Küsimus sidekaablite lahendusest.

[gottobeg]

Tervist. Hakkan vaikselt seinu kinni panema ja tahtsin küsida sidekaablite lahendusest. Siis tean, kuhu ja mida vedada, enne, kui hilja/keerukam. Nimelt on korterisse plaanitud 3 telekat ja 2 lauaarvutit. Kas siis oleks mõistlik iga teleka ja iga arvuti juurde viia eraldi ruuterist cat6 juhe nende seadmete juurde? Et viiks iga seadme seina taha cat6 juhtme ja siis hiljem ühendaks selle juhtme pildil näidatud pistikuga ära. Siis on hiljem mugav kahe isase otsaga lan kaablit ühendada seinast arvutisse või siis seinast digiboxi? Soovikski teada, kas antud käik on õige ning mõistlik. Mingeid servereid ma ei halda ning majja pakutav nett ei ole ka kõige kangem. Tava kasutuses telekad ja lauaarvutid. Lisaks kui telia ruuteril on 4 auku telekaks/internetiks, siis kuidas oleks need 5 seadet võimalik nii tööle saada, et kahes toas ei peaks sama saadet vaatama ilmtingimata . Tänud arukate vastuste eest Lisasin ka lihtsa joonistuse:

[artist]

Mina vedasin ruuteri juurest igasse võimalikku kohta 2 kaablit, üks käiku ja teine seina tagavaraks. Ruuteri juurde saab switsi paigaldada et kaabliga neti kohtasid juurde tekitada. Olgugi et tänapäeval saab ka ilma kaablita hakkama.
2 vähemalt koha kohta sest paned televiisori täna seina, homme mõtled et tahaks midagi lisaks, nt teleri alla PS4 või mingit makki mis võtab neti vastu ehk siis mida iganes. Kaabel ostes maksa suurt midagi ja hiljem on porr seda vedada.

[vtl]

Kõigepealt tuleb eristada paigalduskaablit ja ühenduskaablit. Paigalduskaabel on jäik ja sinna otsa mingeid pistikuid ei panda. Ehk seina sees olev paigalduskaabel lõpeb alati pesaga ja pesast seadmeni läheb kahe "isase" otsaga ühenduskaabel (nn. patch-kaabel)

Kõik kaablid tuleks vedada tähekujuliselt ühte kohta kokku, kuhu lähevad võrguseadmed nagu switch(id) ja ruuter. Sinna paigaldatakse pisikene pesadepaneel, mille külge juhtmed ühendada. Mõistlik oleks selline koht valida, kuhu operaatoril oleks mugav oma sisenev kaabel viia.

Kaableid võiks alati olla pigem rohkem kui vähem. Juba täna on paljudel kodumasinatel internetiühenduse võimalus - on selleks siis meelelahutuskeskused, kohvimasinad või külmkapid. Teler tahab oma ühendust, meediapleier oma, mängukonsool samuti oma. WiFi võiks jätta telefonidele ja sülearvutitele, see ei ole statsionaarsete seadmete jaoks hea lahendus, kuna kiirused on kõigi seadmete vahel jagatud ning ei ole kunagi nii stabiilsed kui kaabli otsas.

See, kui "kange" on majja tulev nett, ei oma mitte mingit tähtsust. Kaablite (moraalne) eluiga on vähemalt paarkümmend aastat, füüsiline veelgi pikem. Viimase 20 aastaga on netikiirused (vajadused ja rakendused) kasvanud tuhatkond korda.

[gottobeg]

Kõigepealt tuleb eristada paigalduskaablit ja ühenduskaablit. Paigalduskaabel on jäik ja sinna otsa mingeid pistikuid ei panda. Ehk seina sees olev paigalduskaabel lõpeb alati pesaga ja pesast seadmeni läheb kahe "isase" otsaga ühenduskaabel (nn. patch-kaabel)

Kõik kaablid tuleks vedada tähekujuliselt ühte kohta kokku, kuhu lähevad võrguseadmed nagu switch(id) ja ruuter. Sinna paigaldatakse pisikene pesadepaneel, mille külge juhtmed ühendada. Mõistlik oleks selline koht valida, kuhu operaatoril oleks mugav oma sisenev kaabel viia.

Kaableid võiks alati olla pigem rohkem kui vähem. Juba täna on paljudel kodumasinatel internetiühenduse võimalus - on selleks siis meelelahutuskeskused, kohvimasinad või külmkapid. Teler tahab oma ühendust, meediapleier oma, mängukonsool samuti oma. WiFi võiks jätta telefonidele ja sülearvutitele, see ei ole statsionaarsete seadmete jaoks hea lahendus, kuna kiirused on kõigi seadmete vahel jagatud ning ei ole kunagi nii stabiilsed kui kaabli otsas.

See, kui "kange" on majja tulev nett, ei oma mitte mingit tähtsust. Kaablite (moraalne) eluiga on vähemalt paarkümmend aastat, füüsiline veelgi pikem. Viimase 20 aastaga on netikiirused (vajadused ja rakendused) kasvanud tuhatkond korda.

Kas see teie nimetatud pisikene pesadepaneel on siis sarnane nagu mu pildil näha, aga lihtsalt nt. 5 auguga?

