Maakütte kontuur vette

[Joosep Toots]

Tere.

Plaanis paigaldada maaküte. Suurem kunstlik veekogu omast käest võtta, kõik omades piirides, sügavused 2-4 m, pinda-mahtu piisavalt jne. Kõik eeldused selleks justkui olemas, et kontuur vette panna.

Kas on kellelgi sellega kogemust? Idee kohaselt peaks rohkem sooja jooksva meetri kohta kätte saama? Kas on ka mingeid probleeme: nt. mattub mutta ja efektiivsus väheneb, jäätub, ei anna piisavalt välja, jääb ette vms? Mul on ka kopraid hulgim - kas on oht, et kui neile toru kuskil ette jääb, siis hambad sisse löövad (olen lugenud, et tammist läbiviigu plasttoru on närinud)?

Vette paigutamine: kas lihtsalt kivi külge ja põhja või oleks parem mingi raam vms. olema, mis põhjast kõrgemal hoiab, et veeringlus tekiks? Ameeriklastel on igasugu raamid, valmiskontuuride-radiaatorite sarnased asjad jm., mida saab 1-s tükis vette panna. Siin pole selliseid leidnud.

Kui veekontuur on efektiivsem, siis kui palju? St. kui palju lühem võiks olla võrreldes tavalise maakontuuriga.

Tänud ette, kes oskab oma kogemusi jagada.

[Coolhouse]

Järvest saab soojust kuid tegemist on siiski salvestunud soojusega ehk suvel päikese poolt soendatud järvevee ning järve põhjas oleva pinnasega. Kui maakütte puhul on torukontuur 1..1,2 m sügavusel maapinnas siis jääb kontuuri ning külma õhu vahele 1 m paksune maapinna kiht. Järve puhul jääb kontuuri peale vesi.
Kuid seda järve ei saa vaadelda järve ümbritsevast maapinnast eraldi nt kui järv asub Saksamaal või Saaremaal on ka talvine veetemperatuur erinev. Kui järve põhi ehk pinnas on savine siis savi salvestab suvist soojust paremini kui kruus jne. Ehk lisaks järve pindalale ning sügavusele on oluline ka ümbritsev maapind.

Teema kohta ei ole palju infot kuid:
1. Maakütte toru maksab nii vähe et võib paigaldada sama pikkusega toru kui vaja oleks maapinda paigaldada.
Kui kulutada torule mõnisada eurot rohkem on soojuspumba kasutegur parem kuna kontuuri ülekandepind pinnase (või vee) ning torustiku vahel on suurem.
2. Raskused ca 5 kg iga 2 meetri järel.
3. 2 meetri sügavuses järves kaevatakse toru 60 cm sügavusele põhja.

[T25]

Järve puhul on ju probleemiks välja toomise kohad. Lihtsam on maa sisse panna, saad visuaalselt kontrollida, kas toru jäi terveks. Mudases vees ei saa midagi aru. Ühesõnaga paigalda maa sisse. Naabrimehel oli kunagi järves, kuid nüüd tegi ümber ja paigaldas kontruuri maasse. Ilmselt hakkas lekkima kontuur.

[Joosep Toots]

a) miks peaks 2 m sügavusel vees veel 60 cm maa sisse kaevama? Vee sisse panekul oleks ju see mõte, et vesi temperatuuri muutudes vahetuks. Põhja lähedal on ju talvel stabiilselt +4 kraadi.
b) sobiva kopaga ei tohiks ju problemaatiline olla õige sügavusega järve sisse minna?

Aga muidugi, kui on halvad kogemused, siis tuleb arvesse võtta. Ehk peab järve kunagi puhastama, siis jäävad jälle ette...

Põhjast kõrgemale tõstmise või kobrastega pole kellelgi kogemust?

[Kalvis]

Järve uputamisest kogemust pole aga see on siiski kindel, et järve läheb seda toru vaja kordades vähem kui maa sisse kaevata. Veel on parem soojusjuhtivus. Ja järve pole teab mis kunst uputada, seod raskused külge ja lihtsalt annad toru järgi.
Loomariigi mõjust on teada vaid niipalju, et kui kopral on soov toru hammustada siis katki hammustab ühe laksuga. Talle peaks siiski maisemad asjad maitsema - võsa ja muud puised asjad.

[Coolhouse]

a) miks peaks 2 m sügavusel vees veel 60 cm maa sisse kaevama? Vee sisse panekul oleks ju see mõte, et vesi temperatuuri muutudes vahetuks. Põhja lähedal on ju talvel stabiilselt +4 kraadi.
b) sobiva kopaga ei tohiks ju problemaatiline olla õige sügavusega järve sisse minna?

Aga muidugi, kui on halvad kogemused, siis tuleb arvesse võtta. Ehk peab järve kunagi puhastama, siis jäävad jälle ette...

Põhjast kõrgemale tõstmise või kobrastega pole kellelgi kogemust?

Kobras on ikka kõige suurem risk. Juba huvi pärast võib plastikut maitsta.
PS: Kui purjus kobrast näha siis ka toru katki. Pealegi peaks vist luba ka olema kui kontuur järve uputada (naabri ehk perekond kopra esindaja nõusolek).

Kui järv on 2m sügav et siis kontuur 60 cm põhja kaevata. See mõte pärineb ühe soomlase koolitööst.
http://www.cou.fi/opinnaytetyot/julkais ... ajouni.pdf
Põhja lähedal on nii ja naa? Ei ole sest lisaks pakasele hakkab ka soojuspumba kontuur vett jahutama. Kui väidetav vesi on +4C siis veest soojuse äravõtmiseks peab olema vedelik kontuuris külmem ehk praktiliselt miinuskraadidel. Seega hakkab kontuuri ümbrus jäätuma. Ka jää on soojusjuht kuid palju halvem kui vesi.
Kui vaadata väikest põhjani külmunud poriloiku või veidi suuremat loiku mis ei ole veel päris külmunud siis ei saa foorumi jutu puhul küll otsustada kuidas just see järv? külmub.

