Liinikaitselülitite selektiivsus

[trebla]

Sina väidad, et pole üldse võimalik selektiivsust saada, materjal väidab, et osaline selektiivsus on ka MCB-dega võimalik. ....

Tolles materjalis räägitakse suure lahutusvõimega MCB-dest - seeriad S290, S500 ( tänapäeval S800).
Jah, sisuliselt on tõesti tegemist samuti MCB-dega kuid siinses foorumis rääib rahvas pigem reeglina 1-63A laiatarbeseeriatest ja majandab pigem vahemikus 6(10) - 32 A. Ka selektiivsed S700/750 on oma olemuselt MCB-d (ehkki tolles materjalis neid ei käsitleta)

..Sinu lambi näide kinnitab, et OS-ist realiseerus halvem võimalus.
...

Kui eelpool näidati, et lühiseselektiivsus ühel juhul oli teoreetiliselt võimalik vaid voolude vahemikus 161-163 A, siis oleks õigem öelda - juuspeenele või õhkõrnale selektiivsuse võimalusele ei saadud jälle pihta...

Lühisvoolu laborit on lihtne teha, leia piisavalt võimsa liitumisega objekt, lappa sinna kaitseaparaadid ritta ja muukui plõksuta. Lühisvoolu reguleerimiseks sobivad takistid, drosselid, trafod jms-d. Kui nendega reguleerid lühisvoolud õigele tasemele, veendud, et MCB-dega saab ka selektiivsuse kätte. Tavaleketik tegeleb laboratoorsete töödega tavaliselt vastu tahtmist, siis kui midagi n..b. Nõrgemad annavad kohe alla kui katse ebaõnnestub, jooksevad minema ja väidavad foorumis, et mission impossible.

?? Ja jätad selektiivsus tagamiseks ahelatesse need takistid ja drosselid sisse?
ahjaa..rääkisd labori tekitamisest.. Aga kas lihtsam pole üritada objektil vähendada tarbijapoolset kaitset miinimumini ja suurendada alajaama poolset maksimumini ja kui siis ikka pole selektiivsust siis seda pole ja ka ei tule, enne kui
a) omanik suurendab liitumisvõimsust ?
b) kasutad toite pool selektiivset kaitselülitit ?

Mul on miskipärast sakslastest jäänud mulje, et liitumised on ehitatud pigem võimsad ja see garanteerib toite kiire väljalülitamise MCB-de poolt paigaldise kõikides punktides. Rikkevoolukaitsmed muidugi pealeselle.

... Postitas Kalvis » 01 Mär 2019, 16:43
Ole mureta, kodutöö on tehtud, kõigi tuntud MCB maaletoojatega suheldud...

Kellega, kui saladus pole ? ja mis lahendusi keegi pakkus?

[trebla]

...Suurendame voolu alates 0-st sujuvalt. Küsimused: kui need on taskaalustatud võrdsete vedrudega, siis kumb hakkab enne liikuma ja kui suurt voolu on vaja (arv korda), et teine ka liikuma hakkaks?...

Siiani on kõik ilus ja loogiline... muidugi hakkab suurema keerdude arvuga mähisega vedru enne liikuma.
Aga räägime nüüd ajast kah. 50 Hz tähendab 100 poolperioodi sekundis. Poolperiood on siis 10 ms. Kui lühis tekitatakse voolu nullist läbiminemise hetkel, siis on kõige kauem aega sellel lühisvoolul nullist maksimumini (näiteks 1000 A) kasvada - see on 5 ms.
Kui lühis tekitatakse halvimal momendil - veidi enne maksimumi saavutamist, siis on see aeg vabalt 10 korda lühem - 0.5 millisekundit
Kui esimene magnet saavutab rakendumisläve, siis alles algab ahela mehhaaniline lahutusprotsess.
Miski riiv peab vabastuma, siis hakkab vedru kiirendama siis hakkab mehhaaniliselt paindes (mehhaaniliselt kokkusurutud, et oleks parem kontakt) olevad kontaktid sirgestuma ja alles seejärel eralduvad ning tekib elektrikaar. Elektrikaare takistus on väga väike, see veel voolu tugevust ei muuda. See elektrikaar tuleb puhuda kaarekustutuskambrisse kustuma. Ja kõik see aeg voolab (ja ka kasvab) see lühisvool edasi ja läbib ka teist, vähemtundlikku magnetit. Ja käivitab seal needsamad mehhaanilised protsessid. Ja võib-olla hetkeks, kui sealne riiv vabastub, hakkabki vool juba vähenema, kuid siis enam teise kaitselüliti rakendumist tagasi pöörata ei saa....