[dumbuser]

See pisike on suhteline. Neid on olemas nii 4 pesaga kui ka näiteks 64 pesaga. Igasugu muid numbreid kah. Pildil olevat isendit pole mina kohanud rohkema kui kahe pesaga, mis muidugi ei tähenda, et neid rohkemate pesadega polegi olemas. Kogu asja mõte on aga selles, et sa saad seadmeid vahetada ilma kaabeldust muutmata. No näiteks on vaja, et kaablis liigub telekale mõeldud signaal, mis on ühte otsa pidi ruuteri küljes aga teist otsa pidi teleka või digiboksi küljes. Nüüd aga kolid teleka kuskile mujale ja seal mujal on ka olemas kaabel mis jõuab ruuteri juurde. Ja selle eelmise toa kaabli asemel paned ruuterisse uue toa kaabli, mitte ei hakka seda eelmise toa oma kuskile pikendama või mingit jura aretama igasugu wifide ja signaalipikendajate jne asjadega. Või on vaja telekasignaali asemel seal hoopis mingi muu signaal läbi lasta. Jah, kogu asi eeldab, et sul on ettevalmistus olemas aga seda eelmine vastus prooviski seletada. Tõenäoliselt peeti selle pisikese pesa all silmas mõnda sellist mille pilte leiad otsingusõnaga patch panel.

[gottobeg]

See pisike on suhteline. Neid on olemas nii 4 pesaga kui ka näiteks 64 pesaga. Igasugu muid numbreid kah. Pildil olevat isendit pole mina kohanud rohkema kui kahe pesaga, mis muidugi ei tähenda, et neid rohkemate pesadega polegi olemas. Kogu asja mõte on aga selles, et sa saad seadmeid vahetada ilma kaabeldust muutmata. No näiteks on vaja, et kaablis liigub telekale mõeldud signaal, mis on ühte otsa pidi ruuteri küljes aga teist otsa pidi teleka või digiboksi küljes. Nüüd aga kolid teleka kuskile mujale ja seal mujal on ka olemas kaabel mis jõuab ruuteri juurde. Ja selle eelmise toa kaabli asemel paned ruuterisse uue toa kaabli, mitte ei hakka seda eelmise toa oma kuskile pikendama või mingit jura aretama igasugu wifide ja signaalipikendajate jne asjadega. Või on vaja telekasignaali asemel seal hoopis mingi muu signaal läbi lasta. Jah, kogu asi eeldab, et sul on ettevalmistus olemas aga seda eelmine vastus prooviski seletada. Tõenäoliselt peeti selle pisikese pesa all silmas mõnda sellist mille pilte leiad otsingusõnaga patch panel.

Seda muidugi, et juhtmeid keegi vahetada hiljem ei viitsi ja mingeid lisajublakaid igale poole ka vaja pole. Kokkuvõttes oleks siis mõislik teha nõnda, et sinna, kus tuleb ruuter pildi peal, sinna võiks kõik juhtmed siis kokku joosta? igast teleka asukohast nt. 2 cat6 juhet ja siis igast arvutist nt. 1 cat6 juhe? Kokku siis 3me teleka ja 2he arvuti peale 8 juhet. Siis hiljem telekate juurde tulevalatele 2hele juhtmele panna seina peale analoogne nagu pildil näha, aga kahe pesaga (et saaks hiljem ühendada digiboxi/teleka ja siis mingi teise seadme nt. ps4 vms) ja arvutite juurde seinale panna sarnane pesa, nagu pildil näha, sest enda kasutuste järgi võin öelda, et mingeid printereid ja muid asju võrku ühendama ei hakka, seega piisab vaid ühest pesast lauaarvuti jaoks.

Mis puudutab nüüd seda, kus kõik juhtmed ruuteri juures olevast seinast välja tulevad: Kuidas oleks seda kõige viisakam lahendada? kas siis need 8 juhet omavahel kokku keerata ja siis termokahanev sleeve peale panna? ja siis otstest viisakalt üksteise kõrvale paigutada ja isased otsad külge ühendada? siis osta nt. 12 auguga patch panel ja siis need 8 tükki sinna sisse ühendada? Ja siis seejärel ühendada patch panel ruuteriga? Ruuteri juurde tuleks kindlasti telekakapp, kuhu saaks kergesti need asjad paigutada ja midagi seinast häirima ei jääks, kuid vist on siis kõige mõislikum osta mingi sarnane viisakas raam, nagu pildil aga lihtsalt auguga, kustkohast siis need 8 kokku põimitud juhet välja tuleks?

Kas ma olen üldse õigel lainel või mis targemad soovitavad? Eraldi mingit võrgukappi ehitada ei tahaks.

Veel on selline küsimus, et kas Telia ruuterid ühilduvad kenasti kõikide patch paneelidega ning kas kolme teleka eraldi pildi jaoks on vaja tellida mingi lisapakett või kuidas? Neil on ju ka mingid piirangud peal, et sa 64ja pesalist ei ostaks ja siis ühe odava paketiga tervet kortermaja ei toidaks teleka pildiga?

Tänud siiamaani vastanuile. Hakkab juba mingi pilt ette looma, kuidas asi käib

[vtl]

Kokkuvõttes oleks siis mõislik teha nõnda, et sinna, kus tuleb ruuter pildi peal, sinna võiks kõik juhtmed siis kokku joosta?

Jah.

igast teleka asukohast nt. 2 cat6 juhet ja siis igast arvutist nt. 1 cat6 juhe?

Pigem võiks igale poole joosta 2 juhet. ERITI arvuti juurde. Näiteks oleks hea mõte printer (või printer-skanner-koopiamasin) ühendada võrku. Või tahad (kasvõi ajutiselt) kõrvuti panna 2 arvutit - 1 lauaarvuti ja 1 laptop.

