Betoonplaadi valamine

[Urmas]

Veel üks tobe näide:

Pole vaja näiteid. Aga see-eest ma tean, et praegu leitakse igikeltsast mammuteid, kes olid soojalembelised loomad. Huvitav, kas nad surid välja sellepärast, et limpsisid palju igikeltsa? Ehk tuleks jäätis keelata ja inimkonnal on võimalus säilida? Või hoopis vastupidi, et korrigeerida sigivust? Ole mureta, inimkond sellisena nagu ta on praegu, sureb mingil hetkel välja nagunii, sest Päikese energia enam meid ei toida. Ja muide, isegi teadlased tunnistavad seda, et arvestades planeedi Maa klimaatilisi muudatusi läbi tema eksisteerimise ajaloo, ei ole viimane jääaeg veel lõppenud. Kas tõesti arvad, et inimene suudab muuta temast sõltumatut? Võta seda kliimasoojenemist ja sellega kaasnevat kui paratamatust.

[T25]

Veel üks tobe näide:

Pole vaja näiteid. Aga see-eest ma tean, et praegu leitakse igikeltsast mammuteid, kes olid soojalembelised loomad. Huvitav, kas nad surid välja sellepärast, et limpsisid palju igikeltsa? Ehk tuleks jäätis keelata ja inimkonnal on võimalus säilida? Või hoopis vastupidi, et korrigeerida sigivust? Ole mureta, inimkond sellisena nagu ta on praegu, sureb mingil hetkel välja nagunii, sest Päikese energia enam meid ei toida. Ja muide, isegi teadlased tunnistavad seda, et arvestades planeedi Maa klimaatilisi muudatusi läbi tema eksisteerimise ajaloo, ei ole viimane jääaeg veel lõppenud. Kas tõesti arvad, et inimene suudab muuta temast sõltumatut? Võta seda kliimasoojenemist ja sellega kaasnevat kui paratamatust.

Need näited on lihtsalt selleks , et näidata, kui lühiajaliselt inimene vaatab ette. Isegi see, et linn vajub 4m mõnekümne aasta jooksul, ei pane mõtlema, et midagi tuleks muuta.l. Aga kokkuvõttes nagu ma juba varasemalt öelnud olen, siis midagi teha ei ole. Kollaps on ainult lähemalt, kui me seda arvame. Päikese energia pärast ei tasu muretseda, lähikümnenditel saab seda liiga palju. Alles lugesin uudistest, et Indias suri mingis linnas kuumalaine tõttu 180 inimest. See number on nii väike, et ei pane kulmugi kergitama, kuid see on alles algus. Aastaks 2050 ennustatakse 3c temperatuuri tõusu. Tundub, et polegi nagu midagi. Võrdluseks 7c tõusu maailm pidi tähendama täielikku apokalüpsist, mida tavamõistus isegi ette ei kujuta.

[Urmas]

Aastaks 2050 ennustatakse 3c temperatuuri tõusu. Tundub, et polegi nagu midagi. Võrdluseks 7c tõusu maailm pidi tähendama täielikku apokalüpsist, mida tavamõistus isegi ette ei kujuta.

On ka selliseid temperatuure planeedi Maa eksisteerimise ajal olnud ja veel hullemadki, lihtsalt inimesi sel ajal ei olnud veel olemas. Kuna väga paljud elusolendid on siia planeedile sattunud eksisteerima evolutsiooni tulemusel ja ka välja surnud evolutsiooni tulemusel, siis sama juhtub ka inimestega. Kas sa tõesti arvad, et inimesed eksisteerivad väljaspool loodusseadusi? Ära ole nii lihtsameelne.

[pikk88]

Sa tulid siia uurima kas ja kuidas valada oma peldikule põrandat. Nüüd oled ringiga jõudnud välja maailmamuutmiseni, mis saab alguse sinu tuumaplahvatusekindlast peldikust. Kas järgmiseks tuleb jutlus teemal, kuidas kõik üle terve eestimaa peaks endale sarnased peldikud ehitama ning hoobilt oleks aafrika näljahäda ning puhta vee probleem tervel planeedil likvideeritud?

[T25]

Sa tulid siia uurima kas ja kuidas valada oma peldikule põrandat. Nüüd oled ringiga jõudnud välja maailmamuutmiseni, mis saab alguse sinu tuumaplahvatusekindlast peldikust. Kas järgmiseks tuleb jutlus teemal, kuidas kõik üle terve eestimaa peaks endale sarnased peldikud ehitama ning hoobilt oleks aafrika näljahäda ning puhta vee probleem tervel planeedil likvideeritud?

