Elektri paigaldus kõrvalhoonetes

[Pixeelix]

Tere,

Sooviks teada, kas all oleval pildil toodud ühendus on teoreetiliselt korrektne või mitte?
Küsimus just PEN lahutamises ja selle edasi viimises katlamajast garaaži. Kas joonisel on selles osas käitutud õigesti või peaks katlamajast garaaži jooksmas 5 sooneline kaabel, kus PE ja N seisavad eraldi ?
Liitumiskilbi - katlamaja - garaaži vahel jookseb 4g16 maakaabel.
Lisaks veel küsimus, kas katlamaja ja garaaž peavad mõlemad olema kohtmaandatud või mitte?

Enne postitust kammisin foorumi läbi, seega olen kursis nende teemadega,
et selliseid ühendusi tohivad teha vaid elektri hariduse omandanud pädevad spetsialistid ja olen sellega
täiesti nõus. Olge mureta, ise näppe kuhugi toppima ei hakka.

[Ints]

Lahutatud PEN-i ei tohi enam kokku panna,ehk siis katlamaja ja garaazi vahel peab jooksma 5 sooneline kaabel,kus PE ja N eraldi.

[dumbuser]

Ei pandagi ju kokku neid.

[Pixeelix]

PEN lüüakse enne katlamaja lahutamist hargnemisklemmiga kaheks ja nagu kunn ütles, siis 2 jaotuskilpi ja PEN pärast lahutamist ju kokku ei puutu.

[Küülaline]

Kui see 4G16 kaabel on juba maa sees, siis jah, niimoodi. Aga kui veel ei ole võib panna 5-soonelise ja piirduda ühe maandusega.

[Küülaline]

järjestikku 2-l 16A kaitselülitil puudub mõte

Mõte on selles, et meil on vaja katlamajast garaaži minevat kaablit kaitsta ja kui me ei tea lühisvoolu suurust ei saa ka mingist kaitselüliti nimivoolust täpsemalt rääkida.

[Küülaline]

mida sa öelda tahtsid? ... Kui on liitumiskilbis C16, siis pistikupesade ette ainult RVK (kui just lühisvoolu teema ei nõua pistikupesadele B16, B13) ... vastavalt arvutustulemusele C1, C2 jne kui tegu hõõg- või luminofoorlampidega ja LED-ide puhul B-karakteristikuga

Ma tahan öelda, et iga kilbi väljuvaid liine kaitstakse eraldi vastavast kilbist, kilpide sisendis on lüliti, mitte kaitselüliti.
Kui liitumislilbist garaažini on 4x16 kaabel, siis tuleb see ühendada katlamaja kilbis läbijooksvalt enne pealülitit hargnemisklemmidega.
Valgustuse (ja pistikupesade) rühmaliine ei kaitsta mitte rühma installeeritud võimsuse vaid kaabli ristõikele lubatava voolu, pingekao ja lühisvoolu järgi.
Millise arvutuse tulemusel sa valiks halogeenide rühmale näiteks C1 kaitselüliti?

[Küülaline]

Kui kilpi siseneva liini ees on kaitselüliti, mis kaitseb ka kilbist väljuvat (jutt käis samast nominaalist), siis ka dubleerid või selle skeemi järgi paneksid kõik 3 järjest (kui PK on ka 16) sama nominaaliga

Mina käsitleksin iga kilpi ealdi. Kui täna on liitumine 16 A ei keela keegi ampreid juurde osta ja homme on peakaitse näiteks 50 A. Mina teeksin muidugi ühele majapidamisele ühe peakilbi maandatud PEN-lahutusega ja edasi kõik TN-S.

Kas see väide tugineb standardile, seadusele, sinu arvamusele või koolis õpitule või usule ... tuleb näiteks valgusregulaatorist (dimmerist) ka 1A või 2A (sõltub dimmerist) kaitsmed asendada 10 A-stega ... kui on 250 VA kaitsmeta dimmer, kas valid selle ette 10 või 1A kaitselüliti ... kui tarbijaks on mootor, kas valid talle kaitsme sinu kriteeriumi või mootori andmete järgi ... ventagregaadi toide, ventagregaadis on 100VA trafo, selle toide käib veel läbi signa 2 A kontaktidega PGM-i relee (tulehäire puhul vendi seiskamine) jne, jne

