Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

[Ints]

Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.

Need peavad siis üsna vanad olema.Uuemad on kõik impulss-toited.EL nõuded elektri kokkuhoiuks...

[dumbuser]

Tänapäeval on kõik need impulsstoiteplokid masskasutuses ja kodudes on neid pakun et alates paarikümnest ja enam. Kõik telekad, muusikakseskused, läpaka- ja mobiililaadijad, madalpingelised LED toiteplokid jne. Siit suureneb veel omakorda tõenäosus, et mingi seadme toiteplokk sellest toiteplokkide massist annab lõpuks kuskilt otsast järele. Ja kuigi me oleme harjunud mõttega, et mobiiltelefonilaadija või läpaka laadija näpitavas halja metalliga madalpingelises pistikus on vaid alalispine 5V või nt. 20V, siis võibolla me neid või nendega ühendatud seadmeid nii suure südamerahuga ei näpiks, kui me nt teaks, et nt keldripoest ostetud mobiiltelefonilaadija puhul meid eraldab nt L-st vaid poole millimeetrine roomevahemik trükkplaadi radade vahel "tänu" kellegi säästuprojekteerimisele ja/või komponentide valikule. Ignorance is bliss.

Antud videos oli trükiplaat üsna puhas. Aga aegajalt satuvad ette pikendujuhtmed kus on mitu pesa. Noh nagu ikka, et seinas on pesasid vähe ja siis tehakse nende pikendustega mitu ringi toas juurde. Neil on see paha omadus, et juhtmed joodetakse kokku. Kuna materjal on oksüdeerunud siis tehakse see puhtaks mingi kättesaadava söövitava asjaga. Pärast peaks selle muidugi maha pesema aga ikka juhtub, et natuke jääb alles. Ja see natuke hakkab siis olemasolevat metalli söövitama. Lõpuks on aga metallitükike üsna väike ja teda läbiv vool nii suur, et ta hakkab kuumenema kuniks sulatab või süütab ümbritseva plastiku põlema. Alles kuu tagasi sattus üks tegelane olema õigel ajal kodus. Pikendusjuhe tossas ja sulanud plastik vedeles laua peal. Seekord läks õnneks. Aga ma ei oska aimata kui paljudel on sedasi majast mälestus jäänud. Lühidalt kui tahate panna seina ühe pesa siis võib üsna rahulikult sinna kaks veel juurde kruvida ja loobuda igasugu pikenduste pikendamisest. Loomulikult ei ole kõik pikendused sellised õnnetused aga kui neile peale vaadata siis ei ole seda küll kuidagimoodi näha.

[Ints]

Loomulikult ei ole kõik pikendused sellised õnnetused aga kui neile peale vaadata siis ei ole seda küll kuidagimoodi näha.

Meie inimene ostab kahjuks hinda.

[juhtmepunt]

Antud videos oli trükiplaat üsna puhas.

Ta oli küll puhas, kuid primaar- ja sekundaarpoolele kuuluvate radade vahelised (roomevahemik) vahemaad olid liiga väiksed ja ei vastanud tavakasutuse seadmete standardile IEC60950. Siin on lihtsamat sorti veebikalkulaator aimu saamiseks radadevahelisest kauguse suurustest sõltuvalt pingest, keskkonnaoludest ja kasutatavatest materjalidest.
Käesolevas foorumilõimes tõin ma välja tahtlikult või tahtmatult halvasti disainitud ja ehitatud toiteplokkidest lähtuva otsese elektrilöögiohuga (st miks on RVK aina vajalikum ka kuivades oludes korteris) seonduva ja ei hakanud kõiki muid probleeme, sh ülekuumenemised ja süttimised üldse lahkama. See on omaette suur teema. Ülekuumenemiste jms probleemide korral RVK tõesti ei aita.

[jan]

Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.

Need peavad siis üsna vanad olema.Uuemad on kõik impulss-toited.EL nõuded elektri kokkuhoiuks...

Ja mis nendes impulss-toiteplokkides siis sees on, kui mitte trafod? (lihtsalt väiksemad tänu kõrgemale sagedusele). Sellest ju juhtmepunt rääkiski, et tänu suuruste vähenemisele muutub piisava isolatsioonikihi tekitamine järjest keerulisemaks ning paljud odavtootjad otsustavad seda üldse mitte teha.