Mina tulin jah asja uurima, kuid jutt viidi mujale. Mind süüdistati hirmsas raiskamises ja üledimensioneerimises. Ma selgitasin, et ma vaatan pikemat perspektiivi, kui 30 aastat ning summa summaarum tuleb see kokkuvõttes palju odavam ehk seda võiks nimetada ju siis isegi roheliseks mõtteviisiks. Indias ja Aafrikas on seda tüüpi peldikud igati sobilikud, kuna veega on neis riikides väga suured probleemid. Kuid ma tõin näiteid ka teistest riikidest, kus põhjavee mõtlematu kasutamine on pannud terved linna vajuma. Et jah, see on ainult aja küsimus, mil maa alused põhjavee reservuaarid ammendatakse ja siis on näljahäda mitte ainult aafrikas, vaid see levib üle terve maailma. Ainuüksi kliimamuutused lähikümnenditel põhjustavad näljahädad terves maailmas. Kollaps on kohe kohe varsti kohal ning vanad euroopa riigid saavad kõva paugu, kuna rahvastiku tihedus on neis suur ja erilisi ressursse neil ei ole. USA on vähe paremas seisus, sest neil on maavarasid. Ma arvan, et ka Eestis maa piirkondades on sellist tüüpi peldik igati kasulik, kuna ei sõltu elektri olemasolust jms.

[pikk88]

Mitte keegi ei ole sind mu meelest süüdistanud vaid sulle on siin korduvalt puust ja punaseks ära tõestatud, et peldikut saab ehitada ka lihtsamalt ja väiksemate kuludega. Ja ka see lihtsamalt ehitatud peldik kestab ajas samamoodi, kui sinu "üledimensioneeritud" ja kohutava "raiskamisega" planeeritud peldik. Selle jutu, mis toimub Indias ja Aafrikas tõid minu mäletamist mööda sina ise nendesse teemadesse sisse. Muideks Indias on ju ka selliseid peldikuid kasutuses? Ja ka töötavad? https://youtu.be/wjIm9bJJBRE?t=49
Lõppkokkuvõttes taandub ikkagi asi sellele, et see su oma peldik. Tee mis tahad. Ei saa keegi sind interneti teel käskida ega keelata. Ja täpselt samamoodi tõestati sulle siin korduvalt, et see kuidas sina ehitad oma peldiku, ei mõjuta mitte kuidagimoodi seda mis toimub mujal maailmas, sest tõenäoliselt ei jõua kogu see jutt siit mitte kunagi ei Aafrikasse ega Indiasse ega ka kuhugile mujale, kus probleemid puhta vee ja sittumisega. Tõesti ei viitsi kõike seda jura uuesti läbi lugema hakata, kuid mu mäletamist mööda sai kogu see krempel alguse sellest, et tulid siit uurima armatuuri kohta, mida panna oma peldiku lampkasti. Said vastuse? Ei uskunud/usu seda mida sulle kirjutati ja jõudsid ringiga välja roostevaba ja klaasfiibrist armatuuri juurde. Jääb arusaamatuks, miks sa seda kõike teed, kui kõik vastajad on lollid? Üritad lolle harida oma jutu ja linkidega? See on suht tulutu ettevõtmine ja ennem saavad kõik ressursid tervest universumist otsa, kui sina üksida suudad kõik lollid targaks teha, sest inimeste lollus on teatavasti lõpmatu.

[T25]

Tõesti ei viitsi kõike seda jura uuesti läbi lugema hakata, kuid mu mäletamist mööda sai kogu see krempel alguse sellest, et tulid siit uurima armatuuri kohta, mida panna oma peldiku lampkasti. Said vastuse? Ei uskunud/usu seda mida sulle kirjutati ja jõudsid ringiga välja roostevaba ja klaasfiibrist armatuuri juurde. Jääb arusaamatuks, miks sa seda kõike teed, kui kõik vastajad on lollid? Üritad lolle harida oma jutu ja linkidega? See on suht tulutu ettevõtmine ja ennem saavad kõik ressursid tervest universumist otsa, kui sina üksida suudad kõik lollid targaks teha, sest inimeste lollus on teatavasti lõpmatu.

