Hetkel parim õhk-vesi soojuspump ?

[Külaline]

80 ruudune 1938 ehitatud palkmaja esimese korruse korter. Soojustamata, palgi peal otse laudis (miljööväärtuslik).
Buderuse õhk-vesi koos boileriga, paigaldatud 2010 augustis, elektrikulu kokku 8 aasta ja 2 kuu jooksul 48 000 kWh.
Ehk siis jämedalt 6000 kWh ehk u 700-750 (?) euri aastas (sõltub tiba paketist). Toodetud soojusenergia kogust see pump ei pidavat näitama?

Majas küll puupliit ja kamin kah.
Esimesed 5 aastat töötas radikatesse, viimased 3 aastat põrandaküttesse (siis sai ka põrand soojustatud).
Kaks aastat tagasi andis otsad tsirkulatsioonipump, muid märgatavaid vigu pole esinenud.

Buderusest on tänaseks saanud Bosch, algselt olla ta IVT olnud.

[Külaline]

Elektriküte pole hea kuna varsti tõuseb elektri hind 30%.

See on hea kui tõuseb, saab siis oma võrku müüdud elektri eest rohkem

1. jaanuarist vähendab Elektrilevi oma võrgutasu 8%, teatati äsja.

[Külaline]

Mis võrku müüdud elektrist sa soojuspumba teemas räägid?

[Lustipump]

Kas õ-vesi pump peaks olema ühendatud radiaatorite korral ilma akupaagita või on väike puhver (ca 400-500l) vajalik/mõistlik? Palju on 16kW seadme kasutajatel elektrikulu? Ruutmeetreid 250-300 vaja kütta.
Foorumit sirvides tundub, et enim kasutatakse Fujitsu/Atlantic, Daikin ja Nibe toodangut. Hetkel ei tundu turul midagi uut ja innovatiivset olema millele pilku heita?

[Kalvis]

Maja küttekulu sõltub maja soojapidavusest, st. kui palju on soojuskaod läbi välispiirete. Mida rohkem soojustust, seda väiksemad kaod. Soojuspumba elektrikulu sõltub pumba COP, viimane aga sõltub välistemperatuurist ja sise veekontuuri pealejooksu temperatuurist, pumba võimsusest ja maja soojuskadudest. Jämedalt võib lugeda COP on +7 välistemperatuuri juures kuskil 4 kandis ja -15 kandis 1,2-1,5. Siit nähtub, et ühe ja sama soojuskao kompenseerimiseks võib pumba elektrikulu erineda 3 korda.

Soojuspump akupaaki ei vaja, kuid mõni ajab taga paremat COP (köetakse päeval) või siis paremat elektrihinda köetakse öösel. See on sekundaarne vajadus ja üldiselt soojuspump akupaaki ei vaja.

Mis firma. Ei oska soovitada, minu soovitus on võtta töökindlam firma (et ei peaks parandamisega igapäevaselt tegelema), sest enam vähem on enamusel see COP lähedane.

[xil]

Kui on enda ehitatud õhk/vesi pump, siis peaks puhver olema, et temperatuuri sujuvalt reguleerida - termostaatide avamisel/sulgumisel muutub tagastava vee temperatuur järsult, pumba käivitamisel järsult ja viitega. Kui tehase pumbal on tagastuva vee järskude temperatuurimuutustega arvestatud, siis pole puhvrit vaja.

[Kalvis]

See nüüd küll probleem ei ole. Vaatasin - õhk-vesi kukkus vee pealejooksu temp vaid 1-3 C ilma puhvrita küttesüsteemi korral.
Veel on ikka niivõrd suur soojusmahtuvus, et need pisiasjad probleeme ei tekita.

[Coolhouse]

Üks maja on 100 m2- teine 200 m2,
hästi soojustatud- kunagi ammu soojustatud,
Betoonpõrandaga või betoonpõrandata põrandaküte, radiaatorid?
Soojuspump on ostetud 6kW, 12kW, 18kW ?
See variant mis ühele sobib võib teisele üldse mitte sobida.

Uuemates juhendites on tihti ka kirjas millal puhverpaaki vaja ehk mitu liitrit vett peaks vähemalt küttesüsteemis olema.

[Külaline]

Kas kellelgi on selline süsteem ka et põhiliselt kütab õhk vesi pump maja, kuid kui meil see paar nädalat külma tuleb siis lased halupuuga. Ma pean silmas sellist automaatset süsteemi, ilma et kraanidega mängima peaks ja õ/V välja lülitama ei peaks?