[Ints]

Ja mis nendes impulss-toiteplokkides siis sees on, kui mitte trafod?

Impulss toiteploki töö põhimõte on hoopis teine.Trafo on seal tõesti sees aga teisel otstarbel kui nn."trafoga" toiteplokkides.

[jan]

Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.

Need peavad siis üsna vanad olema.Uuemad on kõik impulss-toited.EL nõuded elektri kokkuhoiuks..

Ja mis nendes impulss-toiteplokkides siis sees on, kui mitte trafod?

Impulss toiteploki töö põhimõte on hoopis teine.Trafo on seal tõesti sees aga teisel otstarbel kui nn."trafoga" toiteplokkides.

Minu vastus oligi selle kohta, et sõna "trafo" ei tähenda automaatselt, et tegu on mingi vanakooli raske rauaga. Ka impulss-toiteplokkides on primaarse ning sekundaarse(te) pool(t)e eraldatuse ootused pandud just nimelt selle kõrgsagedusliku trafo peale. Ja nagu kasutaja juhtmepunt juba väga ilusasti seletas, on need muutumas järjest väiksemaks, mis tingib selle olukorra, kus mõned Chinese Export märgiga kaupa tootvad tegelased ei pruugi alati panustada nõuetekohase mähistevahelise isolatsiooni tagamisesse. Teistest disainivigadest on juba samuti räägitud.

[vtl]

Kust saab sülearvuti toiteploki trafo sekundaarpoolse tulla L, kui toitepistikust on väljundis - ja +, alalispinge ca 20 V ja - võib olla ühendatud PE-ga, aga ei pruugi? Kuid lähtume sellest, et selles toitekas on trafo. Kas oled seal midagi mõõtnud, KONTROLLINUD või puusalt tulistad? Jutt hakkab võtma koomilised mõõtmed.

Ja mingi köögi teema ei puutu ikkagi asjasse, kuna sellest ma ei kirjutanud. Varsti tuleb Taibu ja soovitab mobla aku lõhkemise kaitseks RVK paigaldada. Aga nüüd kindlasti kõik.

Ma küll lubasin, et ma siin foorumis rohkem sõna ei võta, aga teen siinkohal erandi. Ja see on loodetavasti tõesti viimane kord.

Paistab, et foorumlane "kunn24" küll MIDAGI elektrist teab, aga need teadmised on lünklikud ja baseeruvad pigem (põgusal) praktilisel kogemusel ja kokkupuutel, mitte laiapõhjalisel elektri- ja elektroonika valdkonna tundmisel.
Selline suhtumine ja käitumine on minu arvates ohtlikum, kui võhiku oma, kuna inimene, kes arvab ennast valdkonda tundvat, käitub enesekindlalt ja hindab oma teadmisi ja võimeid üle.
Arvutimaailmas nimetatakse selliseid "spetsialiste" tabavalt "poweruseriteks", kes valmistavad oma kõrgendatud nõudmiste ja riskikäitumisega IT-personalile ohtralt peavalu.

Aga teemast. Enamus põhjuseid seletas kasutaja "juhtmepunt" juba ülalpool lahti. Ebapiisavad isolatsioonikihid, liig-väikesed isolatsioonivahed, tagasisideahelad ja ülelöögid. Toon siia lisaks veel ühe põhjuse, miks ka täiesti töökorras ja korrektsest nimega firma toiteplokist võib "surinat" saada.

Süüdi on selline asi, nagu toitefilter, mida lisatakse skeemi impulsstoitest võrku kiirgava häirefooni vähendamiseks ning ka vastupidi - võrgust tulevate häirete toiteplokki sisenemise vältimiseks. Ühesõnaga igasuguste kiirgusnõuetega vastavusse viimiseks.

Tegu on klassikalise LC filtriga, kus mõlema toiteotsa pealt tulevate filtrikondensaatorite C3 ja C4 keskpunkt on maandatud seadme šassiisse. Sinnasamasse šassiisse on tihtilugu ühendatud ka sekundaarpoole null, mis koondab kogu skeemi üldjuhtme ning nõrkpingeahelate varjestused. Ja ongi primaar- ning sekundaarpool kaudselt koos!

