Veeboileri tagasivooluklapp

[MarcOpolo_42]

Tere foorumlased!

Paigaldasin äsja kodus uue veeboileri. Süsteem nagu kõik töötab, käime dušši all jne... See ei ole esimene boiler, mille olen üles pannud ja analoogselt ära ühendanud. Nüüd aga asja juurde.

Boileri külmaveesisend käitub väga imelikult, mida mina näen esimest korda, mõtlesin, et siin nagu targem santehniline rahvas koos ja ehk kellelgi on ka olnud või teab aidata. Nimelt iga poole tunni tagant, vahest iga 10-ne minuti tagant see teeb sellise imeliku piuksu - ilmselt laseb siis vett tagasi natuke??? Ja kui köögis külma vee täie survega lahti tõmbad siis samamoodi, tähendab, vesi tuleb klapist vist valele poole natuke? Kas võib olla, et klapp on läbi? Praak? (Nii boiler kui klapp on tuttuued ja enne ei ole ma sellist asja näinud).

Vana boiler oli sama moodi pandud omal ajal aga see lihtsalt andis 20-ne aastaga otsad.

Kas mul on midagi valesti? Kas ma pean veel midagi vahele toppima? Ma tean, et kui lahti võtan siis ühe kraani panen raudselt esimeseks boileri külge, see läks lihtsalt meelest ja väga kiire oli.

Ühesõnaga pikk jutt s+itt jutt, palun abi.

Fotod ka: https://imgur.com/a/TaY75jm

[Madis_]

Boileri külge kraani panek pole nii tähtis, pigem pane boileri külma vee sisendi külge kolmik ja sinna külge tühjendamiseks kraan. Kuidas muidu boilerit puhastamiseks tühjaks lased, peab laskma ju külma vee poolelt.
Boileriga kaasas olnud klapiga on endalgi probleem olnud ja aitas teise klapi paigaldamine.

[MarcOpolo_42]

Nojah, seda minagi. Pole kunagi tutikat pexxes klappi enne kohanud lihtsalt. Aga jah, kui maha võtan siis kolmik ja kraan on ka kindel.

[MarcOpolo_42]

https://imgur.com/a/WqoCKPG

Nonii, tegin siis nii nagu eelpool soovitati ka, kraanid vahele ja uus klapp FEB-ist. Töötab! Kaasas olnud klapp ongi pees omadega, nii, et olge ettevaatlikud!!!

[plb]

Vesi soojendes paisub. Õige lahendus olnuks lisada pärast tagasivoolu piiravat klappi (nn tagasilöögiklappi) paisupaak. See klapp, mis piuksus, oli korras, boileris tekkis vee soojendamisel ülerõhk ja klapp täitis oma ülesannet. Teine variant olnuks boiler ühendada ilma tagasilöögikalpita.

Selle teise variandiga on üks oht:
Kui boiler on tarbijatest kõrgemal ja veesurve kaob, siis on võimalik, et boiler voolab pikapeale külma vee sisendi kaudu tühjaks ning küttekeha kärssab läbi, kuna termostaadil pole asjast aimugi.
Külma vee peale survelüliti pole kah lahendus, sest kui boiler on ikka tühi, siis kinniste sooja vee kraanidega ta täis ei saa.
Nii et lihtsaim lahendus paisupaagita ja tagasilöögiklapita:
külma vee sisendtoru käib boilerist kõrgemal ära ja alles siis boileri sisendisse.

/ pühbaommukune targutus

[MarcOpolo_42]

Jah, kõik boilerid on mul niimoodi töötanud nagu praegu on, pole kunagi ühtegi lisavidinat peale tagasilvooluklapi kasutanud ja probleeme pole nagu olnud. Eelmine pani samamoodi 20 aastat. See kaasasolev klapp ilmselgelt on tuksis, ostsin FEB-ist uue samasuguse ja see käib ühte pidi. Kaasasolev klapp käib sõrmega katsudes mõlemat pidi. (Vedru) No ma ei tea...

