DIY lauasaag

[Salmiakki]

Kuna talvel tekkis võimalus kasutada väikest garaaži ning seoses suvila remondiga on vaja ehitada mõned kapid/riiulid, siis tekkis idee ehitada lauasaag odavast PowerPlus 1200W ketassaest, mis juhtus käepärast olema ning oli praktiliselt kasutuskõlbmatu, kuna selle vedelast metallist alusplaat jm oli igapidi kõver. Youtubes sai eelnevalt puutööde videoid põhjalikult vaadatud, suurim inspiratsiooni allikas on olnud Matthias Wandel oma lõputute ideedega.

Alustuseks sai 13 euroga ostetud originaalist veidi kobedam Makita 185mm saeketas 40 hambaga:




Saag sai kinnitatud metallist alusele, mis sai välja lõigatud vanast muruniiduki plaadist:






Esialgne lahendus 2-st vineeritükist, mis pidid aluse küljes paigal hoidma nii sae korpust kui valget toru, ei töötanud (sae korpus on selline pasta, kiilus mootori kinni, kui alumist vineeritükki natukenegi pingutada):




Sae kinnitus tuli põhjalikult ümber/tugevam teha:






Lauaplaat on 16mm vineerist mõõtudega 87x93cm, selle alla läks tugevduseks/valge toru kinnituseks teine, veidi väiksem 16mm vineerplaat:




Külgkalde reguleerimise võimalust sellele saele ei hakanud tegema (liiga keeruliseks oleks ehitus läinud), sae kõrgust saab reguleerida (valge toru on nö hingeks):




Lauajalgade paigaldus poole peal:








Valmis sai tehtud 2 push stick'i, pikkus 30cm, toimivad igati hästi ja hoiavad käed saeterast eemal:




Praegu selline seis (laua kõrgus 86cm):






Järgmiseks vaja juhtlatt, kelgud jm selline valmis teha. Igav ei ole igatahes.
Millises poes Tallinnas on selline lüliti kohapeal olemas (googeldamine ei aidanud)?

[Urmas]

Tubli, Salmiakki, et suudad vähemalt iseseisvalt mõelda ja mitte minna lihtsama vastupanu teed. Täna enam ei viitsi, aga homme võib-olla igavlen ja saan sulle anda midagi mõtteaineks juhtlati tegemisel või üleüldse sarnase platesae ratsionaliseerimiseks. Püüan meeles pidada.

[ping]

http://www.westbalt.eu/store/index.php/ ... 26129.html

[Urmas]

No nii, täna oli vaja isetehtud platesaag õue tassida ja tegin mõned pildid. Lühike info tehtu kohta. Oli ka aeg-ajalt platesae vajadus ja vedeles üks elektrisaag. Alguses mõtlesin teha plate 10mm alumiiniumplaadist, aga kui leidsin kellegi, kes oli nõud müüma nii paksu ja mõõtmetega ca 600x800mm, siis ta pakkus välja hoopis tekstoliidist plaati. Oli odavam ja see ka ei paindu, idane ega mädane. Esimese vana sae suutsin läbi kärsatada. Oli kinnitatud plate külge 50x50x5mm alumiiniumist L-liistu juppidega. Teise leidsin soodsalt mingi Hiltti, mille raam oli kusagilt murdunud, aga õnneks mulle mittevajalikust kohast. Fikseerisin mingite nurkadega 90* ja kinnitasin suure plate külge. Nii õhukest platet otsisin sellepärast, et ei tahtnud kaotada lõike paksuse osas. Praegu on peal 185mm ketas ja läbi lõikab 54mm ehk 50mm prusse saan vabalt pikuti lõhki ajada. Platesae alusraam anti Makita akunurgasae ostmisel tasuta kaasa ja ei olnud südant müüjaid solvata vastuvõtmisest keeldumisega. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga välja mõtlesin ka selle, kuidas teha nii, et plate raami küljes seisaks. Kuna raamil olid torud, siis läksin poodi ja ostsin 4 toruklambrit, 4 jätkumutrit ja kruvisin platekülge. Vägevalt hoiab kinni. Juhtlatiks on keldris vedelenud mingi alumiiniumprofiil ja kaks jalgratta sadula ekstsentrikut. Natuke mõtlemist, nikerdamist ja valmis. Joonlauad on magnetitega, lihtsalt peab jälgima, et 0-ots oleks täpselt platele tehtud kriipsu juures. Niipalju kui mul on seda vaja läinud, on ta ennast õigustanud, aga loomulikult hiilin juba pikemat aega korralikku platesaagi.