Normaalolukorras on ette nähtud, et see šassii on ühendatud toitepistiku kaudu kaitsemaandusega ja kõik, mis filtrist lekkida saab, läheb kenasti maandusesse. Kui aga kaitsemaandust ei ole (on ühendamata) ning toiteahel ja/või -filter on veidigi ebasümmeetriline, siis on seadme šassiil väike parasiitpinge, mida on käeseljaga või näiteks läbi kõrvaklappide üldjuhtme kerge surinana tunda. Normaalolukorras on see vool väike ja ohutu, kuid lihtsalt ebameeldiv. Halvemal juhul (mitme eri maandamata seadme korpuste vahel) võib aga tekitada juba arvestatava lekkevoolu.

power-line-filter-structure-schematic.jpg (17.54 KiB) Vaadatud 3823 korda

[ping]

Tegu on klassikalise LC filtriga, kus mõlema toiteotsa pealt tulevate filtrikondensaatorite C3 ja C4 keskpunkt on maandatud seadme šassiisse. Sinnasamasse šassiisse on tihtilugu ühendatud ka sekundaarpoole null, mis koondab kogu skeemi üldjuhtme ning nõrkpingeahelate varjestused. Ja ongi primaar- ning sekundaarpool kaudselt koos!

Normaalolukorras on ette nähtud, et see šassii on ühendatud toitepistiku kaudu kaitsemaandusega ja kõik, mis filtrist lekkida saab, läheb kenasti maandusesse. Kui aga kaitsemaandust ei ole (on ühendamata) ning toiteahel ja/või -filter on veidigi ebasümmeetriline, siis on seadme šassiil väike parasiitpinge, mida on käeseljaga või näiteks läbi kõrvaklappide üldjuhtme kerge surinana tunda. Normaalolukorras on see vool väike ja ohutu, kuid lihtsalt ebameeldiv. Halvemal juhul (mitme eri maandamata seadme korpuste vahel) võib aga tekitada juba arvestatava lekkevoolu.


power-line-filter-structure-schematic.jpg

Kondekad C3 ja C4 moodustavad mahtuvusliku pingejaguri ning nende vahelises ühenduspunktis tekkib (puuduva PEN ühenduse korral) poole faasipinge suurune vahelduvpinge (230V/2).
Kui selliseid seadmeid toidetakse erinevatest faasidest, siis nende seadmete korpuste vahel olev pinge on ka vastavalt suurem.

Mul majapidamises 4 telekat (toitepistik 2 otsaga) ühe aktiivantenni taga ja antennijuhtmetega toimetades suristas tuntavalt. Ühendasin hiljem telekad, projektori ja muu tehnika samale faasile ja nüüd on rahulikum.

[juhtmepunt]

Ja kui sellised filtrid on, siis RVK-d kasutada hästi ei saa.

Jah, on, ja väga palju on. Raskelt ning kobamisi lähevad need kunn24 esimesed sammud elektri- ja elektroonika pärismaailmas Inimesi tuleb aidata
Tavakasutajaseadmetest (vaid ühe näitena), siis pea KÕIK lauaarvutite ja monitoride toiteplokid (suva näidete valik googlest) omavad sellist (võibolla vaid vähemate komponentide arvuga) sisendfiltrit. Ilma sisendfiltrita ja kõrgsageduslikku sodi PE-sse kanaliseerimata saastab impulsstoiteplokk võrgu kõrgemate sagedustega, nagu ka kasutaja vtl täiesti õigesti seletas. Mida võimsam toiteplokk, seda vingem filter peab olema, et seade saaks ka EMC( EMC = elektromagnetiline ühilduvus) osas üldse tüübikinnituse.

[juhtmepunt]

Ja kui sellised filtrid on, siis RVK-d kasutada hästi ei saa..

Loe nüüd oma kirjutatut uuesti... rahulikult...mõttega

Ütled, et selliste filtritega RVK-d kasutada ei saa. Toodi sulle selliste filtrite masseksisteerimise näide lauaarvutite näol. Lauaarvutid on RVK-de taga tänapäeval kõigis uutes paigaldistes, massiiliselt. Irduminine reaalsusest ja elamine oma väljamõeldus maailmas?