...enda kasutuste järgi võin öelda, et mingeid printereid ja muid asju võrku ühendama ei hakka, seega piisab vaid ühest pesast lauaarvuti jaoks.

Võrgusolev printer on alati töövalmis kõikide arvutite jaoks. Kui printer on sabapidi (USB) ühe arvuti küljes ja soovid teisest arvutist trükkida, siis pead enne printerit jagava arvuti sisse lülitama. Tülikas, vastik ja ebamugav.
Sa arvad TÄNA, et Sa ei hakka "mingeid muid asju" võrku ühendama. Aga 10 aasta perspektiivis? Võib-olla tahad sa sinna järgmine aasta panna väikese võrgukettaseadme (NAS) filmide-fotode ja dokumentide hoidmiseks? Ja see tahab kindlasti oma võrgupesa ja -ühendust.

Mis puudutab nüüd seda, kus kõik juhtmed ruuteri juures olevast seinast välja tulevad: Kuidas oleks seda kõige viisakam lahendada? kas siis need 8 juhet omavahel kokku keerata ja siis termokahanev sleeve peale panna? ja siis otstest viisakalt üksteise kõrvale paigutada ja isased otsad külge ühendada?

Nagu ma juba eelmises kirjas kirjutasin, seina seest välja tulevatele juhtmetele EI PANDA mitte mingisuguseid "isaseid otsi" ehk pistikuid külge. Jäik kaabel murdub, kui seda korduvalt väntsutada. Patch paneel ongi rida PESASID. Kui juhtmeid on vähe, siis võid ka patchpaneeli asemel panna kolm-neli tavalist kahest seinapesa.
Seinasisese juhtme MÕLEMAS OTSAS ON PESA!
Mingit termokahanevat ei tule sinna peale panna. Pesad ühendatakse kas seina sees toosis või patch paneeli taga.

Ruuteri juurde tuleks kindlasti telekakapp, kuhu saaks kergesti need asjad paigutada ja midagi seinast häirima ei jääks, kuid vist on siis kõige mõislikum osta mingi sarnane viisakas raam, nagu pildil aga lihtsalt auguga, kustkohast siis need 8 kokku põimitud juhet välja tuleks?

Ruuter oleks mõistliku paigaldada kusagile esikukappi, lae peale vms. kohta. Telekakapis on seda paha hallata. Mis siis saab, kui Sul (või järgmisel peremehel) tekib soov mööblit ringi tõsta ning telekakapi asukohta muuta?

Eraldi mingit võrgukappi ehitada ei tahaks.

Selleks ehitataksegi tehnosõlm mitte elutuppa, vaid kusagile abiruumi, esikusse vms. vähemnähtavasse kohta.

Veel on selline küsimus, et kas Telia ruuterid ühilduvad kenasti kõikide patch paneelidega

Jah. Senikaua kuniks on kasutusel CAT5 või CAT6 RJ45 pesad-pistikud, on kõik need omavahel ühilduvad.

ning kas kolme teleka eraldi pildi jaoks on vaja tellida mingi lisapakett või kuidas?

Täpsusta seda palun oma operaatori juures (nt. Teliast), mitte foorumist.
Vanasti oli nii, et mõistlikul arvul vaatajakohti (2...3...4) oli tasuta ning piiravaks osutus ainult ühenduskiirus.
Liiguvad kuuldused, et Telia plaanib oma vaatajakohtade arvu määrata tulevikus paketiga. Soovid rohkem (üheaegselt vaatavaid) telereid, maksad rohkem lihtsalt.

Tänud siiamaani vastanuile. Hakkab juba mingi pilt ette looma, kuidas asi käib

Vabanda mu otsekohesust, aga minu arvates ei loo siin mingit pilti. Targem oleks see projekt ja teostus ikkagi asjatundjatelt sisse osta, mitte ise pusida.

[Kalvis]

Üldiselt on küsija lähenemine õige - iga teleka või arvuti juurde tasub viia nett ja igaks juhuks igasse tuppa peab jõudma vähemalt üks juhe. Ruuter peab asuma ligipääsetavas kohas ja soovitavalt kus oleks igasse tuppa lihtne vedada. Nüüd juhul kui toas tekib ikkagi mitu seadet siis on väga hea abimees switch (hub, mõnel ka lisaruuter) millega saab ühendust paljundada vajaduse korral. Kui nüüd toas on kindlalt 2 tarbijat (arvuti, telekas) siis tasub kohe sinna ikka 2 juhet eraldi ära vedada.
Mina olen selle igasse tuppa ettenähtud juhtme alati vedanud varuga ja ülejäägi jätnud põrandaliistu või siis kerinud lõpposas rulli. Teinekord hea pikendada mõne ajutise läpaka juurde. Ei soovita kasutada neid seina sisse minevaid spetsiaalpistikuid ega ka karbikuid (viimased rohkem tööstuslahendus, eramajas kole).
Ethernet kaabliks vali see mis võimaldaks parimat andmekiirust - juba täna tasub arvestada 1 Gbits kiirustega.
Kõige paremaks on osutunud tavaline plank keerukaabel, kõik need paindjuhtmed kannatavad lisaprobleemide käes ja pärast on hilja nutta. Plank keerukaabli eelis on lihtne otsastus, hea hind ja seejuures suur andmedastuskiirus.