[Salmiakki]

Kuidas sa juhtlati saega paralleelseks saad, kui seda liigutad, mõõdad iga kord miski nurgaga? Mis selline tekstoliitplaat maksab ja kas seda puidufreesiga lõigata kannatab?
Muidugi julge mees, et ilma riving knife'ta lauasaagi kasutad, see ohutuse seisukohalt ülimalt oluline vidin kickbacki vältimiseks.

[ping]

Muidugi julge mees, et ilma riving knife'ta lauasaagi kasutad, see ohutuse seisukohalt ülimalt oluline vidin kickbacki vältimiseks.

"riving knife" - "joondusnuga"
"kickbacki" - "tagasilöök"
(kui keeleprobleemid)

[ifffff]

Siinkandis kutsutakse seda "riving knife" nimelist asja saekiiluks.

[Urmas]

Kuidas sa juhtlati saega paralleelseks saad, kui seda liigutad, mõõdad iga kord miski nurgaga?

Mul on platel teises servas samuti joonlaud magnetitega kinni. Enne joonlaudade paigaldust käis mõõdulindiga 0-kriipsust.

Mis selline tekstoliitplaat maksab ja kas seda puidufreesiga lõigata kannatab?

Kilohinnaga. Oli algselt natuke suurem ja terve maksis 20€. Täitsa kannab puidufreesiga teha, proovitud. Tera pilu tegingi freesiga.

Muidugi julge mees, et ilma riving knife'ta lauasaagi kasutad, see ohutuse seisukohalt ülimalt oluline vidin kickbacki vältimiseks.

Näiteks Makita akuga ketassael seda kiilu ei ole. Kas akuga ketassaag on siis ohutum? Elektrilistel on olemas. Mida see joondusnuga/juhtkiil ohutusele juurde annab?

[ifffff]

Näiteks Makita akuga ketassael seda kiilu ei ole. Kas akuga ketassaag on siis ohutum? Elektrilistel on olemas. Mida see joondusnuga/juhtkiil ohutusele juurde annab?

Kui esimest korda lauatükiga laksu mööda pead ära saad saad teada miks ta seal on

Plaatmaterjali (mdf, plp vms) saagimisel pole see kiil hädavajalik, kuid pikkisüüd puidu saagimisel on.

[Urmas]

Kui esimest korda lauatükiga laksu mööda pead ära saad saad teada miks ta seal on

Kas saagimise ajal kiiver kandmine aitaks laksu leevendada? On keegi, kes oskaks ja viitsiks lihtsamas keeles mulle seletada juhtkiilu tööpõhimõtet ohutuse(tagasilöögi vältimiseks?) tagamisel? Tahaks edasi elada.

[Salmiakki]

Kas saagimise ajal kiiver kandmine aitaks laksu leevendada? On keegi, kes oskaks ja viitsiks lihtsamas keeles mulle seletada juhtkiilu tööpõhimõtet ohutuse(tagasilöögi vältimiseks?) tagamisel? Tahaks edasi elada.

Siin 1 ülevaatlik video lauasae ohutuse kohta:

http://www.youtube.com/watch?v=j48XK-eUiTs


Kickbacki korral saab lauaga pigem vastu kõhtu/rinda kui pead, niiet kiiver eriti ei päästaks.

Kui käsiketassaagi kasutada nagu see on ette nähtud, siis ei saa materjal lõikaja poole lennata, lauasae korral on seis vastupidine ehk siis muutub riving knife oluliseks.

[Salmiakki]

Järgmisena oli vaja juhtlatt valmis teha. Kuna lauaplaat oli veidi kõver ehk keskelt kõrgem, siis tuli lauaplaadi kruvid lahti lasta, laud raskustega sirgeks ajada ning kaks vineerplaati raskuse all uuesti kokku kruvida:




Juhtlati kinnituseks laua külge ostsin 20x20mm nelikanttoru (seinapaksus 1,5mm) ning lõikasin sellesse relakaga soone poldi jaoks, relaka jaoks tuli rakis teha:






Toru läks laua külge kruvidega, mille pead tuli väiksemaks teha, et need soonest läbi mahuks:




Nelikanttoru sees liigub pikk M6 polt, seib takistab poldil pöörlemist ümber oma telje, nii saab seda väljast mutriga pingutada:








Juhtlati esimene versioon ei jäänud täpselt 90 kraadi ning tuli ümber teha:




Teine variant õnnestus:








Praegu toimib asi mutrivõtmega, hiljem tuleb sinna mingi parem kinnitus:




Sai proovisaagimine ka tehtud ning asi toimib, juhtlatt hoiab saega paralleelselt täitsa normaalselt. Juhtlati liigutamine laua peal paremale-vasakule käib praegu suht raskelt, vaja laud ja latt peenema liivapaberiga üle käia ja pinnad ka vahatada, siis peaks ok jääma.

[Rein Sa]

Mul läks just lauasae mootor läbi, ostsin uue lauasae, seega kõik, peale mootori olemas, kui huvi.
Kas mõni elektrik, kes tunneb mootoreid, oskab öelda, kui 230V mootorisse lasta 420V , mis siis juhtub, kas mähise isolatsioon sulab üles? Meil on pinged praegu 240V ja 420V 380 asemel, kui kahe erineva testriga mõõtsin.

[ifffff]

Kui esimest korda lauatükiga laksu mööda pead ära saad saad teada miks ta seal on

Kas saagimise ajal kiiver kandmine aitaks laksu leevendada? On keegi, kes oskaks ja viitsiks lihtsamas keeles mulle seletada juhtkiilu tööpõhimõtet ohutuse(tagasilöögi vältimiseks?) tagamisel? Tahaks edasi elada.

Too kiil on seal, et hoida saetud osal saetee lahti. Puidus on sisepinged ja halbade asjaolude kokkusattumusel pigistab lahtisaetud puidutükk end saeketta külge ja jõudes saeketta tagumisse poolde haagib end ketta külge ja ketas lennutab ta minema. Mida suurem saeketta joonkiirus ja suurem mootor seda jõulisemalt on võimeline saag puitu lennutama. Lisaks on veel saekiilu küljes ülal laiem plastik või puiduklots mis kaitseb juhul kui olenemata kiilust viskab klotsi saelt üles.

Olen näinud tollist lauda mis lendas ketassaeraami saekettalt läbi küüniukse millel oli mõlemal pool 30mm paksune laudis.

[RaJy]

Kui esimest korda lauatükiga laksu mööda pead ära saad saad teada miks ta seal on

Kas saagimise ajal kiiver kandmine aitaks laksu leevendada? On keegi, kes oskaks ja viitsiks lihtsamas keeles mulle seletada juhtkiilu tööpõhimõtet ohutuse(tagasilöögi vältimiseks?) tagamisel? Tahaks edasi elada.

Kiiver ei pruugi päästa. Targem on alati saagides jääda n.ö. materjali kõrvale mitte otse taha.

[pikk88]

Makita akuga ketassael pole ka niipalju võimu, et sind sealt materjali pealt minema lennutada. Ennem kiilub lihtsalt ketas kinni ning saag jääb seisma. Seda vast kõigil kasutajatel korduvalt juhtunud...

[Salmiakki]

..

Plaatmaterjali (mdf, plp vms) saagimisel pole see kiil hädavajalik, kuid pikkisüüd puidu saagimisel on.

Ka plaatmaterjali annab edukalt lendu lasta, kui seda valesti käsitleda (nagu videoski näha).

[Urmas]

Ka plaatmaterjali annab edukalt lendu lasta, kui seda valesti käsitleda (nagu videoski näha).

Loomulikult saab penotüki edukalt lendu lasta kui ühe sõrmega ja meelega viltu lükata.

[Salmiakki]

Ma pidasin pigem varianti B silmas, mida kahjuks päris palju kasutatakse (käsi on pildil illustratiivne, tegelikult tuleks kasutada kahte pulka lõigatava materjali liigutamiseks, kui sõrmed endale armsad on):



Siin üks näide:

http://www.youtube.com/watch?v=J9-y3Y-HMPg

[ifffff]

See videos olnu oleks olemata (saeketas oleks ehk natuke plaadi serva kärsatanud) kui seal sael oleks saekiil koos pealmise klotsiga ja saeketta kõrgus oleks reguleeritud materjali paksus + paar cm.

Pulkadega plaatmaterjali ei saeta. Selleks on olemas lükkamisklots.