[juhtmepunt]

Kogu teema viimane osa on juttu läpakast ja sellest, kuidas L jõuab tema korpusesse ja kuidas kõrvaklappidest tunneb tugevat kõdi (sinu varasem jutt). Ära soga mul siin.
viewtopic.php?p=374717#p374717

Lisaks saad isegi aru, et sellise pingejaguriga ei jõua L korpusesse, vaid 1/2 L (eeldusel, et pole muid lekkevoole).

Lisaks veel ma ei saa aru, kuidas selle väidetava kõdi jaoks aitab RVK.

Samas läpaka toitekatest ma selliseid kondedega pingejagureid põgusal otsismisel ei leidnud, ka pole minu läpakas.

Lõpetame äkki selle rumala jahu ja solvangud?

Sind on järjele aidata püütud, kõik eelnevalt üksipulki lahti seletatud. Uusi ja tehnilises mõttes "huvitavaid" väiteid, mis kooslused omavahel ei tööta ja ei saagi sinu arust töötada, tuleb sinult aga nagu Vändrast saelaudu peale.
Võrgufiltri /pingejaguri, kui veel ühe võimaliku lekkevoolu allika tõid teemasse teised. Aga õigesti tegid. Kogu võimalike jamade allikate pilt on välja toodud.
Kuidas konkreetselt läpaka toite teisel poolele satub L (sõltumata sisendfiltri olemasolust), seletasin pikalt ja korraliklult lahti. Puust ja punasaseks. Ja tunde, kui kõdi läheb isolatsioonirikke korral üle enamaks kui kõdiks, oled RVK-ga koosluses äidetavalt ise üle elanud. Aitas ju küll.

[Küülaline]

mitte ette RVK-sid laduda. Kui on mitmeid selliseid toitekaid, suureneb tõenäosus RVK valerakendumiseks

Neid ei saa ju ära jätta, kuna 30 mA RVK on meil kohustuslik kõigis ahelates, mis sisaldavad kuni 32 A pistikupesi.

[Küülaline]

elumajas on 30 mA RVK välistatud näiteks el kerise ees. Mitte keegi pole selle toiteahelasse keelanud panna pistikupesa (kuigi tavaliselt ühendatakse otse)

Kuna kerise (ja ka pliidiplaadi) ette RVK ei panda, siis järelikult on keelatud neid pistikuga ühendada. Tuleb ühendada otse ja kogu lugu.

[Küülaline]

kui pistikupesa on mõeldud vaid selle seadme jaoks, siis pole probleemi? Sest oht lähtu vaid pistikupesa olemasolust

Sellist kohendust ei saa teha, sest oht lähtub justnimelt pistikupesa olemasolust. Projekteerija võib küll mõelda pistikupesad külmiku ja pliidi jaoks, aga korteriomanik pistab sinna pesasse hoopis pikendusjuhtme kõikvõimalike lekkivate jms seadmete ühendamiseks.
Ja selline mööndus tegelikult ka on, kui pistikupesa asub tavakasutuse tsoonist väljas - kõrgel, ripplae taga jms.

[Küülaline]

Jätsid märkamata mu pesumasina pistiku repliigi ... mida normdokud ütlevad

Märkasin küll, aga see ei loe, et asub pesumasina taga. Mõnel ei olegi pesumasinat ja siis on pesa keset seina tavakasutuses.

Scan_26 Apr 2019.pdf

(926.16 KiB) Allalaaditud 153 korda

[trebla]

oot... aga vaataks nüüd teema pealkirja kah korra.... korteri juhtmestiku vahetus... st. et TNC asemel ehitatakse välja korralik TNS?.... või TT ?r

[Küülaline]

Maja enda koridori püstakus on elektrisüsteem vahetatud

[T25]

Ma olen nüüd tänu sellele teemale niipalju targem, et kombirikkekaid on kõige tundlikumaid 30 milliamprit, kuid rikkeka eraldi automaadist saaks panna 10 milliAmprit. Kas see ei ole argument rikkekas+automaat kasuks? Küülaline, dumbuser , kunn24, kalvis jt elektrist rohkem jagavad isikud, mis varianti siis ise rohkem eelistaksite?

