Uuema ABB RVK L ja N polaarsus

[remppa]

Kas ABB F202 25A rikkevoolu kaitsme puhul on võimalik ühendus L sisend ja N sisend vastas suunas?
see tähendab, et näiteks RVK N tuleb sisse ülevalt ja RVK sissetulev L on ühendatud alla?
Tarbija ühendus on siis tavaline L ja N.

Varem see nagu ei töötanud, kas nüüd on midagi uut leiutatud?

[dumbuser]

Kui tead kuidas RVK töötab siis sa ei saa ka sedasi küsida. Aga milleks sellist jama üleüldse vaja peaks olema ?

[remppa]

Tean kuidas RVK varem töötas.
Kuidas täna töötab selles ei ole eriti kindel.
RVK F202 peal terminalide tähistus veidi kummaline, mille lahti mõtestamiseks sobivat dokumenti google abiga ei leidnud.

Skeem RVK-l:
1/2 ja 3/4 ühelpool ja vastas 2/1 ja 4/3.
Sellest võib kuidas iganes aru saada.

[dumbuser]

No aga tee proovi siis. Pane sisendid ühelt poole ja väljundid teiselt poolt. Ning siis vaheta näiteks nulli suund ära. Kui on valesti siis peaks juba poole nimivoolu korral rakenduma isegi siis kui tarbija küljes on ainult null ja faas ja mitte kuskile mitte midagi ei leki.

[trebla]

Tean kuidas RVK varem töötas.

Mida sa "uuemateks " nimetad? Sisuliselt on nad viimased mitukümmend aastat ikka samamoodi töötanud.

Skeem RVK-l:
1/2 ja 3/4 ühelpool ja vastas 2/1 ja 4/3.
Sellest võib kuidas iganes aru saada.....

näiteks nii võib aru saada, et pole oluline, kas toide tuleb ülalt või alt. 1 sisse, 2 välja. 3 sisse ja 4 välja. Või kasutad neid teisi numbreid, aga siis ainult neid teisi, mitte läbisegi.

Kolmefaasilise RVK puhul on oluline, et N oleks ühendatud õige pooluse alla. N poolus peab sulguma esimesena ja lahutuma viimasena (sama lugu 3 + N automaatidega) et ühefaasilised tarbijad ei jääks hetkeksi järjestikku 2 faasi vahele.
Kahepooluselisel pole see oluline - ahel katkestatakse igal juhul...

. ...peaks juba poole nimivoolu korral rakenduma isegi siis kui tarbija küljes on ainult null ja faas ...

Piisab, kui on ühendatud ka ainult null või ainult 1 faas...
Toitepingest sõltumatu RVK rakendub siis , kui seda läbivate voolude asümmeetria ületab poolt nimirakendumisvoolu....ehk siis , kui on ühendatud ainult 1 tööjuht ja seda läbib see pool nimirakendumisvoolu. Et testnupp sel juhul ei tööta, see on iseasi...

[ping]

RVK mõõteahelal on mõningane omatarve (kuni 10 mA), selleks tuleb mõõteahel ühendada toitepoolsete klemmide peale. Vt https://library.e.abb.com/public/b93cbc ... l-2015.pdf lk 18 (lugeja lk 10). Selgelt on kirjas input ja output.

Toitepingest sõltumatu RVK rakendub siis , kui seda läbivate voolude asümmeetria ületab poolt nimirakendumisvoolu....ehk siis , kui on ühendatud ainult 1 tööjuht ja seda läbib see pool nimirakendumisvoolu. Et testnupp sel juhul ei tööta, see on iseasi...

Mõõteahel pingestamata, kuidas ta üldse lülitab? Või sain millestki valesti aru?

Olen avanud ABB rikkevoolukaitset, millel polnud sees "eraldi toidet vajavat" mõõteahelat.
Sees oligi ainult voolutrahvo, elektrimagnet ja mõni passiivdetail.
Tegu oli täitsa uue seadmega, mis ei töötanud selle pärast, et voolutrahvo peenikesed otsad olid kokkukeeratud ja ühendatud ühe jootega.
Kui tavaliselt kulub iga mähise otsa ühendamiseks üks joode (kahele otsale 2 joodet), siis sellise "ühejoote tehnikat" kasutades kiirenes oluliselt seadme tootmise aeg, mis siis et asi ei tööta.

[remppa]

Uuema all mõtlesin, et kas on RVK sektoris mingeid revolutsioonilisi muudatusi toimunud.
Ja ehk nüüd on on leitud ka moodus kuidas L ja N eri suunas RVK'st läbi juhtida, kuna vahel on nii ühendused lühemad.
Aga saan aru, et midagi ei ole muutunud.

