 kW, kogu kütmise ajal.
Ehk akupaak peaks olema 3000...4000 l.

Ei saa aru ühest teemaalgataja kirjutatust, et see konkreetne maja vajab nii suure võimsusega katelt.

Mis te jaurate selle võimsuse ümber?
Akupaak näiteks 2000 l. Tõstmaks temperatuuri selles ~40 C. vajame energiat ~93 kWh. Ehk sellise võimsusega katel peab "täiega" töötama peaaegu 2 tundi. Tegelikuses tiba kauem sest süütamisest - "siibri sulgemiseni" ei ole ju võimsus pidevalt põhjas.
Kui pikalt peaks teie arvates siis küttetsükkel kestma? Tuled töölt, teed tule alla ja "siibri sulged" ...?
Stropuva tüüpi katlad omaette asjad omade plusside ja miinustega.

[rst]

Katla võimsus on valitud selline arvatavasti sellepärast, et soovitakse võimalikult vähe kordi kütta. Ehk siis ühe süütamiskorraga võiks saada -10....-15 juures 24h vabalt olla.
Mis puudutab Atmose puhul puude niiskust, siis see on küll seal tekstis lihtsalt selle pärast sees, et juriidiliselt oleks kõik korrektne. Olen ise põletanud ehitusjääke, märga puitu, kui 3a kuivanud jämedaid kasehalge. Ei ole ühegagi muret olnud. Peab jälgima lihtsalt natukene suitusgaaside temperatuuri, et ei oleks mingit sussutamist. Kui korralik tuli all, siis peaks siibrit nii sättima, et suitusgaaside temperatuur oleks enamvähem kasutusjuhendis olev (220-240). Sellise põlemise korral ei tule mingit pigi korstnasse. Ainuke kuhu tekib natukene pigi/tahma on ülemine kamber. Kuid sealt põleb see jälle ära järgmise küttmise korraga. Ei ole 6a kasutamise jooksul kordagi kuskilt pigi välja voolanud, ei katlast ega korstnast.
Naabrimehel on Viadruse malmkatel ning tal tuleb iga sügis u 2-3 ämbritäit musta pigi/tahma segu korstna jalast välja puhastamisel. Minu Artomse puhul tuleb sealt halli värvi tuhka ja seda maksimaalselt 5-10L ehk pool kuni üks ämber.

Millegi pärast arvan, et see korstna teema on ka rohkem ülepakutud. Tegelikult on vaja ikka tõmmet mõõta (Atmos vajab 25Pa), mitte korstna pikkust suvaliselt jälgida. Eks siin on ka muidugi mingid rusika reeglid aga ikkagi.
Atmose katlal on sundväljatõmbe ventilaator ja sellepärast tegelikult ei vaja ta nii head tõmmet kui tavaline katel ilma ventilaatorita.
Minul töötab katel 20x20cm kivi korstna taga, mis on 7,5m kõrge. Tõmbega ei ole mitte kunagi olnud probleeme.
Korstna tõmme sõltub ka väga palju kõrval olevatest hoonetest ja hoone osadest.

[Carniolan]

Ei peagi aru saama ( Urmas), sest teemaalgataja pole rääkinud midagi ruutmeetritest !
Just täpselt nagu rst kirjutab võtangi katla varuga, plaanis korra ööpäevas hagu anda.
Akupaak tuleb 2000L.
Ruutmeetreid üle 200
Mul pole vaja peale tööd kütmisega tegeleda, töötangi kodus Ma võin ka hommikuti kütta.
Ja veel, mul tuleb üksjagu puidujääke mis hakkavad ka sinna katlasse minema plaani kohaselt. Ja need jäägid tekivad katla kõrval ruumis, seega suure tõenäosusega pean kuiva leppa riidast võtma hooaja jooksul umbes 10 ruumi, täpsemalt näitab seda aeg.
Igasugu malmkateldega ei pea ka katlakütja olema, piisab ka ööpäevas ühest täiest, katel ja süsteem peab õige olema. Mul on tuttaval malmkatel ja viskab ühe korra alla, seda siis talvel kui on 10-15 kraadi külma.
Need kes peavad tunde kütma vaadaku oma süsteemid üle.

[Carniolan]

Küsin ka siis seda, et kui on 240m2 köetavat pinda, millise Atmose peaks panema. Tootja andmete järgi 50kw (kuni 250m2), mõnede soovituste kohaselt on ka 40kw küll ( sellel 180m2 kirjas).
Arusaadavalt sõltub palju maja soojapidavusest.

Olin ära otsustanud, et läheb 50kw, nüüd on natuke kahtlema pandud.
Eesmärk on kütta korra ööpäevas.
Keegi kellel omal Atmos võiksid kommenteerida Võib ka otse mulle kirjutada !
Kasutaja RST, kirjutasin postkasti !

[Kalvis]

Oled ise endale vastanud - tee maja soojusarvutus, iga soojusprojekti tegija oskab seda teha.
Kahjuks foorumlased ei saa siin rohkem aidata, sest kristallkuul ei tea su majast muhvigi ja seetõttu ei saa soojusarvutust ka keegi teha.

[Carniolan]

Mõni ikka teab õnneks Palve oligi selline, et kes omavad sellist katelt ka kirjutaks oma kogemustest, milline maja, kui soojapidav, palju m2 jne. Iga asja pärast ei pea jooksma projektide järgi.
Seega said aidata küll, ilma kristallkuulita

[Kalvis]

Tema maja ja sinu maja ei ole üks ja seesama (soojustatud koerakuut ei ole sama mis hundilaut). Seega kui võtad aluseks teise maja soojusnäitajad siis neist mitte ükski ei kehti sinu majale. Tunduvalt õigema tulemuse saad mistahes rusikareegliga.

[Carniolan]

Kui tema maja ja minu maja on sarnased, siis kindel on see, et saab päris head infot ja võrdlusmoment olemas. Ei pea tellima projekti. Piisavalt elus ehitusega kokku puutunud ja võib saada nii projekti kui ka "projekti"

[Anton1989]

Kas väljatõmbe vent võib yleliia myra teha ja ylikiiresti käia?
Oskab keegi öelda?

[Carniolan]

Anton1989 küsimusele vastata ei oska.
Küll aga on nüüd mitu kuud möödas ja Atmos ilusti oma tööd teinud. Korsten ei tulnud 8 meetrit. Korsten on pea 6 meetrit Rondo Plus, 200 läbimõõduga. Tõmbega pole mingit probleemi, panin lisaks tõmberegulaatori ka kuna vuhises ikka liiga ja temperatuur korstnasse oli üle 300 kraadi. Hetkel 250-300 kraadi.
Katel sai pandud 40kw lõpuks ja 2000L akupaak. Talve küll polnud ja hetkel ka alles umbes pool majast radikate peal, siis lihtsama (arusaadavama) näitena võin tuua selle, et ennem seda poolt sai kütta Bullerjaniga ja vahetult enne katla käivitamist mitmel päeval "mõõta" korvitäisi, suht sama ilm väljas. Bullerjaniga kulus 2,5 korvi, katlaga 1,5 korvi puid. Metallist poes müüdav korv, puud väiksed, 38-40cm pliidipuud. Lisandus 25m2 ruum mida Bullerjaniga ei köetud. Süsteem hoiab ööpäevaringselt temperatuuri radikates ja selles mõttes pole võrreldavgi varasemaga.