Muidugi on andmeside kaablitel veel nüansse, et vtl soovitus on üsna hea - leia sele ala spets., nad oskavad rohkem vigu ellimineerida ja tulevikku ette näha. Kuna ma ise enda soovitatu järgi ehitasin siis mina olen pääsenud igasugustest jamadest. Mööblit ja telekate asukohti on N korda juba muudetud ning tänu ettenägelikkusele pole kordagi pidanud etherneti kaabeldust muutma. seejuures liigub ethernetti mööda juba igasuguste kaamerate pilt, TV muundatud IPTV ja sada muud asja aga internetiks on ikka see aeglane pakett mida ainus teenusepakkuja pakub.

Kahjuks optika asju kuskil väga soodsalt ei pakuta, muidu soovitaksin isegi igasse tuppa vähemalt üks optikapaar ära vedada aga kahjuks liigub see tuleviku trend teosammul. Õnneks on juba 10 Mbitsist asemel täna sama vaskkaablit pidi edastada 1Gbit, mis koduvõrgus on veel 10 aastaks piisav.

[ping]

Arvestada tasuks ka seda, et igast CAT kaablijupist ei pruugi vajalik signaal läbi käia.
Oli omal juhus, kus ühest kaablist 30`nest, vajalik kiirus läbi ei läinud kuigi oomiliselt ja raadiustega oli kõik korras.
Hea , et enne sulgemist sai ülemõõdetud ja lisa kaabel veetud.

[vtl]

Mina olen selle igasse tuppa ettenähtud juhtme alati vedanud varuga ja ülejäägi jätnud põrandaliistu või siis kerinud lõpposas rulli. Teinekord hea pikendada mõne ajutise läpaka juurde. Ei soovita kasutada neid seina sisse minevaid spetsiaalpistikuid ega ka karbikuid (viimased rohkem tööstuslahendus, eramajas kole).

Hea Kalvis, mis Sa nüüd inimesele SELLIST halba nõu annad?
Elektrikaabli vead ju ometigi peidetult seinapesani, mitte ei vea varuga ja ei jäta diivani taha rulli. Telefoni- ja antennikaabel jookseb ka juba aastakümneid seinapesasse, mitte mööda põrandaliistu serva, pistik otsas. Aga arvutivõrku soovitad millegipärast vedada nö. lahtiselt? MIKS?

Ainus argument, millega ma nõus olen, et tavaline valge plastkarbik tõesti elutuppa ei sobi.

Aga korralikud arvutivõrgu pesad (ühesed, kahesed) on ju tänapäeval olemas kõigis kodustes pistikusarjades, neid saad paigaldada nii üksikult kui teiste voolupesadega kõrvuti raamidesse. On kena vaadata ja mugav kasutada. Ühenduskaabli (arvuti ja pesa vahele) saad valida kohe õige pikkusega ning vajadusel pikema või lühema vastu ringi vahetada.

Ethernet kaabliks vali see mis võimaldaks parimat andmekiirust - juba täna tasub arvestada 1 Gbits kiirustega.

KÕIK täna müüdavad etherneti kaablid võimaldavad vähemalt 1Gbit kiirust. Alla Cat5e kaablit ei ole mina kohanud (kui vana vasepaari peal toimiva telefoni jaoks mõeldud MHS välja jätta). Cat6 toetab kuni 10Gbit/s.

Kõige paremaks on osutunud tavaline plank keerukaabel, kõik need paindjuhtmed kannatavad lisaprobleemide käes ja pärast on hilja nutta. Plank keerukaabli eelis on lihtne otsastus, hea hind ja seejuures suur andmedastuskiirus.

Painduv kaabel ei kannata mingite lisaprobleemide käes... seda tuleb kasutada õigesti. Plankkaabli segment võib olla kuni 100 meetrit pikk, üle selle tuleks vahepeal kasutada juba aktiivseadmeid. Painduv kaabel on ühenduskaabel ja sellega tavaliselt üle paarikümne meetri ei minda. Tavalised pikkused on 0.5m kuni kümmekond meetrit kummaskis otsas.

Ka otsastamises ei ole plankkaablil eelist, lihtsalt eri kaabli jaoks on eri pesad ja pistikud. Plankkaabel on mõeldud pesa klemmide vahele pressimiseks, selleks on spetstööriist, mis ei vigasta pesa ega kaablisooni. Kruvikaga surudes võib pesa klemmid ära painutada. Tänapäeval on levinud ka tööriistavabad pesad, mille ühendamiseks surutakse pesa pooled lihtsalt kokku.
Pistikuid on kahte sorti - painduva kaabli omad ning plankkaablile mõeldud. Väliselt näevad need välja identsed, vahe on kaablisse pressitavates "nõeltes". Painduva kaabli klemmidel olevad ühendusnõelad surutakse otse kaablisoonte sisse, kus nad lähevad kiudude vahele. Plankkaabli pistiku korral surutakse need nõelad kahele poole jäika kaablisoont.
Muus osas pole mingit vahet otsastamiseks, pressimistangid ja töö käik on täpselt samad.

Kui nüüd pressida painduva kaabli pistik jäiga kaabli otsa, siis surutakse nõelad planksoone sisse ja sinna tekib potentsiaalne murdekoht. Piisab paarist-kolmest korrast kaabli painutamisest pistiku lähedalt, kui mõni kontaktidest ei anna enam ühendust ning hakkab tõrkuma. Sellepärast tuleb jäiga kaabliga kasutada kindlasti ainult sobivat pistikut.
Sellegipoolest ei soovita jäika kaablit ühenduskaabliks kasutada, sellised pistikud on ette nähtud ainult erijuhtudeks ja ajutisteks lahendusteks.

