Kipsplaadi pahteldamise tööde järjekord

[Nastix]

Tere!

Nii, vaikselt hakkavad elamises kätte jõudma maalritööd. Sellega seoses mõned küsimused, millele head inimesed ehk vastata oskavad.
Ühtegi tuppa ei tule värvitud seina, kuna kogu kips läheb tapeedi alla ja värvitud sein mulle endale eriti ei meeldi. Kas arvan õieti, kui loodan, et sellisel juhul varjab tapeet paremini pahteldustöö käigus tekkinud vigu?

Kas olen õieti aru saanud kipsplaadi pahteldamise töödest:

1. liitekohtadele veidi pahtlit ning selle peale auguline maalriteip liimida ja uuesti pahtlit peale;
2. Kruvikohad üle pahteldada ja ära lihvida, muud töötlust ei vaja.
3. Nii sise- kui ka välisnurkades kasutada metallnurki, mis suruda pahtli peale ning pärast lihvida üle selliselt, et aukudest välja surutud pahtel on metalli pinnaga ühetasane.
4. Metallnurkade servadest teha pahteldust umbes 25 cm ulatuselt, et silmnähtavat ranti ei jääks. Kui paks see metallnurk umbes on ja kas metallile tapeet kinni jääb?
5. Kipsi liitekohtades, kus on lõigatud servad, tuleb sisse lõigata faasid ning edasi juba samamoodi nagu esimeses punktis.
6. Enne tapeetimist kogu kipssein kruntida, et tapeeti paigaldamise ajal parem nihutada oleks ja et tapeeti oleks võimalik tulevikus kätte saada.
7. Veel midagi, mida olen kahe silma vahele jätnud?

Millist pahtlit oleks kõige parem kasutada?
Kas pahteldada liitekohad ühe kihiga ja siis lihvida või teha õhem kiht, see lihvida ja siis uus kiht peale ning seegi lihvida?
Millise fraktsiooniga liivapaber on pahtelduse lihvimiseks optimaalne?

[erki87]

liivapaberist:algaja vast p120, optimaalne p100. Sisenurkadesse pane paberteip, metallnurka või siis paberit metalliga ära pane. Nii arvan mina, aga eks sa ise tead . Peale krunit pane sisenurkadesse akrüül kah. Liitekohad: võrk, kaks korda pahteldamist. Kui Lauspahtlit ei pane siis isegi kolm. Kipsi liitekohad, kus pole tehasevuuki: lõike faas, tõmba segu täis. Peale seda kui kuivanud pane paberteip või klaaskiudteip ning hajuta seda sujuval mõlemale opoole 20 cm. Lihvimise koha pealt nii palju, et ennem viimast kihti pole mõtet lihvida eriti. Viimasel kihi pane lamp seinaga tasapinnaga, et näexid ilusti lihvida. Kui krunt peal, näed kus vead ja oskad parandada)lohud, muhud randid jne kui jäid sisse) Tapeet jääb küll kinni metall nurgale(nurga pind mis paistab väga vike) Vast said natuke abi.

[Taavi]

Ja kui hätta jääd, helista tulen teen ise ära. 51 27 793

[trumm]

mul maalrid tegid kõik enam-vähem nii, nagu erki soovitas, aga liivapaber oli laes 150 ja seinas 180, tapeedi alla peaks 150 ka ok olema.

paberteibi jaoks pahtliks siloite, võrkteibi jaoks knauffi uniflott
lauspahtliks või teiseks kihiks sinise kaanega sheetrock

siloitega ole ettevaatlik - pahtelda suhteliselt siledalt, raske on lihvida. uniflotti lihtsam ja sheetrocki väga lihtne.

[Nastix]

Tänud vastuste eest, jälle veidike targem!

To: erki87
ütled, et peale krunti sisenurkadesse akrüüli, mis see endast kujutab ja mille jaoks akrüül vajalik on?
Kui peale kruntimist vaja midagi parandada (näiteks lohkusid), siis kas krundi peale jääb pahtel pidama?

Seoses kaminasuu ümbruse pahteldamisega veel küsimus. Kaminasüdamiku ümber on ehitatud kipsist korpus, mis vajab samuti töötlust. Üks ebatasaseid lõikeservi on kaminasuu ülemises servas, kus lapiti on mineriiditükk, mida katab kipsplaat, mis on ühtlase kamina esikülg.
See koht läheb üpriski soojaks ja pole väga kindel, et selle nurga jaoks tahaks paberteipi kasutada. Kuidas pahtel seal püsima jääb? Muid soovitusi?