Paisupaaki on mul küll vaja aga see on maakodus pioneerpliidi keskküttel. Elektriboileril ei ole kunagi näinud ega kasutanud. No nii palju sellest, vähemalt sain oma asjad jonksu jälle.

[Madis_]

See klapp, mis piuksus, oli korras, boileris tekkis vee soojendamisel ülerõhk ja klapp täitis oma ülesannet.

Tagasilöögiklapil sellist ülesannet küll ei ole, et ülerõhku tagasi külma vee torusse lasta.

[Prill]

enamik boileritega kaasasolevad klapid on lahendatud kaks ühes - tagasivoolu tõkestav klapiosa ja ülerõhu klapi väljund.
Võimalik, et torupoest on võimalik neid ka eraldiseisvana soetada.

[Madis_]

On jah 2 ühes, aga ka sel juhul tagasilöögiklapp ei lase ülerõhku tagasi külma vee torusse, vaid see klapp on just selle mõttega seal, et vesi ei saaks tagasi minna. Sisse ehitatud kaitseklapp laseb vee välja.
Eraldiseisvana saab neid ka osta, siis on nende mõõtmed ka veidi suuremad.
Oma boilerile panin manomeetri külge, et vaadata kui palju rõhk tõuseb kui külma vett üles kütta. Kuna sellist olukorda ei ole, et peale suuremat sooja vee tarbimist kedagi kodus pole ja aeg-ajalt ei tarbi, siis rõhk ei tõuse eriti. Ühe saunaga on aga kogemus, et kui panna külm 100 L boiler kütma ja vahepeal vett ei lase, siis tõusis rõhk küll päris palju, kusagile 8 bar kanti. Kui sinna väike (oli vist 12 L) paisupaak sai, siis oli korras, rõhk tõusis vaid 3 bar-lt 4-le.

[MarcOpolo_42]

See on kõige loogilisem vastus! Aga kui ta on juba üles köetud ja tarbimine on ka suhteliselt korrapärane, ei tohiks see rõhk ju enam väga mängida... Nii, et see klapp oli mul ikkagi tuksis. Asi selles, et ma Tallinna korteris ja boiler on põhimõtteliselt magamistoa kõrval ja no... sellist häält ta küll teha ei tohtinud, ja nüüd on korras, ostsin uue klapi ja töötab. Klapp ei tohi ju mõlemat pidi käia - see ei ole klapp vaid mingi per**s torujupp lihtsalt.

[Küülaline]

Tagasilöögi klapi sisse pidanuks olema tehtud ka teistpidi suuremal rõhul (ca 1 bar) avanev kaitseklapp

Vee-ettevõtted, näiteks Tallinna Vesi kindlasti, ei luba oma trassi mingisugust vett tagasi suruda.

[Madis_]

Ikka päris mitu liitrit paisub 100-200 L vett kui külmast olekust kuumaks kütta.

[MarcOpolo_42]

No selge, tänud põhjaliku info info eest. Kõik kuumaveeboilerid, mida ma igal pool kodudes ja isegi majutusasutustes olen näinud ilmselgelt eiravad jäärapäiselt loodusseadusi. Samasugune pisike klapike ja kogu muusika. Aga jutt on muidu väga mõistetav ja asjalik. (Y)

[Madis_]

Vee SPT 0,00018/K

See tegur muutub vastavalt temperatuurile, juba 40 C juures on 2x suurem. Muutumine ei ole lineaarne.

[dumbuser]

Üldiselt pannakse see paisupaak suurusega 10% boilerist ja eeldatakse, et temp õõtsub 5 ... 65 °. Üle selle peaks juba suurema paisupaagiga majandama. Aga see on alles algus. Paisupaagi töökorras olemist võiks vähemalt 2 korda aastas kontrollida. Ja see kipub üldiselt ununema niikauaks kuni mingi järjekordne veeavarii on.