Ma ei väsi kordamast, et elamute, ühiskondlike, kontorihoonete valgustuse ja pistikupesade grupiliinid tehakse justnimelt nii. Mingi standard ega seadus ei keela loomulikut iga liini ette panna täpselt selle võimsusele vastavat kaitseaparaati, aga see ei ole otstarbekas, kuna sellega ei saa paremat kaitseefekti, aga kaotame hinnas, töömahus, universaalsuses jne. Sinu soovitatud 1 A ja 2 A kaitselülitid on näiteks 2-3 korda kallimad, kui riiulikaubana müüdavad 6-10-13 16 A.
Valmis seadmes (dimmeris) ei tule loomulikult mingeid kaitseid asendada.
Miks sa arvad, et 1 A kaitse kaitseb 250 VA dimmerit paremini, kui 10 A kaitse? Pealegi on see dimmer ilmselt mitme omasugusega või teiste valgustitega koos ühes valgustirühmas. Ja kilbis on rühmakaitse, mitte üksiku dimmeri kaitse.
Mootorid ja ventagregaadid on muidugi omaette teema, siiani käis jutt valgustirühmadest ja üldkasutatavatest pistikupesade rühmadest.

[Küülaline]

kui enamuses ajamid või kui ahelas väikese lubatava vooluga releed jne

Ma kordan veel, et eelnev jutt käis valgustuse ja üldkasutatavate pistikupesade rühmaliinide kohta, mitte mootorite, ega selliste tarbijate, mida sa pidevalt siia hulka tahad arvata.

Kas sa tõsimeeli tahad väita, et paneksid 3f 500W mootori ette 3x10A

Ei ole seda tõsimeeli ega naljatades väitnud. Sinna läheb mootorikaitselüliti, mitte liinikaitselüliti, millest siiani on jutt käinud. Ilmselt 4 A, mille termovabasti on reguleeritav 1 A ümbruses.

[Rabarebane]

Peab olema ikka eriti massohistlike kalduvustega elektrik, kui kodumajapidamiste kilpides hakata liinikaitsete paigaldamisel ennustama, mida kohalik tulehark parasjagu pessa tahab pista või millise uhke kandelaabri suss lakke keerab. Tööstuspaigaldistes tavaliselt on tarbijad mõneti stabiilsemad.

[trebla]

Kaitse põhimõte on, et rakendumise järel peaks kaitstav objekt töökorda jääma, mitte riknema - ehk liinikaitse rakendumise järel on kaabel edasi kasutatav. Kas sa tahad väita, et miski bimetalliriba, elektromagneti, vedru ja kangisüsteemi abil saab kaitsta elektroonikat ? et pärast mingi anomaalia peale rakendumist on see elektroonika oma endides headuses? (mina pole elektroonik, ei ennusta).
Ehk kui kirjutada halogeenide (või hõõglampide) kaitsmisest, siis peaks pärast selle kaitse rakendumist lee lamp edasi töökorras olema.....

Kuidas miskit objekti kaitsta, seda oskab öelda eeskätt objekti konstrueerija - antud juhul siis kaabli väljamõtleja. Et paigalduses väga paabliks kätte ära ei läheks, on kaablid standardiseeritud ja ka nende kaitse standardiseeritud. Mootoreid võiks kah nii toota, et saaks panna ainult fikseeritud rakendumisega kaitselüliteid, aga siiski sellele pole mindud. Muide - kodupaigaldise kaitselüliti standard (60 898) ei luba selle vabasti reguleerimist - seega mootorikaitselülitid peaks sellega kodupaigaldiste ja sarnastes kilpides olema välistatud! Ehk siis põhimõte on see, et ostad poest kreissae, kus mootorikaitse on juba tehases paika reguleeritud ja ise sa tema karpi avada ei või - nii on enamasti ju ka passis kirjas - ära näpi, kutsu elektrik!

Põhimõtteliselt võib tootja ju oma seadme nii konstrueerida, et miski konkreetne laiatarbekaitse selle ära kaitseb, aga siis on tal kindlam isegi passis sellele vihjamise asemel see kaitse sinna sisse ise juba ka ära panna - Balteco aurusaunakabiin tuleb meelde, kus vist oli juba sees C16 automaat ja RVK.

Turuhind on kokkuleppe küsimus - ka kaitselüliti mehhaaniline ressurss on 30 000 lülitust, samas oli vähemalt vanasti 16A kaitselüliti 16 A lülitist odavam.

[trebla]

ise tsiteerid puntki p 1.1.4. mis ei räägi sõnagi seadmetest - st tarvititest. Liited ja klemmid selles punktis on mõistetavad on elektrivarustusahela osadena, - harukarbid ja kilpide klemmliistud...

(Samas on seal materjalis tänuväärne punkt 1.3.7. - 7. Kaitseaparaadid pevad olema selektiivsed, s.t. lülitagu elektrivõrgust välja ainult kahjustatud vooluahela osa (liini, seadme või seadmerühma).)