Ma tulin jah küsima armatuuri kohta, enamus vastasid , et pane tavaline raud ja et nii tehakse igal pool. Mina aga leian, et tavaline raud ei sobi sellisesse keskkonda. Soovitati veel ka klaasfiibrit ja kuigi ma alguses kahtlesin, siis nüüd olengi selle variandi peale läinud. Probleem on aga materjali saadavuses ning pööratud nurki ei saa üldse. Vot sedapsi on asjad klaasfiibriga. Õnneks alumises plaadis mul polegi vaja pööratud nurki. Ja mina ei tahtnud siin kedagi harima hakata, kuid kui mind rünnati, et ma olen loll, raiskan jms , siis tõin välja vastuargumendid, et vett raiskav peldik pole kuskilt otsast roheline , pigem on seesama betoonkärakas pikas perspektiivis roheline. Hakati pakkuma veel igasugu plastikust kogumiskaste jms, kui minu jaoks plastik on absoluutselt vastuvõetamatu materjal. Ei meeldi mulle kuskilt otsast. Pealegi plastik laguneb mikroosakesteks , mille eluiga on sajandeid , kui mitte tuhandeid aastaid ja see mõjutab inimeste , loomade , lindude jne tervist veel väga pika aja vältel. Ehk siis tegemist on otseselt kekskkonda mürgitava materjaliga. Kaladest võetud proovid näitavad , et mikroplastik on neisse juba talletunud ja meie toidulauale jõudnud. Veelkord, ma ei taha siin kedagi harida, aga kui mind rünnatakse absurdsete väidetega, siis ei jää muud üle, kui tuleb vastunäiteid tuua.

[pikk88]

Vähemasti ühes asjas olen ma sinuga ühel nõul. Plastikust kogumiskast sellisele asjale on mõttetu. Minu arusaamist mööda mitte sellepärast, et mingid kalakesed sisaldavad neid mikroosakesi vaid sellepärast, et juhul kui mingil x põhjusel peaks see plastik katki minema siis seda parandada on ebamugavam ja tülikam kui betooni, puitu või metalli. Armatuuri koha pealt oled sa isegi jõudnud vist arusaamisele, miks ei kasutata seda klaasfiibrit eriti aktiivselt. Esmajärjekorras sellepärast, et pole vajadust ja teiseks sellepärast, et nurki pöörata sellest ei saa. Pigem ongi sinu üle käinud siin see läbi lillede irvitamine sellepärast, et sa jõuad oma jutuga välja nende mikroosakeste ning kosmoseni. Mitte sellepärast, et sa oma peldikule nii paksu põrandaplaati valada tahad. Pole nagu päris see foorum kus sellist juttu ajada. Igal asjal on oma eluiga. Ka sinu tuumavarjendil. Ühest küljest on tore, et mõtled loodusele ja tulevastele põlvedele aga arvesta ka sellega, et on täiesti reaalselt võimalik ka see versioon, kuidas sinu järeltulijatele ei meeldigi sinu põhjalikult ehitatud peldikut kasutada ja tühjendada ning siis jääb see aastasadadeks loodust reostama, sest selle ära lõhkumine on liiga suur töö, et seda ette võtta. Las lihtsalt vedeleb ja laguneb kusagil krundinurgas.

[dumbuser]

Mitte keegi ei ole sind mu meelest süüdistanud vaid sulle on siin korduvalt puust ja punaseks ära tõestatud, et peldikut saab ehitada ka lihtsamalt ja väiksemate kuludega. Ja ka see lihtsamalt ehitatud peldik kestab ajas samamoodi, kui sinu "üledimensioneeritud" ja kohutava "raiskamisega" planeeritud peldik.

Selle siinoldud ajaga oleks nii mõnigi selle pelleri juba kolm korda püsti pannud ja maha ka võtnud. Samas jääb segaseks, et miks üleüldse küsida ku ebameeldiv vastus on automaatselt lolli inimese oma ja sellega ei saa arvestada ? Muidugi võib siin lõpmatuseni iba ajada ja aja jooksul tekib vbl ka sobiv hulk tegelasi, kes annavad "õigeid" vastuseid. Kui ma poes töötasin siis ikka sattus neid "minge piix, te ei tea mitte sittagi" tüüp tegelasi. Nendega ei olnud mitte mingit mõtet vaielda, kuna neid loogika ei seganud. Ükskõik mis nõuandeid või seletused olid lihtsalt raisatud aeg. Ja seda aega keegi kinni ei maksnud siis oli kõige lihtsam, müüa neile kogu seda asja mida nad tahtsid kuigi oli juba ette määratud, et see tulemus on kas sitt või ei saagi see projekt mitte kunagi valmis. Aga mitte keegi ei näinud põhjust oma tervist ja närvirakke selliste peale raisata.