Me rääkisime siin 5 ja 0,5 millisekundist.
Kui sa seda viidatud materjali edasi sirvid, siis viited, mis näidetes toite pool paiknevatele kaitselülitite vabastitele selektiivsuse saavutamiseks seatakse on 50, 150 või 300 millisekundit. 50 millisekundit tähendab, et mõlemat järjestikust kaitselülitit läbib 5 poolperioodi lühisvoolu ... 1000 A ? 6000 A ? 10 000 A või siis erilise peenhäälestuse korral jah 162 A

Muidugi nõus, et lõppahelat kaitsev kaitselüliti tuleks valida võimalikult väike

[trebla]

....Sa unustasid sujuvalt ära induktiivse või isegi täpsemalt, kui asi peeneks ajada RLC ahela lülitamise eripära. See kehtib ka vahelduvpingele lülitamisel. ...

Muidugi kehtivad ühesugused elektrotehnika seadused alati. Aga siin on juba algusest peale tegemist vastuoluliste eesmärkidega. MCB ehk liinikaitselüliti on viimane kaitseaparaat elektrivarustussüsteemis ja peab selektiivsuse tagamiseks rakenduma kõige kiiremini. Seega on ta selliseks ka disainitud. Mida kiirem, seda paremate kaitseomadustega see on. Ja tänaseks on viidud selle mõõtmed miinimumi, selle pooluse tootmishind jääb alla euro, ehk lühisekaitse osa ise selles aparaadis maksab paar senti. Südamik ja paar keerdu õige jämedusega traati sellel.

https://www.google.com/search?q=leitung ... 3776&vet=1

Kui me nüüd paneme selliseid mitu tükki järjestikku, siis ongi meil käes probleem, et selektiivsust enam pole, sest need mõlemad on võimalikult kiired. Ja ise takistite ja drosselitega jändama pole mõtet hakata, sest tippspetsialistid on seda juba korra teinud ja arendavad toodet ka pidevalt edasi.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... nblick.jpg

https://library.e.abb.com/public/b4cb6d ... 4D0201.pdf
On ju ehitus üksjagu keerulisem ? Kuid ise takisteid ja reaktoreid kuhjates tuleks tulemus tunduvalt suurem ilmselt.

Ja 30 euri/poolus saad just sinule sobiva nimivooluga ikkagi täielikult elektromehhaanilise aparaadi, mis tagab sulle täieliku selektiivsuse kuni 25 000 ampriste lühiste korral.

Hoopis teine tase oleks tänapäevane infotehnoloogiline lähenemine mida on kirjeldatud seal materjali lõpupoole - kaitse lühisekoha järgi. Kaitselülitid suhtlevad omavahel elektrisignaalide abil ja otsustavad, milline neist asub lühise toimumiskohale kõige lähemal ning see siis lülitubki välja....


PS.
Ja kui sa hakkad lühisvoole vähendama, siis kaotad kiire väljalülituse võimaluse tarbija toitejuhtmes....

[trebla]

...Nii, et sa ise viitad materjale, mis su juttu kummutab....

????

ma ei saa aru mis sinu arust mida kummutab? .. ehk väljenduksid pikemalt?

[trebla]

Kas viidatud materjalis pole siis juttu selektiivsusest või ma sain seda kiirpilgul vaadates valesti aru? https://library.e.abb.com/public/b4cb6d ... 4D0201.pdf

jah..said valesti aru. need on selektiivsed kuni liinikaitselüliti nominaalse lahutusvõimeni In, olgu see siis 6 kA või 10 kA või lausa 20 kA. Ülearune lause seal.

Ja lk 7 on toodud võrdlus olukorraga kus peakaitseks on sulavkaitse. Suuremate arvutuslike lühisvoolude korral peab liinikaitse ja peasulari nimivoolude vahe olema suurem. S 700 puhul pole vahet - piisab ühest astmest ainult, olgu arvutuslik lühisvool kasvõi liinikaitse nimilahutusvõime. off record väidetakse, et nimivoolud võivad ka võrdsed olla - et B16 ette paned peaautomaadiks E16 ja lühise puhul toimib asi ikka selektiivselt, olgu või 20 000 A lühisvool.