[RaJy]

Üsna adekvaatne joonis ja õpetlik video.Ainuüksi kiil poleks päästnud kuna ette lükatakse ikka väga vale nurgaga ja kiil annab ka kuigi palju järgi.
Videost:
1. Töötaja seisab väga vale koha peal - peaks seisma samm vasakul, ehk siis mitte lõigatava materjali taga vaid küljel.
2. Saeketta kõrgus peaks olema materjali paksus + paar mm (iffff pakub paar cm mida on minu arust palju - ehk eksis mõõtühikutes kogemata?)
3. Juhtlatt peaks olema seatud selliselt, et ketta ees on õige mõõt ja ketta taga 0,5-1 mm rohkem - vähendab tagasilöögi ohtu.
Ja muidugi ettelükkeks kasutage klotse mitte näppe.
Omal töökojas ilma kiiluta formaatsaag ja kõik saab saetud, samas ise teadlik mis ohud on ja vastavalt ka oskan käituda. Muidugi on ka tagasilööke olnud, aga need puhtalt oma hooletusest vahel kui unustad.

[Urmas]

3. Juhtlatt peaks olema seatud selliselt, et ketta ees on õige mõõt ja ketta taga 0,5-1 mm rohkem - vähendab tagasilöögi ohtu.

Kui see soovitus on teaduslikult tõestatud, siis, kas näiteks Makita, Metabo, Bosch lauasaagide juhtlattide pingutamisel on sellega arvestatud. Odavama otsa Makital on pingutus ainult eest, kallimatel ja teistel mainitutel nii eest kui ka tagant.

[RaJy]

3. Juhtlatt peaks olema seatud selliselt, et ketta ees on õige mõõt ja ketta taga 0,5-1 mm rohkem - vähendab tagasilöögi ohtu.

Kui see soovitus on teaduslikult tõestatud, siis, kas näiteks Makita, Metabo, Bosch lauasaagide juhtlattide pingutamisel on sellega arvestatud. Odavama otsa Makital on pingutus ainult eest, kallimatel ja teistel mainitutel nii eest kui ka tagant.

Ma ei ole teadlane ega insener - minu soovitus põhineb isiklikul kogemusel. Ka minu formaatsael on pingutus ühel pool - enne kui lõplikult pingutan mõõdan joonlauaga nii ketta eest ja tagant ja sätin juhtlati paika, pingutan, mõõdan veelkord ja siis asun lõikama

[RaJy]

3. Juhtlatt peaks olema seatud selliselt, et ketta ees on õige mõõt ja ketta taga 0,5-1 mm rohkem - vähendab tagasilöögi ohtu.

Kui see soovitus on teaduslikult tõestatud, siis, kas näiteks Makita, Metabo, Bosch lauasaagide juhtlattide pingutamisel on sellega arvestatud. Odavama otsa Makital on pingutus ainult eest, kallimatel ja teistel mainitutel nii eest kui ka tagant.

Ma ei ole teadlane ega insener - minu soovitus põhineb isiklikul kogemusel. Ka minu formaatsael on pingutus ühel pool - enne kui lõplikult pingutan mõõdan joonlauaga nii ketta eest ja tagant ja sätin juhtlati paika, pingutan, mõõdan veelkord ja siis asun lõikama

Muuseas - seda juhtlatti mis ainult eest pingutatav kannatab tagant liigutada vähemalt +/-10 mm, seepärast ongi oluline enne iga saagimist mõõta (ise mõõdan metallist joonlauaga) nii ketta eest kui ka tagant. Parematel pinkidel on muidugi mõõdud mõlemal pool, aga need ei ole selle teema pingid. Endal Metabo ja nagu öeldud - juhtlati pingutus vaid eest.

[Salmiakki]

..
Pulkadega plaatmaterjali ei saeta. Selleks on olemas lükkamisklots.

Väiksemaid tükke saab vabalt pulkadega liigutada. Lükkamisklotside kohta mõned targemad ütlevad, et ei usalda neid, kuna käsi satub nii saekettale liiga ligidale ja kasutavad selle asemel pulki. Klotsidega veel see lugu, et nii mõnedki kasutajad nt Youtubes on klotsitootja poolt sponsoreeritud (a la Gripper) ning seepärast kiidavad seda, pulgad tehakse tavaliselt ise valmis puidust.