[T25]

Samas jääb segaseks, et miks üleüldse küsida ku ebameeldiv vastus on automaatselt lolli inimese oma ja sellega ei saa arvestada ?

Lolliks peeti ikka mind, et sellist idiootsust ehitama hakkasin. Mina ei pea kedagi lolliks, igaühel on vabadus teha , mis tahab. Kuid ärge tulge teist inimest hukka mõistma, kui enda argumendid on absurdsed. Mina tõin lihtsalt vastuargumente, et asjad pole üldsegi nii , nagu nad näivad. Kokkuvõttes võib selle teema lukku panna, küsimusele vastust ei saanud. Soovitati inseneri poole pöörduda, nagu tavaliselt. Paraku olen kursis inseneride poolt projekteerituga siin eestimaal ja pigem usaldan välismaiseid foorumeid.

[Urmas]

Nii üldjutuks- mu nüüdseks juba ammu teises ilmas olev onu ikka aeg-ajalt ütles mõne mehe kohta, et kaks asja mis pole enda teha ning need on mõistus ja emmu kasv.

[T25]

Nii üldjutuks- mu nüüdseks juba ammu teises ilmas olev onu ikka aeg-ajalt ütles mõne mehe kohta, et kaks asja mis pole enda teha ning need on mõistus ja emmu kasv.

Natuke ikka on küll. Näiteks seesama mikroplastik:

https://nypost.com/2018/07/26/study-war ... g-penises/

[Urmas]

Natuke ikka on küll. Näiteks seesama mikroplastik:

https://nypost.com/2018/07/26/study-war ... g-penises/

Sinu selliseid kommentaare saab nimetada juba idioodi järjekindluseks. Ja loomulikult on The Sun ja seal kirjutatu kõikse tõsiseltvõetavam maailmas. Nelli Teatajast ei ole midagi sarnast juhtunud lugema?

[T25]

Natuke ikka on küll. Näiteks seesama mikroplastik:

https://nypost.com/2018/07/26/study-war ... g-penises/

Sinu selliseid kommentaare saab nimetada juba idioodi järjekindluseks. Ja loomulikult on The Sun ja seal kirjutatu kõikse tõsiseltvõetavam maailmas. Nelli Teatajast ei ole midagi sarnast juhtunud lugema?

Tegelikult hakkas teema pihta sellest, et küsisin ehitusfoorumis paar füüsikalist küsimust , ühe materjalide kohta ja teise armeeringu kohta ning vastust neile ei saanud. Sain hoopis süüdistused meeletus ressursside raiskamises ning üldises idiotismis, et tänapäeval ehitada kuivpeldik ning kui ma üritasin ennast kaitsta nende absurdsete väidete vastu tuues näiteid muust maailmast ning viies inimesi kurssi, kuidas asjad tegelikult on, siis tambiti mind ikkagi edasi mutta. Mul on kahju sellest, et tehnilisi arutelusid siin foorumis on harva. Mind huvitab justnimelt füüsika, kuidas asjad käituvad teatud olukordades. Matemaatika on mul tõepoolest nõrk, ei eita seda. Seepärast ma ei tunne selle vastu ka erilist huvi. Kuid füüsika on sellepärast huvitav, et on eluline ning silmaga nähtav ja käega kogetav. Ma toon väga lihtsa näite, miks füüsika on mulle huvitav ja alati küsimusi tekitav. Kunagi ühes foorumi saates akadeemik Lippmaa väitis, et tuulikud ei ole roheline energia , vaid see energia võetakse maakera pöördeimpulsi pealt ja kokkuvõttes tuulikute kasutamine pidurdab maakera pöörlemist. Ja tundus , et ta mõtles seda täitsa tõsiselt. Igal juhul minule tekitas see väide küsimuse, et kas sel väitel on ka tõepõhi all ja kas teoreetiliselt on võimalik maakera pöörlemist pidurdada. Tuli küll palju artikleid peavoolu meediast, kus seda väidet võrreldi parun Münchauseniga, kes ennast juukseid pidi õhku tahtis tõsta, kuid ühtegi sellist artiklit ei tulnud, kus oleks puust ja punaselt ära seletatud, et see on võimatu. Ehk siis minu jaoks jäigi see teema lahtiseks, sest keegi ei tahtnud puust ja punaselt ära seletada, miks see on võimatu või hoopis võimalik. See foorum siin on samasugune, mitmed tehnilised arutelud jäävad lahendamata, kuna probleem pööratakse lihtsalt naljaks.