Kes selle täies mahus läbi loeb, omale selgeks teeb ja piiblina kasutama hakkab, on tõepoolest kõva mees

Selle peavad läbi lugema ja piiblina kasutama nende aparaatide tootjad - kui teevad nii nagu seal kirjas, siis võivad nad oma aparaadi peale kirjutada teksti EN-60 898. Ja sina paigaldajana vaatad, et see kiri on seal peal - -allright- võin selle korterikilpi panna.
Mina oma lihtsameelse aruga saan nii aru, et kui on olemas eraldi standard kodukasutajate ja sarnaste paigaldiste mõningate elulise tähtsusega kaitseaparaatide tootmiseks, siis kodukasutajatele ainult selliseid võikski panna ja teistsuguseid mitte. korpuse läbipuurimine, et termotvabastit maha keerata võrdub juba pistikupesa aukude suuremakspuurimisega..

IEC standard on kahes keeles - inglise ja prantsuse... kindluse mõttes võid mõlemas keeles üle lugeda
Mingid asjad olla ka saksa keeles.
Inglastele pole siin mõtet viidata, meil kehtib (mandri-euroopa) EN standard - täpsemalt EVS-EN, inglastel on oma BS standard. Üldiselt põhinevad need mõlemad IEC standardil, aga mitte alati .
Üks parim näide sellest jamast olid Electrocomp'i RVK-d - siiamaani pole keegi vaevunud uurima, kas need on toitepingest sõltumatud või mitte... aparaadi enese peal oli ainult BS standardi kiri. TJA vms käest küsisin - nemad kah ainult maigutasid ebamäärast juttu vastu.

Ja üldse on kuskil seisukoht, et standardid olla ainult soovituslikud - seega võid teha mida tahad, aga vastuvõtmisel tuleb saada allkiri, muidu ei pingestata ja hiljem miskis kohtukeisis pead siis ise jälle tõestama, et kõik oli õige..
Kohustuslik on vaid see, mis on Eesti Vabariigi seaduses kirjas - seal muuhulgas on kirjas nõue, et kõiki paigaldisi peab regulaarselt kontrollima ja et (kodukasutaja) elektripaigaldise korrasoleku eest vastutab (st vajadusel läheb kinni) omanik...


PS. Muide - selles TTÜ materjalis on viga.
lk . 48
Märkus. Rikkevoolukaitseseadmete tegelik rakendusvool võib olla nimirakendusvoolust 50% võrra kõrgem.

õige on vastupidi - RVK peab rakenduma juba 0,5 nimirakendusvoolu korral (miskite rohkemate millisekundite, kui nimirakendusaeg, jooksul).

PS2 Teine ja palju eksitavam viga veel:
1.5.7 MOOTORIKAITSELÜLITID
Mootorikaitselüliti on mõeldud otse võrku lülitatava lühisrootoriga
asünkroonmootori kaitseks. Enamasti on see K-rakendumistunnusjoonega.

Siin ei tohiks rakendumistunnusjoontest üldse rääkida - K- tunnusjoon on ikkagi liinikaitselüliti rakendumistunnusjoon - see lüliti sobib mootorite toiteliinide, mitte mootorite eneste kaitseks
. See vigane tekst toidabki seda valearvamust, et liinikaitselülititega saab seadmeid kaitsta.



Veel: IEC 60947-2 standard ei määratle mitte ühtegi tunnusjoont. Standardites määratleb ainult IEC 60 898 kolm kodukasutaja automaadi tunnusjoont B, C ja D. Seega kodukasutaja kilbis ei tohiks muud kasutada ja mujal kasutatavad kaitselülitid peaks vastama IEC 60947-2 standardile ja igaüks võib neid nimetada nagu ise tahab.

[trebla]

Millisel automaadil see ava katmata on ?
Osadel vähemalt on see kruvi pärast paikaseadistamist miski värviga üle valatud - mudimine jätab jälje -värv mureneb. võib vast ka ise liikuma hakata paisumiste jahtumiste käigus...

[trebla]

Oli jah - tuleb meelde.
Nüüd kus Vynckier sai omale GE asemel korraliku omaniku, lõpetatakse see porno ehk ära

[trebla]

MIks see porno on, kui aparaati on vaja pärast koostamist seadistada? Teoreetiliselt peaksid kõik EL PK-d kalibreerimisest läbi käima.

Just... back to the USSR .. kunagi oli vist Esvikas üks mees kes rääkis et tema töö nõukaajal oli Raasiku tehases kastist väljavõetavate automaatide kontrollimine - et kas üldse rakenduvad... veerandi või kolmandiku pidanud vist ära viskama ..

60898 automaat peab rakenduma nende nelja standardis ette nähtud punkti vahel ja kui ei rakendu, siis on tootjal jama...
Samamoodi võiks siis ka kaabli haamriga lapikuks lüüa, et paremini seinpraost läbi mahuks.. ise lööd, ise tead ja ei koorma seda liini täie kaablile lubatud võimsusega...