[Kalvis]

On küll, mäng käib temperatuuriga.
Soojuspumbal on säte 20 C, niipea kui halupuuga tõuseb temperatuur toas üle 20 C jääb pump automaatselt seisma ja seisab niikaua kui üleköetud tuba jahtub alla 20 C.
20 C asemel võid ka teisi väärtusi panna -18 C, 15 C (enamusel alla 18 C panna ei saa)

Praktika on näidanud, et rahvas ei viitsi 20 C juures üldse halupuuga enam tuld teha. Ainult suure külmaga pumba säästmiseks tegin lisatule ise alla.

[Külaline]

Tere,

Kui siia teemasse ei sobi, siis palun eraldi tõsta.
Kas eelistada sisse ehitatud boileriga pumpa või eraldi seisvat? Ruumi pärast ei põe ja hinnalt tundub ka suht sama välja tulema.
Pump siis 9kw nt Panasonic
T-CAP uusim põlvkond
KIT-WXC09H3E8
Või nt https://www.kliimamarket.ee/toode/atlan ... -i-tri-11/
Ei suuda otsustada

[Külaline]

Tere,

Kui siia teemasse ei sobi, siis palun eraldi tõsta.
Kas eelistada sisse ehitatud boileriga pumpa või eraldi seisvat? Ruumi pärast ei põe ja hinnalt tundub ka suht sama välja tulema.
Pump siis 9kw nt Panasonic
T-CAP uusim põlvkond
KIT-WXC09H3E8
Või nt https://www.kliimamarket.ee/toode/atlan ... -i-tri-11/
Ei suuda otsustada

Unustasin mainida et esimene korrusel on põrandaküte ehitatud, teine korrus radiaatoritega.
Lisaks on olemas õhkkütte kamin salvestusrõngastega ja pliit.- hetkel kütangi sellega.

[Henry9]

Tegin väikse uurimistöö. Läheks vaja ÕSP korteri kütmiseks ca 70m2. Lisan ka oma tulemused. Kui keegi veel teab mõnda pumpa mida uurida siis andke teada.
https://www.upload.ee/image/9218140/foorumi.png

[henry92]

vale teema, võib kustutada...

[loonik]

Netis ringi kolades tundub, et Fujitsul on olemas uus õ-v pump võimsustega 15kW ja 17kW Waterstage SUPER High Power. Arusaadavamas keeles täna veel infot ei leidnud.
Väiksemal mudelil lubatakse COP-ks 4,3 mis ei ole just palju rohkem hetkel pakutava “tavalise High Poweri” 14kW versioonist. Õueosa on pildi järgi muutunud

https://www.klimastav.sk/produkt/waters ... -15-17-kw/

Sarnane uuendus oli mõni aeg tagasi Atlantic’ul ning ilmselt on nüüd Super Fujitsul menüüs Eesti keel.

[soemaja]

Kas kellelgi on kasutuses Daikin Altherma 3 õhk vesi soojuspump? Sooviksin teada, kuidas rahul olete ja kui palju ta elektrit tarbib? Eriti nende külmadega, mis siin mõni aeg tagasi olid.

[artist]

Kui ruumi probleemi suurt pole, kas eelistada sisse ehitatud boileriga ja 2 sisse ehitatud kütteringiga pumpa nagu nt daikinil on pakkuda? Või siseosa seinale, boiler eraldi põrandale ja kütteringid tsirgupumpadega samuti seinale eraldi? Väga raske on otsustada millist pumpa eelistada kas Daikin, Atlantic või Panasonic

[Coolhouse]

Kui majas ei ole varem väljaehitatud küttesüsteemi siis võib eelistada seda mudelit millel on boiler sisseehitatud.
Kui hakata seda kõike juppidest kokku ehitama siis võib lõpptulemuse hind olla pea sama. See mudelite hinnavahe on petlik. Ka on väga oluline et boilerite materjalid on erinevad.
Nt emaileeritud teras vs. roostevaba teras
- tarbevee soojusvaheti ülekandevõime on erinev (piisav vs. ebapiisav)
- lisakütte tenn ( seinal 0..3 kW vs. all in one 6..9kW)
Ehk hind ei ole võrdlemisel ainuke näitaja.

PS: Ruumi on alati: Trepi all, esiku kapis, garderoobis, keldris jne.