[Urmas]

See foorum siin on samasugune, mitmed tehnilised arutelud jäävad lahendamata, kuna probleem pööratakse lihtsalt naljaks.

Tehnilised arutelud jäid ära, sest foorumlased ennetasid sinu poolt mõtetut taastumatute loodusvarade raiskamist ja looduse reostamist. Nagunii sa ei usalda eesti insenere ja miks sa peaksid usaldama foorumlasi? Need on sinu enda väiteid. Naljaks pööramine on inimese üks kaitsereflekse.

[T25]

See foorum siin on samasugune, mitmed tehnilised arutelud jäävad lahendamata, kuna probleem pööratakse lihtsalt naljaks.

Tehnilised arutelud jäid ära, sest foorumlased ennetasid sinu poolt mõtetut taastumatute loodusvarade raiskamist ja looduse reostamist. Nagunii sa ei usalda eesti insenere ja miks sa peaksid usaldama foorumlasi? Need on sinu enda väiteid. Naljaks pööramine on inimese üks kaitsereflekse.

Pigem ikka jäid arutelud ära, sest kellelgi ei olnud midagi tarka öelda ja pööratigi asi naljaks. Kaitsereaktsioon oli järelikult omaenda ebapädevuse vastu. Ma saan aru, et teema ei ole meie maal levinud, kuid lootsin, et mõni on vähemalt natukenegi kursis asjadega. No mis seal ikka, nagu ma ütlesin, et on olemas välismaised foorumid, kuhu ma kahjuks ise ei saa sisse postitama, kuna seal tõepoolest peab olema insener, et sõna võtta, kuid õnneks sealseid teemasid saab lugeda. Ja isegi seal on inimesed tihti eriarvamustel , ehk siis ei ole need asjad nii lihtsad midagi, et üksainus tõde siin maailmas olemas on.

[ping]

Mind paneb õrnalt muretsema eelnev pinnaseuuringute puudumine.
Et kas aluspinnas ikka kannab nii raske objekti ära, või sõidab objekt mööda kaldus mäekülge alla?
Savi muutub veega leondudes voolavaks ja ettearvamatuks.

(EÜE`s sai veemahuti vundamenti valatud, mis valamise ajal vajus 3 meetrit maa sisse.)

[T25]

Mind paneb õrnalt muretsema eelnev pinnaseuuringute puudumine.
Et kas aluspinnas ikka kannab nii raske objekti ära, või sõidab objekt mööda kaldus mäekülge alla?
Savi muutub veega leondudes voolavaks ja ettearvamatuks.

(EÜE`s sai veemahuti vundamenti valatud, mis valamise ajal vajus 3 meetrit maa sisse.)

Teoreetiliselt tõepoolest leonduv savi ei kannata isegi vundamendi omakaalu, kuid praktikas ma pole suutnud leonduva savi tingimusi veel esile kutsuda. Kusjuures garaazi põranda tihendamisel ma tekitasin valatud monoliitse betoonist lintvundamendi sisse basseini, lastes veel voolata, kuni vesi oli vundamendi äärega peaaegu tasa. Raudkangiga sorkides liiva tihendades kui kang savini jõudis, siis oli tunda küll, et kang läks nagu järvemutta sisse, aga õnneks midagi hullu ei juhtunud ja hoone maa alla ei vajunud. Ma eeldasin loogiliselt mõeldes, et kevadel suurvee aeg on ka vundamendi tald sarnastes tingimustes ja kui seal tekiks leonduva savi tingimused, siis peaks hoone maa alla vajuma. Seda aga siiski polnud veel siiani juhtunud ja nii siis ma kasutasingi sellist liiva ja kruusa tihendamist veega uputades.