[trumm]

tee siis knaufi uniflotiga - mineriti peale ei jää paberteip nagunii pidama. uniflotti võib ka ilma teibita panna, kui servad faasitud. proovi, ega pead anda ei saa, aga vast ei tule pragu.

[trumm]

aga kui seal on nurk, siis alumiiniumist metallnurk. ikka uniflotiga.

[erki87]

akrüül ehk silikoon ehk hermeetik. see teeb nurga ilusaks(ei pea vaeva nägema nurgaga, et ilus oleks, sest ilma silikoonita peaksid pahtlist sisenurga ehitama.) Seda raske seletada siin kuidas ta teeb lihtsamaks töö ja ilusamaks. Kui oled silikooni lasknud nurka, saad aru. Samas hoiab see ka nurgas mõra tagasi(mõistuse piires muidugi). Saad öösel natuke rahulikumalt magada. Krundi peale jääb pahtel. Krunditaksegi selleks, et parandusi teha(peale krunti näed rohkem vigasid) ja värvile pind valmistada. Vastuseks eelmistele postitustele: kui lihvinud oled, siis saad aru, kui mõtetu on nühkida 150-ga. 100 võtab paremini ja ei tõmba ka vagu sisse. KUi väga kardad võib ka a4 paberiga hõõruda;)

[murmet]

akrüül ehk silikoon ehk hermeetik

Akrüülhermeetik on ikka see õige asi millega nihkevuuke täita, kannatab üle värvimist. Silikoonil otstarve sama ag ei ole ta üle värvitav. Nii et ühte patta ei saa neid panna ja maalritöödel ei kannata vaheviimistlusel silikooniga jännata

[garmont]

Kui krunditud seinal on vead ära pahteldatud - lihvitud, siis kas need äsjapahtliga kohad tuleb veelkord üle kruntida? Või läheb kohe värv selga?

Mäletan, et olin kriipsude ja augukeste pahteldamisega päris hädas, kui lihvima hakkasin, siis see pahtlinatukene, mis kriimu sai surutud, hõõruti kohe välja.

[trumm]

mul 150-ga lihvisid prof.maalrid, ütlesid, et 100-ga ei jää ikka see

ja akrüülhermeetik ja silikoon on erinevad asjad!

[Nastix]

Tänan veelkord vastanuid.

Kas oskaks keegi ka kaminasüdamiku ümbruse pahteldamist kommenteerida?
Ja veel, mis marki krunti peale lihvimist soovitate?

[trumm]

ma ju enne natuke vastasin selle kaminaümbruse kohta. proovi uniflotiga. paberteip mineritile pidama ei jää (omad kogemused). kui väga kuum, siis äkki võrk sulab ära? uniflott on ette nähtud ka ilma teibita

krundiks ma kasutasin bindo base'i, kuid see sõltub ikka sellest, mis värviga värvid. kui vivacolori omaga, siis võta krunt ka samalt tootjalt - alati kindlam.

[Nastix]

ma ju enne natuke vastasin selle kaminaümbruse kohta. proovi uniflotiga. paberteip mineritile pidama ei jää (omad kogemused). kui väga kuum, siis äkki võrk sulab ära? uniflott on ette nähtud ka ilma teibita

krundiks ma kasutasin bindo base'i, kuid see sõltub ikka sellest, mis värviga värvid. kui vivacolori omaga, siis võta krunt ka samalt tootjalt - alati kindlam.

Ma ei saanud enne kohe aru, aitäh.
Värvi mul kipsile ei tule, kõik läheb tapeedi alla. Mulle lihtsalt ei meeldi eriti värvitud sein, huvitavaid tapeete see eest palju.