Järve võiks panna väiksema soojusvaheti? Nibe soovitab arvutustes võtta järve paigaldatava toru soojusõlekandeks 20 W/jm. Seda ei ole kuigi palju, nt graniit 50 W/jm. Vt lk 18, I piirkond ehk Helsingi ja lõunapoolne Soome.
https://www.nibe.fi/Documents/haato_fi/ ... 1137-1.PDF
Selles tabelis on järve paigaldamisel kontuuri vedeliku temp igal pool Soomes +1..+2 C st üritatakse vältida kontuuri ümbritesva vee külmumist. Kui vesi on +4C ja kontuur +1C siis deltaT on 3 kraadi. Kuna deltaT on ka maasse paigaldamisel ca 3C siis siit tuleneb ka vette paigaldamisel ca sama kontuuri pikkus kui maasse paigaldamisel.

See on nagu kalapüük, kui paned kaks võrku siis võid saada rohkem kala kui ühe võrguga. Kuid kala saab püüda ka spinninguga ning siis panna seinale pildi sellest suurest kalast koos peremehega.
Sellest siis saab ka pärast rääkida kuid see ei ole tööstuslik kalapüük.
Ka saab selle suure kala kätte soojadest vetest ehk kuskil kaugel.
Soojusvahetitega on sama lugu. Inimesed loevad netist imeasju ja mõtlevad et see ka töötab.
Soojusvaheti reklaami eesmärk on selle müük ehk sageli tuleb siis alles hakata imeasja andmeid otsima.

Ehk pange pikem toru maasse (mitme kontuurina) ning parem unustage koprad, konnad, igasusugused millimallikad jne kellel on Europa Liidus suuremad õigused kui inimesel. St ettevaatust selle teemaga!

[Joosep Toots]

Aitäh asjalike materjalide eest.

Lugesin soomlase töö diagonaalis läbi ja seda veekogu põhja kaevamist ma küll ei leidnud. Lk. 11 oli juttu vette raskustega uputamisest. Ja et vesi annab eriti hästi välja.

NIBE samas tabelis on vee 20 W/m vastuseks maa 12-15 W/m kohta. Seega saab isegi maa parima näitaja puhul veest ju 25% (või 33% - sõltub kumba pidi vaadata) sooja rohkem. See on ju väga suur vahe.

Kogu vette paneku mõte ongi ju selles, et kontuuri ümbruses vesi liiguks. 4 kraadi juures on vesi kõige raskem, seepärast ongi põhjas. Kui vesi muutub külmemaks, peaks ta veidi ülespoole tõusma ja toru juurde uuesti 4-kraadine vesi vahetuma. Erinevalt maast, kus vesi suhteliselt vähe liigub ning toru oma ümbrust järjest rohkem külmutab, kuni kevadel päike paistma hakkab. Või saan ma valesti aru?

Taas üleskutse: on kellelgi säänne kontuur kasutusel?

[Kalvis]

Mul on SP vasktoru uputatud kanalisatsiooni kaevu, kus voolab läbi drenaazvesi. Vase soojusjuhtivus on oluliselt parem kui alupex toru oma ja seepärast piisab mõnest meetrist, võrreldes alupexiga, et sinna on vaja pikemat.
sirvisin laste loodusõpetuse raamatud seal on +4 C kohta huvitavat.
Talvel veepinnal muutub vesi külmemaks kui +4 C tõuseb ta pinnale, jahtudes veelgi ja soodustades jää teket. Seega veekogu põhjas hakkab see külmem vesi pinnale kerkima ja peaks tekkima loomulik konvektsioon.
Oma kaevus on aga nii, et kui ma sinna vett juurde ei pumpaks, jäätus kaev kohe ära. Seejuures, kui soojusvaheti pind on liiga väike, tekib toru ümber jää, mis on mõnusalt seal kogu aeg. Kui väga vähe kontuuri paned siis tekib torude ümber stabiilne jääklomp ja edasi ei toimu enam mingit konvektsiooni. Ainus positiivne asi on, et kobras seda jääkamakat ka ei taha.

[Joosep Toots]

Täpselt seda ma silmas peangi. Et konvektsioon tekiks, oleks parem, kui toru ümber saaks vesi vabalt liikuda - et külmem vesi toru juurest üles tõuseks. Pôhjas võib see ehk probleemseks osutuda. Euroopast leidsin väga minimaalselt näiteid toru vettepanekust. See-eest USAst (sh ka põhjaosast) aga kuhjaga - enamus valmismoodulitena ja põhjast kõrgemal.

Kuidas sul see pumbakontuur paigaldatud on? Kogu toru ei mahu ju kaevu?

[Kalvis]

Mul on MSP ise ehitatud. Külm ring pole muud kui ca 10 meetrit toru kaevu kerituna ringjalt, kerisin ümber 200 mm toru ja ongi lihtsalt uputatud. Tavalise veepumbaga pumpan vett juurde sinna kaevu. Toru hakkab jäätuma vee sees, kuid mitte palju. Kus vesi ei liigu, on jääklomp, kus liigub, on toru haljas.

Ma paneks kivide külge paelad (ca 10 cm pikad) ja viskaks lihtsalt veepõhja. Alupex toru on kergem ja tõuseks ülespoole. Kui aga vajub veepõhja siis lihtsalt keriks rohkem.

[Joosep Toots]

Infoks: lõpuks sai kontuur ikka maasse. Selles olid ehitajad ise kindlamad ning järve on ehk vaja millalgi puhastada.