[rst]

Kurb on lugeda, kuidas sa eesti insenere siunad, et nad ei tea midagi. Kuid ülistad välismaiste foorumi kasutajate arvamust.
Sinu valitud klaasfiiberarmatuuri ja terasarmatuuri erinevust vastupidavuse mõttes ei ole antud plaadis. Mõlemad töötavad väga hästi ja on ajas kestvad.
Antud plaadi puhul on hoopis tähtsam, mis betoonist see valatud on. Ehk siis antud betoonile tuleb määrata vastavalt tema töötingimustele õige keskkonnaklass. Kui on tagatud piisavad kaitsekihid (75mm on liiga palju, üle 50mm ei soovitata, sest vastatasel korral peaks kasutama juba konstruktiivset rauda betoonipinna ääres), siis kestab antud konstruktsioon kindlasti 50 aastat ilma, et selle eest peaks väga hoolitsema.

Õige keskkonnaklassiga kuidbetoonist oleks antud plaat kõige mõistlikum valada ning oleks ammu juba valmis see putka.

Kuid miks asju lihtsalt teha, kui saab ka keeruliselt.

[T25]

Kurb on lugeda, kuidas sa eesti insenere siunad, et nad ei tea midagi. Kuid ülistad välismaiste foorumi kasutajate arvamust.
Sinu valitud klaasfiiberarmatuuri ja terasarmatuuri erinevust vastupidavuse mõttes ei ole antud plaadis. Mõlemad töötavad väga hästi ja on ajas kestvad.
Antud plaadi puhul on hoopis tähtsam, mis betoonist see valatud on. Ehk siis antud betoonile tuleb määrata vastavalt tema töötingimustele õige keskkonnaklass. Kui on tagatud piisavad kaitsekihid (75mm on liiga palju, üle 50mm ei soovitata, sest vastatasel korral peaks kasutama juba konstruktiivset rauda betoonipinna ääres), siis kestab antud konstruktsioon kindlasti 50 aastat ilma, et selle eest peaks väga hoolitsema.

Õige keskkonnaklassiga kuidbetoonist oleks antud plaat kõige mõistlikum valada ning oleks ammu juba valmis see putka.

Kuid miks asju lihtsalt teha, kui saab ka keeruliselt.

Toon mõned näited välismaistest foorumitest, kus on kaitsekihi üle arutatud:

Three inch cover for footings poured against soil according to Canadian standards. I think it is the same in the USA and I would bet that it is in ACI 318 but I don't have a copy so cannot cite the article. How much research have you done?

ACI 318, Chapter 7 specifies concrete cover - at least for footings against soil - same as what BAretired says for Canada - same as in the US - 3".

What is top mat rebar cover, 50mm? For raw sewage, using plain (not epoxy coated) rebar, cover should be more like 75mm:

I would consider the 200 thick slab being proposed with a single layer of reinforcement to be far too thin (flexible) for me to be comfortable with it, unless it was sitting directly on rock or similar. You want the foundation for your tank to be stiff enough to not be too affected by any differential settlement, though this might be mitigated to some degree by over excavating and compacting hard-fill to form a stiffer gravel raft under the slab. Something like 300+ thickness with 2 layers of reinforcement sounds more comfortable to me, last thing you want is to be chasing repairs to leaks, the risk of downtime from the operator might dictate a closer look at the risk/reward in going thinner with less reinforcement based on volume or surface area.

If moisture or high water table is a concern NOT having steel reinforcement can be an advantage. By definition, a four inch slab cannot have adequate reinforcing steel cover - the slab is too thin. Steel corrosion can quickly become an issue.

See below for ACI's recommendations. Slabs on grade are tricky because, while you can say what may be better or worse, it's almost impossible to guarantee a specific level of performance without being prohibitively conservative.

Since you cannot achieve the code required 75 mm of cover to the rebar for concrete poured against soil, you cannot put rebar in a 4" thick slab and be in compliance with the intent of the Code unless you use stainless steel bars, which seems going rather overboard for a house.

A disadvantage of the rebar is that if you ever have to break thru the slab to get at leaking underground drain piping, as I have has to do, it will be more costly to do so because they will have to cut the rebar. I would not put rebar in, not because of the cost, but because it will be of only marginal benefit and will not meet Code for required cover, if the slab is 4".

According to ACI, concrete cast against and permanently exposed to earth is to have a minimum cover of 3" (ACI 7.7.1). Does this apply when placing concrete on crushed stone? I cannot find any further commentary on this in ACI nor any other text. What is the common practice?