[maaler25]

Liivapaberi jämedusest ei saa rääkida kui ei tea, mis pahtliga pahteldatud on. Pahtleid on ju erineva pehmusega. Ehk siis tünnipahtel, millega nurkasid panna, täita, paranduse teha jne. on pehme ning seda alla 120-150 on suht mõttetu teha, kuna kriibib ära. Kõva pealispahtel, millega nn. profid maalrid kindlasti ei kasutagi kuna harjutud ikka käsitsi tegema. Mina töötan pritsiga ning pealispahtel on niivõrd kõva, et seda alla 100 liivapaberiga kohe kindlasti ei tee. Samuti oleneb milline pind on, kas betoon või kips. Betoon on kõvem ja lihvida võib ka 80-ga ning tulemus jääb ikka kena. Samuti võib ka kipsi lõpplihvi teha 80-ga kui see on nn. väsinud ehk kulunud veidi juba, ikkagi tõmbab väsinud 80-nene paremini kui uus 100.ne, aga kõik oleneb jälle ka veel pahteldamise tasemest. Kui ikka pahteldad korralikult, on lihtsam lihvida ja ei vaja ka väga jämedat paberit. 150-180-ga nühkida on ajuvaba, eriti kui tapetseerida. Tapeedi alla pole ju siledat pinda vaja, eriti kui niigi krundid, ka värv teeb siledamaks, kuna täidab kriimusid. Samuti sõltub kõik ka lihvijast ja tema tasemest. 150 liivapaberiga lihvijad on üldiselt algajad, kes lihvivad kogu hingest, higipull otsa ees. Tegelikult pole vaja ju kogu jõust end väsitada vaid saab ka optimaalsemalt eesmärki saavutada
Ahjaa ja kõigele lisaks veel üks aspekt, ei pea lihvima jube siledaks, kui pärast ei värvi käsitsi vaid krundipritsiga. Prits pihustab värvi nii peenikeselt, et täidab väiksemad kriimud ilusti ära. Nii, et piisavate oskustega ning tehnikaga on võimalik 750 r2 korteripinda ära lihvata 3 päevaga, kasutades 80-100 liivakat. Loodetavasti keegi viitsis nii pika jutu läbi lugeda ja sai ka kasu sest ning kui veel küsimusi maalritööde kohta siis case82@hot.ee Muuseas kui kellegi vaja siis olen valmis piisava tasu eest paar haltuurat kuskil ära tegema kuna hetkel sai just üks objekt läbi ning järgmisel seinad lahti veel.

[maaler]

MAALER25-sa räägid kogu aeg pahtlipritsist ja sellega töötamisest aga maalreid on tunduvalt rohkem kui on pritse.Ise olen pidanud neid pritsiga tehtud töid ümber tegema,neid ruume mis on tehtud müügiks,pilt oli ikka enam kui inetu.Ma saan aru,et selline töö on meie tulevik,aga ikkagi,seni tehakse Eestis ilusat maalritööd.

[Külaline]

Kuidas seda võrkteipi (mis asja täpne nimi on?) panna tuleb? Kuivanud pahtlikihile? Äsja pandud pahtlikihile, uus kiht kohe peale?

Seni neid kipsivahesid pahteldanud mingi hea spets pahtliga, mis võrku ei nõudnud ja pragusid pole tekkinud. Nüüd aga vaja vannitoas niiskuskindla pahtliga askeldada, kus peaks seda võrku ilmselt panema seinale+lakke... Kus oli paar suuremat vahet plaatidel, lasin veel ka akrüülhermeetikut vahesse (niipalju nagu teda sinna läks), paaris vahes on ka hüdrolint hüdroga pandud, sinna vist pole võrku vaja?

Ning kui veel teaks mis liivapaberit valida

[mrWilson]

Kui krunditud seinal on vead ära pahteldatud - lihvitud, siis kas need äsjapahtliga kohad tuleb veelkord üle kruntida? Või läheb kohe värv selga?

Paranduste kohad värvi eraldi üle ja seejärel lõppvärv seina, muidu jäävad paranduskohad hiljem näha kuna pahtel imab esimese kihi värvi rohkem sisse.

[lendur]

Mida teha siis kui peale põhivärvi pealekandmist kumavad ikka vuugikohad läbi? Kas peaks äkki värvi vahetama, praegu on sein värvitud bindo 7-ga.

[erki87]

kumavad sellepärast läbi, et vuugis lohk. seega sinna veel pahtlit vaja tegelikult.