[ping]

Uuema all mõtlesin, et kas on RVK sektoris mingeid revolutsioonilisi muudatusi toimunud.
Ja ehk nüüd on on leitud ka moodus kuidas L ja N eri suunas RVK'st läbi juhtida, kuna vahel on nii ühendused lühemad.
Aga saan aru, et midagi ei ole muutunud.

Pole midagi uut, pane kuidaspidi tahad, joonisel on ju selgelt näha.

[dumbuser]

Uuema all mõtlesin, et kas on RVK sektoris mingeid revolutsioonilisi muudatusi toimunud.
Ja ehk nüüd on on leitud ka moodus kuidas L ja N eri suunas RVK'st läbi juhtida, kuna vahel on nii ühendused lühemad.
Aga saan aru, et midagi ei ole muutunud.

Tore, et aru said. Vbl kunagi tehakse ka selline kus tõesti on suva, mispidi need sisendid ja väljundid ühendatakse. Aga usu mind, see maksab palju rohkem kui see traadijupike mis praegusel juhul pikem on, et ühendust teha.

[remppa]

Tore, et aru said. Vbl kunagi tehakse ka selline kus tõesti on suva, mispidi need sisendid ja väljundid ühendatakse. Aga usu mind, see maksab palju rohkem kui see traadijupike mis praegusel juhul pikem on, et ühendust teha.

Vahe ei ole mitte pikemad juhtmed vaid mõne lahenduse puhul võimalus kasutada voolusiini (kammi)

[dumbuser]

Schneideri puhul on küll igasugu imelikke siine olnud, vast saab ka selle praeguse olukorraga hakkama (kuigi ma ei tea milline see olukord hetkel on). Samas kui on no näiteks 5 RVKd vaja ühendada siis võib ikkagi olla materjali poolest odavam see juhtmejupike panna, kui kulunud aeg kah rahaks töödelda ka siis ei pruugi veel vahet olla.

[ping]

Mis tolmu veel keerutate ja teooriaid tõukate?
Lisasin ju pildi (skeemi), et antud ABB rikkevoolukaitsmel võib kasutada nii alt kui ka ülevalt sisestust, see on mõlemat pidi kasutatav vastavalt paigaldusjuhendile.

[dumbuser]

No kaua sa jahud siin ? Küsiti, et mis siis saab kui on sisse null ülevalt ja faas alt. Või vastupidi, et null alt ja faas ülevalt. Kellegil ei tekkinud küsimus kas mõlemad alt või mõlemad ülevalt.

[trebla]

RVK mõõteahelal on mõningane omatarve (kuni 10 mA), selleks tuleb mõõteahel ühendada toitepoolsete klemmide peale. Vt https://library.e.abb.com/public/b93cbc ... l-2015.pdf lk 18 (lugeja lk 10). Selgelt on kirjas input ja output.

Toitepingest sõltumatu RVK rakendub siis , kui seda läbivate voolude asümmeetria ületab poolt nimirakendumisvoolu....ehk siis , kui on ühendatud ainult 1 tööjuht ja seda läbib see pool nimirakendumisvoolu. Et testnupp sel juhul ei tööta, see on iseasi...

Mõõteahel pingestamata, kuidas ta üldse lülitab? Või sain millestki valesti aru?

Tehke lihtne katse:

- võta kaks RVK-d, teine neist lihtsuse mõttes ühefaasiline/kahepooluseline ;
- ühenda esimesest läbi vaid üks tööjuht;
- see tööjuht ühenda edasi teise (ühefaasilise ) RVK ühte sisendisse;
- selle ühefaasilise RVK teise sisendisse ühenda teine tööjuht otse, ilma esimest läbimata ;
- vinnasta mõlemad RVKd;
- vajuta teise(ühefaasilise) testnupule....

Kirjuta meile, mis juhtus ja miks ?



vihje - elektrotehnika alustes räägiti pingeallikatest ja vooluallikatest....
pistikupesas pole voolu ;
jne....

Vahe ei ole mitte pikemad juhtmed vaid mõne lahenduse puhul võimalus kasutada voolusiini (kammi)

Toodetakse igasuguse konfiguratsiooniga RVK-sid. Mõnel RVK-l ei ole üldse N poolust. Mõnes riigis on nõutud, et N oleks paremal, teises riigis jälle, et N oleks vasakul. Neid viimaseid oleks hea kasutada ka meil, kus on harjutud 1 RVK terve automaadirea ette (vasakule) panna. Siis ei tuleks tavakammi kasutamisel üht kammipiid maha nüsida ja seda kohta isoleerida.
Aga toodetakse ka väga erinevai konfiguratsiooniga kammijuppe... (kuigi vist ei ole keelatud seda RVK-d panna rea paremase otsa?)