[onusnooker]

Messil nt eraldi seisva boileriga Bosch komplekt nt oli odavam... hinnavahe jämedalt vist kuni 1000€ täpselt ei uurinud ka kuna Boschi toodet oma majja ei plaani.

[artist]

Kokkuvõttes hind oligi samasse suurusjärku 7,5-8,5k vahele. Aga pigem mõtlen seda et kui peale garantii aja lõppu midagi viga peaks olema, siis arvasin et selline mis eraldi kütteringid tehtud on ja boiler eraldiseisev, et remont lihtsamini ja soodsamalt tehtav oleks. Või ei peaks sellega pead vaevama ?

[Coolhouse]

Hinna suurusjärk 7,5-8,5 k ?

Eraldi asetsev boiler annab eelise ainult juhul kui majas on vann. Sellisel juhul on vaja hulgim sooja tarbevett.
Seega suurem tarbevee maht ei tee siis paha.
Minu kogemus on selline:
-kliendi enda poolt ostetud soodne kahesüsteemne boiler. Sageli on see osutunud kõrgetemperatuurilise küttesüsteemi boileriks ehk soojusvaheti ülekandepind on liiga väike et see toimiks hästi soojuspumbaga.
- Spetsialisti poolt müüdud boiler ning sinna juurde ostetud soojuspump. Kui boiler on soodsam siis on kasutatud ka soodsamaid materjale ning tehnoloogiaid. Ühel juhul on kogu maja küttevesi värvunud tumehalliks kuigi kogu küttesüsteem oli plasttorudega (ilmselt oli boileri siug mingi määrdega koos). Teisel juhul värvus küttevesi punaseks (seda ei tea miks nii).

Tegelikult ei ole soojuspumba paak boiler (paak on täidetud tarbeveega 200..300l) vaid paak on täidetud kütteveega ja paaki läbib tarbevee siug(spiraaltoru) nt roostevaba siug pikkusega 40m.

Remondi osas võib esineda vananemisest tingitud vigasid ning tüüpvigasid. See kas boiler on koos või eraldi oluliselt asja ei mõjuta. Oluliselt mõjutab aga see kuidas küttesüsteem on ehitatud ehk kas on loodud soodsad tingimused soojuspumba tööks.

[artist]

Hind jah koos paigaldusega. Põrandakütte kollektoritest on 25 otsad toodud pumba ruumi ja radiaatori ringi otsad samuti.

[xil]

..
Tegelikult ei ole soojuspumba paak boiler (paak on täidetud tarbeveega 200..300l) vaid paak on täidetud kütteveega ja paaki läbib tarbevee siug(spiraaltoru) nt roostevaba siug pikkusega 40m.
..

Mis firmade praegu müügil oleval toodetel on "tegelikult" boiler kütteveega täidetud?
Osadel mudelitel on boiler siseosaga kokku ehitatud ning tarbeveega täidetud ja sius on külmaine. See tagab veits kõrgema tarbevee temperatuuri, kui kahekordne soojusvahetus (külmaine->küttevesi + küttevesi->tarbevesi).

[Coolhouse]

Külmaaine-tarbevesi soojusvaheti peaks siis eraldi, täiendav soojusvaheti olema.
Ei tea praegu sellist mudelit.
Veits kõrgem temperatuur ei anna midagi. Kui segisti all käsi pesta või dushi all käia siis ei lase sealt keegi endale 55C vett joosta.
Kui soojuspumbaga toota ainult 55C või teoreetiliselt ka kõrgema temperatuuriga tarbevett siis läheb kompressori töö raskemaks ning elektriarve suuremaks. Sellel pole mõtet kui pärast segistis vesi uuesti maha jahutada.
https://c03.apogee.net/contentplayer/?c ... ht&id=1126
vt joonis 3. Kui piltlikult ronida temperatuuridega mäe otsa siis läheb "hingamine" raskeks kuni mäe otas jääb hing päris kinni. St soojuspumba nimi võib ka Nike või Adidas olla kuid see ei aita midagi.

[Prill]

Veits kõrgem temperatuur on vajalik bakterite ja muu elu pidurdamiseks, mis soojas ja niiskes keskkonnas paratamatult tekib. Aga selle trügiva floora-fauna mahasurumiseks piisab aeg-ajalt kõrgemast temperatuurist ja seda saab tenniga otseelektriga ka lahendada.