Kahjuks optika asju kuskil väga soodsalt ei pakuta, muidu soovitaksin isegi igasse tuppa vähemalt üks optikapaar ära vedada aga kahjuks liigub see tuleviku trend teosammul. Õnneks on juba 10 Mbitsist asemel täna sama vaskkaablit pidi edastada 1Gbit, mis koduvõrgus on veel 10 aastaks piisav.

Optika probleem on see, et seda ilma keevituseta täna põlve otsas ei otsasta. Kiiruse osas ei anna optika praegu eelist, vahe tuleb sisse ainult lubatud kauguses (vasel 100m)
Cat6 võimaldab täna juba 10Gbit kiiruseid, aga täna pole turul vist ühtegi koduvõrgu seadet, mis seda toetaks.

[vtl]

Arvestada tasuks ka seda, et igast CAT kaablijupist ei pruugi vajalik signaal läbi käia.
Oli omal juhus, kus ühest kaablist 30`nest, vajalik kiirus läbi ei läinud kuigi oomiliselt ja raadiustega oli kõik korras.
Hea , et enne sulgemist sai ülemõõdetud ja lisa kaabel veetud.

Kui oomiliselt ja raadiustega oli kõik korras ning kaabel ise vähemalt Cat5, aga kiirus läbi ei käi, siis suure tõenäosusega olid mõned paarid omavahel vahetuses. Reeglina lähevad vahetusse sinine ja roheline kui pimedas taskulambi valgel segiaetavad värvid. Või veelgi tõenäolisemalt nende valged paarilised.

Tavaline tester-oommeeter või "lambikestega" (8 LED-iga) võrgutester seda ei näita. Vähe kangemad seadmed, mis mõõdavad kaablisoonte vahelist mahtuvust ja ülekostvust toovad aga kohe sellised vead välja.

Võimalik oli ka see, et kaabel on saanud kusagil seina sees deformeerida, aga esimese asjana kahtlustaks siiski paaride segiajamist.

[ping]

Arvestada tasuks ka seda, et igast CAT kaablijupist ei pruugi vajalik signaal läbi käia.
Oli omal juhus, kus ühest kaablist 30`nest, vajalik kiirus läbi ei läinud kuigi oomiliselt ja raadiustega oli kõik korras.
Hea , et enne sulgemist sai ülemõõdetud ja lisa kaabel veetud.

Kui oomiliselt ja raadiustega oli kõik korras ning kaabel ise vähemalt Cat5, aga kiirus läbi ei käi, siis suure tõenäosusega olid mõned paarid omavahel vahetuses. Reeglina lähevad vahetusse sinine ja roheline kui pimedas taskulambi valgel segiaetavad värvid. Või veelgi tõenäolisemalt nende valged paarilised.

Tavaline tester-oommeeter või "lambikestega" (8 LED-iga) võrgutester seda ei näita. Vähe kangemad seadmed, mis mõõdavad kaablisoonte vahelist mahtuvust ja ülekostvust toovad aga kohe sellised vead välja.

Võimalik oli ka see, et kaabel on saanud kusagil seina sees deformeerida, aga esimese asjana kahtlustaks siiski paaride segiajamist.

Paarid ei olnud vahetuses ja ka paigaldus oli korrektne.
Sai ka 3 korda uued otsad pandud erinevate meeste poolt.

[vtl]

Paarid ei olnud vahetuses ja ka paigaldus oli korrektne.
Sai ka 3 korda uued otsad pandud erinevate meeste poolt.

Mille alusel sa väidad, et paarid ei olnud vahetuses? Kas värvi järgi või kaabli parameetreid mõõtes? Ja mida viimasel juhul tester ütles?
Paaride vahetuse all pean silmas ikka seda, kui nt. roheline/rohe-valge ja sinine/sini-valge paarid on omavahel risti läinud stiilis roheline/sini-valge ja sinine/rohe-valge. Lihtsalt keerupaaride vahetusega ei juhtu mitte midagi.

Miks ma imestan? Ma ei ole 20 aasta jooksul kohanud olukorda, kus visuaalselt korras ja korrektselt ühendatud, lubatud pikkusega Cat5/Cat5E kaabel ning korras võrguseadmed ei oleks lubatud kiirust läbi lasknud.

Ei saa muidugi välistada kaabli praaki, aga seal peaks ikka midagi tõsiselt jamasti olema. Keerupaar on väga lollikindel asi.

PS. Hea meelega tahaks seda tükki lausa oma kätte saada ja mõõteriistaga uurida.

[ping]

Paarid ei olnud vahetuses ja ka paigaldus oli korrektne.
Sai ka 3 korda uued otsad pandud erinevate meeste poolt.

Mille alusel sa väidad, et paarid ei olnud vahetuses? Kas värvi järgi või kaabli parameetreid mõõtes? Ja mida viimasel juhul tester ütles?
Paaride vahetuse all pean silmas ikka seda, kui nt. roheline/rohe-valge ja sinine/sini-valge paarid on omavahel risti läinud stiilis roheline/sini-valge ja sinine/rohe-valge. Lihtsalt keerupaaride vahetusega ei juhtu mitte midagi.

Miks ma imestan? Ma ei ole 20 aasta jooksul kohanud olukorda, kus visuaalselt korras ja korrektselt ühendatud, lubatud pikkusega Cat5/Cat5E kaabel ning korras võrguseadmed ei oleks lubatud kiirust läbi lasknud.

Ei saa muidugi välistada kaabli praaki, aga seal peaks ikka midagi tõsiselt jamasti olema. Keerupaar on väga lollikindel asi.