THe main idea for keeping this thickness is to prevent the reinforcement from moisture, water or some undesired chemicals/salts in soil. Even ona crushed stone layer this thickness should be kept at least 3", I think..Bcs crushed stone is a porous media that does not keep water or other staff away from the concrete surface..

In the UK, we also have a rule that rebar in RC concrete cast against the ground should have 3"
cover

If it is structural concrete, as opposed to slabs intended to remain on grade, and is cast against soil or permanent fill, the requirement is 3 inches, because: 1) soil formed surfaces are ALWAYS irregular, 2) bar supports may embed into the soil reducing minimum cover (use sand chairs or precast blocks), 3) soil carries moisture to the concrete. The cover is intended to reduce corrosion rates, therefore maintaining adequate cover is imperative where it is cast against and remaining in contact with soil.

[jan]

See kaitsekihi jutt käib ju tavalise terasarmatuuri kohta ning seda ka põhjendusega, et otse pinnasele valades pole pind nagunii ütlaselt tasane - on seega väike varu olemas juhuks kui jätad mingid muhud sinna, mis kaitsekihti vähendavad.

Kuna sul raketise ehitamiseks kulub su oma sõnul mitu nädalat, siis ma arvan, et sa ajad selle aluspinna ka ülimalt siledaks ning mingeid olulisi muhke ei jää. Teiseks - sa kasutad ju fiiberamatuuri?

[T25]

See kaitsekihi jutt käib ju tavalise terasarmatuuri kohta ning seda ka põhjendusega, et otse pinnasele valades pole pind nagunii ütlaselt tasane - on seega väike varu olemas juhuks kui jätad mingid muhud sinna, mis kaitsekihti vähendavad.

Kuna sul raketise ehitamiseks kulub su oma sõnul mitu nädalat, siis ma arvan, et sa ajad selle aluspinna ka ülimalt siledaks ning mingeid olulisi muhke ei jää. Teiseks - sa kasutad ju fiiberamatuuri?

Mul on raketis valmis juba, see number, mis ma rahaliselt kokku hoiaks vähendades kaitsekihti näiteks 5 cm peale( ca 45 euri betooni pealt) ei ole nii hirmus, et hakkaksin ümber tegema. Tõenäoliselt ma teengi nii, et lasen kaitsekihi 5cm peale , kuid jätan plaadi sama paksuks. Kokkuvõttes peaks plaat nüüd tugevam tulema, kuna armatuurikihid asetsevad teineteisest kaugemal. Igaks juhuks seletan veelkord, miks pean oluliseks tugevat jäika plaati. Ma võiks ju valada ilma armeeriguta 10 cm plaadi savile, kuid olen kindel, et külmumisest tingitud maapinna ebaühtlane kerkimine paneb selle plaadi üpris kiiresti pragunema ja hakkab seda kiirelt lammutama. Milleks riskida , kui on kindlam teha kohe nii, et riskid oleks võimalikult väikesed. Ma ei väida, et riske üldse pole, kuid selliste mõõtmetega jäik plaat peaks suutma vastu pidada väikesed maapinna kerkimised. Kui alus on kindel, siis on sinna peale ka kindel ehitada seinad. Ja ongi kogu lugu. See , et plaat nii paks tuleb, on tingitud kaitsekihist ja 2 kihilisest armeeringust. 1 kihilise armeeriguga plaat ei ole jäik ja praguneb koheselt. Sellesse ju lõigatakse kontrollitud pragunemiseks isegi sooned sisse vähemalt 1/3 plaadi paksuse sügavuselt. Mina aga ei ole kuulnud, et keegi käimlakasti põrandasse sooni sisse lõikaks. Ehk siis veelkord kokkuvõtteks, ma ehitan käimlale kõige lihtlabasema plaatvundamendi, mis üldse võimalik. Kõik muud variandid on töömahukamad ja ma ei ole üldse kindel, et sealt materjali kokkuhoidu võiks tulla. Näiteks külmumissügavuseni rajatud vundament seinte alla ja siis selle peale valatud kandev plaat on igal juhul kordades töömahukam ja kindlasti läheb materjali ka rohkem. Kokku läheb nüüd aga ca 2 kanti betooni, ma ei tea, mis see hind täpselt on , aga ca 120 euri kant ta kuskil olema peaks, ehk siis 250 euri läheb betoonile. See kulutus ei ole ju veel kuskiltotsast maailmalõpp. Ja veel, teises teemas mainisin, et sellest projektist saab väike katseline mudel ühele suuremale projektile. Nimelt planeerin renoveerimist vajavale pisikesele 60 ruudusele kõrvalhoonele samasugust vundamenti. Kaevan savini puhtaks ja siis valan samasuguse 2 kihilise armeeringuga betoonplaadi, kuid selle paksus võib tulla veelgi paksem, olenevalt sellest, kui palju on tarvis plaadiga maapinnani ja sellest natuke üle tulla. Kõik muidugi oleneb, kui plaadi paksus läheb liiga jõhkraks, siis kasutan tagasitäidet ja teen õhema plaadi, kuid niipalju, kui ma olen lugenud, siis parim on ikkagi ilma puutumata looduslik aluspõhi. Seetõttu ei tahaks eriti tagasitäite ja selle tihendamisega tegeleda, vaid kompenseeriks selle paksema plaadiga. Ehk siis kui mullakihi paksus on ca 25 cm , siis oleks kõik ilus kena, plaat tuleks ca 35 cm paks kahekihilise armeeringuga, jääks ära igasugune tagasitäide ja selle tihendamine.