Küsimus tõstatamine ise näitab veelkord, et olemegi jõudnud sinna kuhu tahtsime - kõige kallim asi ongi juba töömehe töötund....

[trebla]

No ma arvan, et peale sinu pole siin mitte keegi eeldanud, et jutt ei käi AC tüübi ümber. Teemaalgataja küsib siin F202 kohta, ehk siis versus F360 seeria ilmselt?
Enamus siinkirjutajatest pole ilmselt kuulnudki, et on mingi vahe AC ja A vahel, B-st rääkimata.
Aga väidavad, et teavad kuidas RVK töötab. Isegi Schneideri koolitaja (mitte Eestist) ajas paar nädalat tagasi jama.

S-on selektiivne RVK - see võib olla nii AC, A või B tüüpi.

Siis on veel AP-R ja F alaliigid.

Tubli, et panid siia uusima materjali lingi, See tasuks kõigil läbi lugeda.

Kas ma sinu viimasest postitusest võin nii aru saada, et aktsepteerid juba ammu selle ilusa tibina pildi all toodud soovitusi ja kasutad B tüüpi niipalju kui võimalik... ?


ahjaa... vastus sinu küsimusele oli seal materjalis ilusti ära toodud
Type B RCDs can operate like Type A RCD even if there is no
voltage between line and neutral, though they need minimum
voltage to operate like Type B protection devices.

[trebla]

Nojah, seda oleks jah samuti huvitav teada, millise toitepinge languse peale aparaat A tüübi moodi käituma hakkab, aga kas sel teadmisel on praktilist väärtust ? toitepinge kas on või siis seda ei ole - st. 230 V või 0 V

Olen kuulnud, et S viide saavutatavat kondekaga - esmalt laeb tekkinud sekundaarvool miski kondeka ära ja alles siis lükkab vabastusmehhanismi käima... seega mida suurem leke seda lühem viide.

Silikoonõli ei pandud selektiivsuse eesmärgil aga saadi ajas liiga pikaks muutuvad viited kauba peale kaasa....

[Carl]

Mis vahet sel on, kumbal pool mõõteahel on?
Kui RVKL on sisse lülitatud, on toide mõlemal pool olemas, kui sisse pole lülitatud ja mõõteahel on ilma toiteta, siis pole tal seda toidet ka enam vaja.

[trebla]

Mis vahet sel on, kumbal pool mõõteahel on?
Kui RVKL on sisse lülitatud, on toide mõlemal pool olemas, ......

Toitepingest sõltumatu RVK puhul pole ju selle toitepinge olemasolu üldse oluline.
Toitepingest sõltuvate RVK-de puhul peaks aga loogiliselt võttes olema nõutud, et need selle toitepinge puudumisel/kadumisel automaatselt välja lülituksid.

Üritasin seda punkti küll kunagi standardist leida, aga ei hakanud silma..

[dumbuser]

Eee ..., et kui toide võetakse ära või on plaaniväline katkestus siis peale taastamist hakatakse kõiki kilpe läbi käima ja RVK-sid sisse lülitama ? Või ma saan millestki valesti aru ?

[trebla]

Eee ..., et kui toide võetakse ära või on plaaniväline katkestus siis peale taastamist hakatakse kõiki kilpe läbi käima ja RVK-sid sisse lülitama ? Või ma saan millestki valesti aru ?

just - saad õigesti aru ....ohutuse seisukohast oleks see vajalik.... st ohutuse tagamiseks olukorras, et mõni tööjuht katkeb ja RVK-d seejärel enam ei funktsioneeri...

Sellepärast tulekski kasutada eeskätt toitepingest sõltumatuid rikkevoolukaitsmeid... ehk siis pole vaja ka pead vaevata kuhu poole klemme toide ühendada... Tolle viidatud ABB tüübi puhul kaob ära B funktsioon ja see jääb vähemalt tööle A tüüpi RVK-na....

Peale selle viidatud materjali lugemist tekkis küsimus, et kas kõigis päikesepaneelidega majades tuleb nüüd (loomulikult ammu juba A-tüüpi, sest leedlambid jm. elektroonika) rikekad B-tüüpide vastu vahetada?

[remppa]

Teemast koorub välja veel üks küsimus.
Kas 2P RVK puhul on Eestis mingi nõue kilpidele kummal pool peab olema N või L?
St, kas on määratud L vasak või parem pool?
Tahaks panna L paremale.

[trebla]

Kuna mõonel kahepooluselisel pole isegi peale märgitud, kumb poolus on kumb, siis ühenda kuidas tahad...