PS. Hea meelega tahaks seda tükki lausa oma kätte saada ja mõõteriistaga uurida.

Ma pole kah oma elu jooksul pimesoolt näinud, aga millegi pärast usun, et mõned inimesed on näinud.

[vtl]

Arvestada tasuks ka seda, et igast CAT kaablijupist ei pruugi vajalik signaal läbi käia.
Oli omal juhus, kus ühest kaablist 30`nest, vajalik kiirus läbi ei läinud kuigi oomiliselt ja raadiustega oli kõik korras.
Hea , et enne sulgemist sai ülemõõdetud ja lisa kaabel veetud.

Miks ma imestan? Ma ei ole 20 aasta jooksul kohanud olukorda, kus visuaalselt korras ja korrektselt ühendatud, lubatud pikkusega Cat5/Cat5E kaabel ning korras võrguseadmed ei oleks lubatud kiirust läbi lasknud.

Ei saa muidugi välistada kaabli praaki, aga seal peaks ikka midagi tõsiselt jamasti olema. Keerupaar on väga lollikindel asi.

PS. Hea meelega tahaks seda tükki lausa oma kätte saada ja mõõteriistaga uurida.

Ma pole kah oma elu jooksul pimesoolt näinud, aga millegi pärast usun, et mõned inimesed on näinud.

Iroonia on siin pisut kohatu. Kuna ma olen IT-alal väga pikalt tegutsenud, siis arvan, et olen neid kaableid viimase 20-25 aasta jooksul näinud ja testinud rohkem kui enamus siinsest seltskonnast.
Kui minu eelnevat teksti mõttega lugeda, siis ei ole ma välistanud ei pimesoole ega praak-kaabli olemasolu. Kirjutasin ju selge sõnaga, et "hea meelega tahaks seda tükki oma kätte saada ja mõõteriistaga uurida".

Minu esmase reaktsiooni point oli aga selles, et kui Sina hoiatasid, et "igast kaablijupist ei pruugi vajalik signaal läbi käia", siis mina kommenteerisin, et kaabli viga on pigem üliharv ning enamus probleeme on tingitud paigaldus- ja ühendamisvigadest ja neid ei pruugi tavalise, odavtestriga tuvastada.
Aga omalt poolt taanduks nüüd sellest vigase kaablijupi vaidlusest, see ei aita teemaalgatajat karvavõrdki edasi.

PS. Loomulikult tuleks kõik ühendused enne kasutuselevõttu üle testida ja soovitatavalt ka MÕÕTA. Aga karta tuleks pigem käpardist või hooletut paigaldajat, mitte praak-kaablit. Mitte, et viimast maailmas olemas ei oleks.

[vtl]

Karmilt paned, pesad- pistikud vähendavad samuti töökindlust, eksimust montaazhil (proovi neid jurasid korralikult põranda lähedal paika toppida, eirti, kui juhtub veel värvipime või koba ühendaja) ja on ka kallid. Samuti suurendavad ajuvabalt ökolooglist jalajälge. Isklikult soovitan ruuteri taha või tehnoruumi vedada kaablid ilma liigsete pesadeta ja pesad panna vaid sinna, kus installi loogika seda nõuab. See jäik kaabel on tegelikult päris painduv ja peab ikka maniak olema, kes teda pidevalt painutama hakkab.

Väidan sama karmilt vastu, et liikumatu seinapesa külge ühendatud ja jäigalt fikseeritud plankkaabli ning pistikuga ühenduskaabli kombo ON töökindlam, kui liikuv pistikuga plankkaabel. Nimelt on plankkaabli pistikühendus kiudkaabli omast juba ehituselt ebatöökindlam, rääkimata murdumisohust, kui ühendus on näiteks liiga suure jõuga kokku pressitud.

Montaazil tehtud eksimused tulevad välja mõõtmistega enne kasutuselevõttu ja tehnoruumis ei ühendata neid "jurasid" põranda lähedal.

Patchpaneeli pistikupesa maksab suurusjärk paar eurot tükk ja kogu kaabelduse juures ei ole see raha, mida kokku hoida.

Arvestades kaabelduse eluiga, ei saa siinkohal ka rääkida ajuvabast ökoloogilise jalajälje suurenemisest - tavaliselt elab kaabeldus üle mitmeid põlvkondi arvutustehnikat, ruutereid, switche jt. võrguseadmeid.

Aga kui keegi tõepoolest tahab anda oma panust maailma päästmisse, hoides kokku piltlikult naelte pealt ehitusel, siis on see tema vaba valik. Ei saa keelata. Ma olen sellist jama pidanud korduvalt lappima ja tellijana sellist tööd vastu ei võtaks.

Edit: Vahepeal laekus veel üks kommentaar.
Proovin siis oma ajupoolkeradega kokku leppida ja selgitada:
* Kui pesa ei tööta, siis ta lihtsalt ei tööta ja see tuleb kohe välja.
* Kui pistik (plankkaabli otsas) tõrgub, siis ta teatud asendis töötab, teises ei tööta. Või mõnes asendis töötab mõnda aega ja siis hakkab vaikselt ära kukkuma. Eriliselt sitt tuvastada ja diagnoosida.

A ja B ühenduse sassiajamine ning vilets crimping-tool ei ole põhjus neid neetud pesasid kiruda.

[vtl]

Mainin vaid, et pesa koos paneeliga on tiba kallim sinu väidetust, kisub sinna 30 kanti.