[Urmas]

1 kihilise armeeriguga plaat ei ole jäik ja praguneb koheselt. Sellesse ju lõigatakse kontrollitud pragunemiseks isegi sooned sisse vähemalt 1/3 plaadi paksuse sügavuselt. Mina aga ei ole kuulnud, et keegi käimlakasti põrandasse sooni sisse lõikaks.

Sa oled ikka naljanumber! Isegi ühekihilise 2x3m suurusega armeeringuga betoonpõrandale pole ette nähtud deformatsioonivuuke, rääkimata välipeldikust. Deformatsioonivuukide vajadus hakkab ikka kordades suurematest numbritest.

[pikk88]

T25 tee ikka rahvale lõpptulemusest ja töökäigust pilti ka. Muidu hakkab kohati juba mulje tekkima, et sa lihtsalt ajad siin hülgemöla suust välja ja tegelikult pole sul mingisugust kemmergu ehitamise plaani.

[T25]

1 kihilise armeeriguga plaat ei ole jäik ja praguneb koheselt. Sellesse ju lõigatakse kontrollitud pragunemiseks isegi sooned sisse vähemalt 1/3 plaadi paksuse sügavuselt. Mina aga ei ole kuulnud, et keegi käimlakasti põrandasse sooni sisse lõikaks.

Sa oled ikka naljanumber! Isegi ühekihilise 2x3m suurusega armeeringuga betoonpõrandale pole ette nähtud deformatsioonivuuke, rääkimata välipeldikust. Deformatsioonivuukide vajadus hakkab ikka kordades suurematest numbritest.

Tunnistan ausalt, et ma ei ole kursis nende deformatsioonivuukide lõikamisega. Ma nimetaks neid pigem ka kontrollvuukideks( control joints nagu välismaistes foorumites kirjas), sest on mõeldud pragunemise kontrollimiseks. Ma oma garaazi põranda 40 ruutu tegin ka ilma lõikamiseta, panin ülemisse ossa armatuuri ja jäin lootma selle peale. Hetkel on seis selline , et väga suuri pragusid ei ole, kuid juuspeened praod on küll kohati tekkinud. Muud probleemi ma ei näe neis pragudes, kui see, et kui kunagi tõstukit tahan panna, siis see pragu võib täpselt jääda kiilankru koha peale. Või siis kiilankru kasutamine ise tekitab uue prao. Parem oleks voibolla olnud tõstuki asukoha ümberuse juures teha sisselõiked, et pragunemist kontrollida.

T25 tee ikka rahvale lõpptulemusest ja töökäigust pilti ka. Muidu hakkab kohati juba mulje tekkima, et sa lihtsalt ajad siin hülgemöla suust välja ja tegelikult pole sul mingisugust kemmergu ehitamise plaani.

Rahva huvi ei ole eriti suur selle vastu, sa oled enam vähem ainus, kes huvi tunneb. Aga ma kindlast teen pilte ja postitan need, kui asi liikuma hakkab. Praegu on ainult raketis alumise plaadi jaoks valmis. Eks ma lõpuks löön materjalikulud ka kokku ja korrutan 2-ga, siis saab teada kogu maksumuse, juhul, kui kellelgi soovi on omale ka sarnane asi soetada. Ma võtan siis rakised niimoodi lahti, et saab uues kohas kiiresti uuesti üles panna.