[maaler rootsist]

Liivapaberi jämedusest ei saa rääkida kui ei tea, mis pahtliga pahteldatud on. Pahtleid on ju erineva pehmusega. Ehk siis tünnipahtel, millega nurkasid panna, täita, paranduse teha jne. on pehme ning seda alla 120-150 on suht mõttetu teha, kuna kriibib ära. Kõva pealispahtel, millega nn. profid maalrid kindlasti ei kasutagi kuna harjutud ikka käsitsi tegema. Mina töötan pritsiga ning pealispahtel on niivõrd kõva, et seda alla 100 liivapaberiga kohe kindlasti ei tee. Samuti oleneb milline pind on, kas betoon või kips. Betoon on kõvem ja lihvida võib ka 80-ga ning tulemus jääb ikka kena. Samuti võib ka kipsi lõpplihvi teha 80-ga kui see on nn. väsinud ehk kulunud veidi juba, ikkagi tõmbab väsinud 80-nene paremini kui uus 100.ne, aga kõik oleneb jälle ka veel pahteldamise tasemest. Kui ikka pahteldad korralikult, on lihtsam lihvida ja ei vaja ka väga jämedat paberit. 150-180-ga nühkida on ajuvaba, eriti kui tapetseerida. Tapeedi alla pole ju siledat pinda vaja, eriti kui niigi krundid, ka värv teeb siledamaks, kuna täidab kriimusid. Samuti sõltub kõik ka lihvijast ja tema tasemest. 150 liivapaberiga lihvijad on üldiselt algajad, kes lihvivad kogu hingest, higipull otsa ees. Tegelikult pole vaja ju kogu jõust end väsitada vaid saab ka optimaalsemalt eesmärki saavutada
Ahjaa ja kõigele lisaks veel üks aspekt, ei pea lihvima jube siledaks, kui pärast ei värvi käsitsi vaid krundipritsiga. Prits pihustab värvi nii peenikeselt, et täidab väiksemad kriimud ilusti ära. Nii, et piisavate oskustega ning tehnikaga on võimalik 750 r2 korteripinda ära lihvata 3 päevaga, kasutades 80-100 liivakat. Loodetavasti keegi viitsis nii pika jutu läbi lugeda ja sai ka kasu sest ning kui veel küsimusi maalritööde kohta siis case82@hot.ee Muuseas kui kellegi vaja siis olen valmis piisava tasu eest paar haltuurat kuskil ära tegema kuna hetkel sai just üks objekt läbi ning järgmisel seinad lahti veel.

Tere maaler 25,
su jutuga päri. Me teeme ise enamus 80 paberiga( alguses ôrnalt). Enamus lihvime "kaelkirjakuga" 100 paberiga.
Esimese kihi masinvärvime niisama, teise kihiga teeme rulliga tekstuuri peale.
On sul oma firma? siis saaksid soovi korral Sthlmis tööd minu kaudu.
Edu

[lendur]

kumavad sellepärast läbi, et vuugis lohk. seega sinna veel pahtlit vaja tegelikult.

Probleem selles ongi et seal pole enam mingit lohku, triibud on kõik siledad ja seinaga tasa, lihtsalt kui vaadata siis kumavad läbi.

[rootsist..]

kumavad sellepärast läbi, et vuugis lohk. seega sinna veel pahtlit vaja tegelikult.

Probleem selles ongi et seal pole enam mingit lohku, triibud on kõik siledad ja seinaga tasa, lihtsalt kui vaadata siis kumavad läbi.

To lendur
Kui kumavad läbi, siis peab aitama ûlevärv, kuni enam ei kuma! Vôi olen ma valesti aru saand?

[mrWilson]

Kui vuugi kohad kumavad läbi siis tuleb jah ikka veel üks kiht vähemalt peale kanda. Suuresti oleneb see ka värvi toonist kuidas tal katvus on. Edu.

[isetegija]

1. liitekohtadele veidi pahtlit ning selle peale auguline maalriteip liimida ja uuesti pahtlit peale;
5. Kipsi liitekohtades, kus on lõigatud servad, tuleb sisse lõigata faasid ning edasi juba samamoodi nagu esimeses punktis.

Minu küsimus, et kui laialt need faasid peaksid olema lõigatud? Pool cm piisab ? Siis pahtel peale, lasta ära kuivada ja paberteip uuesti peale ning seejärel 25cm kummaltki poolt sujuvalt ära pahteldada??

Kas nii on õige? Ning kas on vahet kas kasutada paber või liimteipi?


Tänud