Tühi 8 pordine 10" patch paneel (suuruselt sobilik just koju paigaldamiseks) maksab 10€+km letis. See teeb 1.25€ "augu" kohta.
https://www.yeint.ee/it-multimeedia/arv ... -hall-tuhi

Pesa sisu maksab alates 1.38€ tükist.
https://www.yeint.ee/it-multimeedia/arv ... vaba-valge

Kallimad varjestatud Cat6 pesad maksavad 4-5€ kanti.
https://www.yeint.ee/it-multimeedia/arv ... gu-pesad-1

Patch-paneelid ja pp-pesad on standardsete mõõtudega ning eri tootjate lõikes ühilduvad.
Probleem võib olla ainult üksikute seinapesadega tubade pool küljes, kus mõni tootja on oma pesa sisu omamoodi disaininud. Aga ühesed-kahesed pesad ostad niikuinii komplektsed ning see ei puuduta kuidagi tehnosõlme-tehnoruumi teemat.

8 pordine patch paneel koos pesadega maksab 22.76€+km letis, see teeb 2.845€ ühe pesa kohta paneelis.
https://www.yeint.ee/it-multimeedia/arv ... a-10-tolli

Patchkaablid valatud pistikutega algavad ühest eurost tükk.

Disklaimer: viited on toodud informatiivsel eesmärgil. Allakirjutanul puuduvad igasugused isiklikud ja/või ärihuvid nimetatud firma ja toodetega seoses.

[vtl]

Need on paneelid, mitte tavalised toapistikud. Me saime veidi valesti teineteisest aru. Inimene küsis ju maja installiks. Näevad muidgi väga professionaalsed välja, saab huvilisele demoda, et vaat, kui vahva. Elektrile on need pigem siiski lisatakistuseks.

Sa kirjutasid ju ülalpool selge sõnaga: " Isklikult soovitan ruuteri taha või tehnoruumi vedada kaablid ilma liigsete pesadeta". Ja edasi vaidlesime sellel teemal, milline kulu või jalajälg on just patchpaneelil ruuteri taga.
Selle peale, et toapistiku pealt kokku hoida, ma isegi enam ei tuleks. See on sama jabur mõte, nagu elektritarvitid, nagu triikraud, laualamp või teler otse seinast väljatuleva PPJ kaabli külge kruvida.

PS. Mõnede arvutivõrgu pesade ja pistikute lisatakistus siiski töös määravaks ei osutu, võrguseadmed on disainitud nii, et need kümmekond (korrektselt teostatud) ühendust kaablis ei mõjuta midagi.

[vtl]

Nii palju jätkan, et kunagi olid vist sina see mees, kes kategoorilislt ütles, et CAT5 kaablit ei jätkata ja kui seda tehakse, kui paha paha see on just laine levimise mõttes. Sisuliselt on need pesad ju ka jätkud ja veel hullemad. Keerud harutatakse seal lahti jne.

Cat5 kaabli jätkamiseks on spetsiaalsed vahetükid. Sisuliselt on seal kaks komplekti samasuguseid klemme, nagu pesal ning nende vahel trükkplaat õige pikkusega lainejuhtidega.

Idee poolest saab Cat5 kaablit jätkata ka jootmisega, kui sooned ettevaatlikult lahti keerutada, külg-küljega kokku tinutada nii et ühenduskohta suurt plönni ei jää, ära isoleerida ning siis uuesti tagasi keerutada. Ainult tööd ja nokitsemist on vastikult ja iga mees ei tinuta ka kaableid külgepidi kokku. Tester praktiliselt ei tuvasta sellist ühenduskohta.

Kui aga kaablid lohakalt näppude vahel kokku keerutada, siis on kohe seisulaine platsis ja testriga näha. Samuti rasvasemad jootekohad.

[vtl]

Toapistiku pealt ma pole kokku hoidnud, kuid toonitan üle, et seda mõne €-ga ei saa kindlasti.

Esimene ettejuhtuv otsinguvaste:

https://www.bauhof.ee/et/elektrisusteem ... ora-570550

Mitte, et Schneider minu esimene valik oleks, aga tegu on korraliku tootja sarjaga ja maksab 3.61€

[vtl]

Saad ise ka ju aru, et pesa selliseid nõudeid mingil juhul ei täida? Olgu, öö ka juba.

Mis pesa ei täida mis nõudeid?

[vtl]

Jätkamistükid on spetsiaalselt disainitud täitmaks lainetakistuse ja sobituse nõudeid. Võrguseadmed on ehitatud selle arvestusega, et kaabelduses on mingi hulk pistik-pesa ühendusi, paneele ja patchkaableid.

See, et mingi paigaldaja teeb oma tööd lohakalt, ei ole argumentatsioon seda tööd üldse tegemata jätta. Ja isegi 10 cm pikkuselt lahti harutatud keerud üldjuhul töötavad. Selleks peab tänapäeval ikka koledasti vaeva nägema, et võrk nõnda mittetöötavaks saada.
Tõsi, ma mäletan, et algusaegadel oli kaabeldus justkui kapriissem. Ilmselt on võrgukaartide ja -seadmete transiiverid-ressiiverid siis paremaks läinud, signaalitöötlus parem jne.

[vtl]

Et teemaalgatajal vahepeal igav ei hakkaks, siis postitan siia ühe näite, milline võiks ühe eramaja arvutivõrgu seadmekapp välja näha. Kapi kõrgus on 46cm, laius 30cm ja sügavus 30cm ning paigaldatud trepi alla.
Kappi mahuvad 2 Telia ruuterit (majas on teatud põhjustel 2 ühendust), 2 switchi ning 2 patch paneeli
Paneelides on kokku 24 pesa, kuhu on ühendatud nii operaatori poolt majja sisse tulevad kui tubadesse laiali minevad kaablid - arvutivõrk, telefonid, telerid. Ja veidi ruumi jääb ülegi.