[trebla]

No lisaks veel - Hageri automaatidel andis omal ajal esiküljel silte vahetada.
ABB oma sai algusaastatel poolusteks lahti võtta ja kaks poolust (mis ilma esikülje kirjadeta) suuremad panna - ise teadsid ja koormasid siis neid faase rohkem -1x16+2x63 A pole ju paha võimis ?

Mul on enese jaoks konkreetselt veel üks variant, mida ma ei avalda aga tänapäeval võivad nad ehk ühel hetkel voolu kah mõõta arvesti kaudu ja siis jääd vahele....

[kalmaarikalmer]

Tänapäeva arvesti oskab ise piirata voolu tarbimist ja lugeda ja jälgida ka

[trebla]

... MCB liigkoormuskaitse sõltub temperatuurist, ligi -1% kraadi kohta. Kui kaitse väljas -20 C juures, kaitse ise koormuse all -10 C, siis teoreetiliselt peaks ta läbi laskma ca +30% lisaks ta enda kalibreerimisveale....

Korralikul tootjal on selle kohta konkreetsete andmetega tabel. Muide Eatoni omad sõltusid palju vähem temperatuurist kui ABB-l

[kalmaarikalmer]

Lihtsalt, on valmidus ja võimekus.

[trebla]

Ma rääkisin Ristheinale kunagi, et tema (pigem Teemetsa (või juba Lahtmetsa), Risthein ise poleks kirjavigu (mida seal veel hulgi) sisse jätnud) tõlge pole korrektne... ajas vastu. No ei tahtnud vanahärraga pikemalt vaielda. Aga see ei ole korrektne.

Ja tulemuseks oledki sina, kes seda teksti võtab piiblina. Kui sa nüüd tootjakataloogides edasi kaevaksid, siis leiaksid, et mootorikaitselülitite tunnusjooned näevad mõneti teistsugused välja. Neid liinikaitselüliteid toodetakse kindla amperaazhi sammuga nagu ka kaableid toodetakse teatud läbimõõdusammuga. K-tunnusjoon lihtsalt kopeerib mootorikaitselüliti tunnusjoont ja seetõttu on tema abil võimalik teinekord läbi ajada number väiksema kaabliga kui C või D puhul. Aga tema vabasti pole reguleeritav. Seega kui veab, võib ta mingi konkreetse mootori kaitseks konkreetses rakenduses juhuslikult sobida.. aga kui alati ainult nendega tahad läbi ajada, siis võid mootori vabalt sisse kõrvetada. Pane vähemalt täpselt reguuleeritud termorelee vahele.

Mis ma vaidlen... hoiatan teksti valesti mõistmise eest...

Jõuelektroonika kaitselüliti (alates 2.4) ja koguni elektroonikaseadmete kaitselüliti (2.4.4)...

Korrektne pealkiri oleks:

Jõuelektroonika ahelate kaitselüliti (alates 2.4) ja elektroonikaseadmete ahelate kaitselüliti (2.4.4)

Lõik ise muide algab korrektselt:

"Ahelate kaitseks, kus on jõupooljuhtseadmed...., jne...

Selle odava bimetallriba kogu mõte ongi selles, et see kuumeneb ja jahtub kaabliga samas tempos - sellel kogu see kaitseefekt põhinebki. Elektroonikavidinate omadused ei pea ju mingi metallitüki omadega samad olema .

Elektroonika kaitseks kasutatakse muuhulgas hüdromagnetiliste vabastiga kaitselüliteid.... ja ülikiired sulakad olla endiselt moes.

ja lisaks sätitava elektroonilise vabastiga kaitselüliti (1.5.9)...

?
sellel tekstil pole seal häda midagi...tänapäeval on mikroprotsessorelektroonikal põhineva vabastiga kaitselülitid ja neile saab igasugu softi sisse laadida...seega igasugu kujuga rakendumistunnusjooni kujundada ... lisaks vabastid suhtlevad omavahel ja arutavad, kes neist seekord on rikkekohale kõige lähemal, ning otsustavad, kes siis seekord välja lülitub... Sellistele saab igasugu rakendumistingimusi ette kirjutada. Energiat võib tulla igast suunast ja mõningatel juhtudel võib toite pool olevkaitselüliti olla väiksema amperaazhiga kui tarbija poolne.



RVK

RVK standardis on see 0,5 nimirakendusvooluga rakendumine ammu enne konkreetselt kirjas olnud, kui see kõnealune materjal koostati. Ja loogiliselt ei saa need kaks lauset koos eksisteerida, seega peab Teemetsal seal viga olema.

[Küülaline]

Vähekogenud kunn24 hakkas isand treblaga vaidlema kaitselülititest See on umbes sama, kui tänavanurgal minna tüli norima karate musta vöö kandjaga