[dumbuser]

See pole päris nii lihtne, et eelistus on ainuke kriteerium. Kui sul on RVK taga mitu liini siis on katkise liini leidmine palju kiirem kui pole kombiseadet. Muul juhul pead hakkama seadmeid lahti ühendama (vbl on nad eraldi tubades või üldse eraldi korrustel ja siis on päris tüütu seal ringi siblida), et vigast isendit leida. Kui on aga üks ahel siis võib kombi panna, võtab vähem ruumi. Tõenäoliselt on aga ka oma osa sellel kui palju mingi lahendus maksab ja kui palju sinna kappi üldse asju mahub. Lisaks on kõikidel elektritarbijatel ka paratamatult mingi lekkevool olemas isegi siis kui nad on korras. Kui sul on nüüd palju täiesti korras tarbijaid seal ühe RVK taga siis võib juhtuda, et ta ikkagi rakendub kuna summaarne lekkevool on juba piisavalt suur. Ma ei tea kõikide kohta aga näiteks Schneideril on kombividina puhul siiski näha kas rakendus RVK või liinikaitse. Eraldi lahenduse puhul on see aga alati näha. See on üsna abiks teadmine kui vaja hakata otsima misasi vigane on.

[T25]

See pole päris nii lihtne, et eelistus on ainuke kriteerium. Kui sul on RVK taga mitu liini siis on katkise liini leidmine palju kiirem kui pole kombiseadet. Muul juhul pead hakkama seadmeid lahti ühendama (vbl on nad eraldi tubades või üldse eraldi korrustel ja siis on päris tüütu seal ringi siblida), et vigast isendit leida. Kui on aga üks ahel siis võib kombi panna, võtab vähem ruumi. Tõenäoliselt on aga ka oma osa sellel kui palju mingi lahendus maksab ja kui palju sinna kappi üldse asju mahub. Lisaks on kõikidel elektritarbijatel ka paratamatult mingi lekkevool olemas isegi siis kui nad on korras. Kui sul on nüüd palju täiesti korras tarbijaid seal ühe RVK taga siis võib juhtuda, et ta ikkagi rakendub kuna summaarne lekkevool on juba piisavalt suur. Ma ei tea kõikide kohta aga näiteks Schneideril on kombividina puhul siiski näha kas rakendus RVK või liinikaitse. Eraldi lahenduse puhul on see aga alati näha. See on üsna abiks teadmine kui vaja hakata otsima misasi vigane on.

Selge pilt , läheb lahus variant. Nüüd hakkan juba nägema põhimõttelisi plusse ja miinuseid. Ja tundub, et ka rahalises mõttes on kombirikkekas kehvem, kuna ükskõik kumma osa riknemisel tuleb terve lüliti välja vahetada, erinevalt lahus variandist.

[T25]

Veel üks küsimus tekkis, kas kilp võtta plastmassist või metallist. Kilp süvistatakse seina sisse. On see maitseasi või on metallikilbil mõni teoreetiline või praktiline eelis plastmassi ees.

[ping]

Kuna suure plastvormi tegemine on kallim kui plekiväänamine, siis sama kohtade arvuga metallkilbis on rohkem ruumi toimetada.
Sama ruumalaga plastkilp on kallim.
Metallkilbi sileda ukse saab seinaga samasuguseks viimistleda, plastkilpide uksed ja põhjad on jäikuse pärast ribilised või kõverad.
Metallkasti saab suvalisest kohast kinnitada ja vajadusel kiile kasutada, aga plastkilbi õhukese põhja võib valest kohast kinnitades puru teha.
Enamus müügisolevatest süvistatavaid plastkilpe on ettenähtud kipsplaadile tagantpoolt (seina seest) kinnitamiseks.

[aero]

Plastkilbil esikülge maha võttes ma alati põdesin, et neid plastjubinaid katki ei keeraks nurkades. Metallkilp tundub kuidagi konkreetsem. Pulbervärvitud plekk peaks ajahambale pisut paremini vastu panema kui plast.

[Urmas]

Pulbervärvitud metallkilpi kannatab väga edukalt seinaga sama tooni värviga ja pritsiga saab sama sileda pinna.