IMG_0293.jpg

[vtl]

Ja torgin järgi, et sissetulevate / väljaminevate kaablite pesade jaoks otsene tehniline vajadus ju puudub. Kuigi ilus kapp on, .

Esimene ja kõige olulisem tehniline põhjendus on selles, et nii majja sissetulevad kui tubadesse laialiminevad kaablid on selline ressurss, mida on halb välja vahetada. Seega on mõistlik neid kaableid hoida ja mitte ilmaasjata väntsutada. Olenevalt kaablist on selleks erinevaid lahendusi, mis fikseerivad kaabliotsad statsionaarselt paika ning võimaldavad sinna külge tekitada paindlikult ümberseadistatavaid ühendusi. Nii on see olnud aegade algusest. Näiteks telefoni- ja sidekaablite magistraalidel oli otstes vanasti klemmliist, osades kohtades isegi joodetav. Tänapäeval on selle asemel nn. Krone latt, kuhu kaablisooned sisse pressitakse. Arvutivõrk elab valdavalt patch paneelide peal.

Aga kas koju esikusse-trepi alla-tehnoruumi on ikka paneeli vaja?
Isegi kui sa täna oled kindel, et kruvid oma seadmed seina või asetad riiulile ja sinna nad jäävad, võib juba homne päev vajada selle liigutamist (nt. hoolduse käigus) või täiesti uut seadet ning seina seest väljatulevad juhtmed ei pruugi enam ulatuda. Või tuleb jätta ebamugav varu, mis tolkneb siis jalus.
Viimase 20 aasta jooksul on Eesti Telefon/Elion/Telia meie majas pakkunud kümmentkonda erinevat ruuterit, vastavalt hetkel kasutuses olevale standardile (ADSL, ADSL2, VDSL, optika...) ja hetkel pakutavatele kiirusele. Neid ruutereid on nähtud kõikvõimalike erinevate kujudega, pesad ees, taga, küljepeal, püstiseisvaid ja pikaliasetsevaid karpe. Iga teine kord, kui pakett kangemaks läks, oli eeltingimuseks ruuteri vahetus. Iga kord kui ühendusega mingi jama oli, tõi tehnik autost kõigepealt uue ruuteri ja vahetas selle ära.

Töökindlusest (pistik jäiga kaabli otsas) ma juba korduvalt rääkisin. Kui see pistik ühel hetkel enam ühendust ei anna või katki läheb (näiteks armastab kusagile taha kinni jääda ja ära murduda see pisikene plastist fikseerimisklõpats), siis jääb iga uue pistiku paigaldamisega seinast tulev kaabel tiba lühemaks.

Kasutusmugavus. Patch-paneeli on oluliselt parem sildistada ja vajalikku ühendust üles leida, kui kaablite peale markeriga kritseldatud kirjasid veerida. Eriti kui neid kaableid on puntras juba kümmekond või rohkem.

Ja viimane argument on muidugi esteetika. Kas neid kohti, mida igapäevaselt ei vaata, on vaja viimistleda? Kas suure ja raske kapi taha on mõtet panna tapeeti? Kas põrandakatte vahetamisel paned seda tervele põrandale või lõikad mööbli kontuuri mööda välja? Kas tehnoruumi seina peaks värvima või jätad musta vuugiga laotud toore seina?

Eramajas tuleb kuskile signa panna ja selleks sobib see kapp samuti ilusti. Kuhu signa aku vaid panna, see on küsimus? Ta võib happeaure eraldada. Suletud AGM akudel on selleks eraldi vent-toru, saab kapist välja juhtida.

Niipalju kui mina tänapäevaseid eramusse sobivaid signalisatsioonisüsteeme näinud olen, tulevad need reeglina oma seinale kruvitavas kastis, kus on juba kohad kontrollerplaadi, toiteploki ja laiendusmoodulite kinnituse jaoks. Samuti on seal kastis koht mingi kümnekonna ampertunnise hooldusvaba aku jaoks ning seda ei ventileeerita. Samad/sarnased akud on kasutuse ka UPS-ides ning ka seal ei ole mingeid ventilatsioonitorusid.

Teemaalgataja järgmine mõttekoht peakski olema signa kaabeldus. Siis võimalik värava-automaatika jne. Kuigi liigse automaatika eest tahaksin hoiatada, et tõenäoliselt 10 a pärast on kõik enamus unustatud, mida kunagi sai kokku punutud. Või kui teenus sisse ostetud, siis paigaldajafirma hingusele läinud.

Tehnosüsteemide dokumentatsioon on tänapäeval sama tähtis, nagu maja enda projekt. Kui inimene ei tunne huvi selle üle, et vajalikud asjad kirja ning arhiveeritud saaks, siis pole midagi teha. Ignorantsus on paraku valdav. See ei ole aga põhjus, miks peaks elementaarsest mugavusautomaatikast loobuma. Asju tuleb teha lihtsalt korralikult.

[Urmas]

Teemaalgataja järgmine mõttekoht peakski olema signa kaabeldus. Siis võimalik värava-automaatika jne.

Ära planeeri teema algataja elu! Vaevalt ta praegusesse korterisse väravaautomaatikat hakkaks kasvõi mõtteis mõlgutama ehk mälu värskendamiseks loe teema esimest postitust uuesti.