[Küülaline]

enda jaotuskilpi, seal on 0,5A, 2A, 4A ... ajukeenjuse projekteeritud majakilpi, kus istuvad eranditult kas C16 või C10 ... võiks ju panna lihtsalt lülitid või ühendada kõik PK alla

Need 0,5 A ja 2 A kaitselülitid võivad rakenduda tänapäevaste leedvalgustite liiteseadmete korral. Näiteks mingeid 16 W võmsusega valgusteid võib B10 kaitsega gruppi ühendada 23 tk.
Ülekohtune on projekteerijaid ajukeeniusteks nimetada, kuna need kaitselülitid on juba nime järgi LIINI-kaitselülitid (GRUPI-kaitselülitid), st need on mõeldud tarbijate grupi (kaabli) kaitseks ülekoormuse ja lühise vastu.
Ega põhimõtteliselt ei olegi keelatud ilma vabastita lüliteid panna gruppide ette või jätta üldse gruppideks jagamata, kui peakaitse rakendumine on tagatud nii lühise, kui ülekoormuse korral kõigis selle ämblikuvõrgu punktides.

[Küülaline]

paluks eeskirja autor välja ... arvestades led-lampide kehva töökindlusega

Näiteks Glamoxi C90 valgustid võimsusega 12 W on soovitav C10 grupis mitte üle 16 tk. Suuremate tootjate korral enam kehvast töökindlusest rääkida ei saa. Ega uutes projektides enam muud, kui leede ei kasutata.

[trebla]

.... kuid ma ei saa aru, kust sa tõmbad nii suuri lühisvoole, nagu arvaksid, et enamus objekte on vahetult alajaama kõrval? ...

Ei, ma ei arva.
Aga kogu selle teema peaküsimus on siin, kas täielikult selektiivne kaitsesüsteem automaatidega on võimalik, ja mina näitan, et selleks on välja arendatud spetsiaalsed peakaitselülitid, sest sulavkaitsmetega on see küll samuti võimalik kuid võib kaasa tuua ebamõistlikult suured investeeringud või spetsiifilisi spetsiaalselt selle paigaldise jaoks arvutatud lisaseadmete kasutamisi, mille kogu kasu on vältida 100 € turuhinnaga kaitselüliti ostmist.

Kunagi oli 1500 krooni Eestis tõesti väga suur raha, praeguseks oleme jõudnud sinna kus teised euroopa riigid on juba ammu... töölise töötund on see mis tekitab peamise kulu, seega on kasulik eelistada vähem tööjõukulu nõudvaid lahendusi.

100 eurise 100% kindla seadme asendamine 20 eurisega ja seejärel võimelda, et saada selektiivsus võib-olla paika - kas see pole tänases olukorras vähe kilplaslik?

...Ega põhimõtteliselt ei olegi keelatud ilma vabastita lüliteid panna gruppide ette või jätta üldse gruppideks jagamata, kui peakaitse rakendumine on tagatud nii lühise, kui ülekoormuse korral kõigis selle ämblikuvõrgu punktides....

Suure ämblikuvõrgu hetkelise väljalülitamise tagamiseks ongi vaja suuri lühisvoole, ehk võimsat toitevõrku...

... Enne, kui jora jätkad, pane kirjeldatud makett (C20, B1 järjestikku) kokku ja katseta. Taga kestev lühisvool vahemikus näiteks 500- 250 A. ...

Jah, nii väikeste nimivooludega piiravad automaadid oma sisetakistusega lühisvoolud ise ära...
B1 sisetakistus on ise 1440 mΩ, seega üle 160 A ei saa seal tõesti kuidagi tekkida.
Parim siis - Z0,5 - 8100 mΩ ja max 28 A.
lk 6
https://library.e.abb.com/public/44c5b5 ... 2_view.pdf

[Küülaline]

Enne sa nimetasid ta üldreegliks, mis on paha-paha

Ei ole ma mingeid reegleid nimetanud, enne tõin ühe teise näite. Seda peab lihtsalt projekteerimisel silmas pidama, ei saa nagu vanasti hõõglampidega.
Ja sinu 2 A ja 4 A grupikaitsetest (võimsuse järgi) rääkimata.

[val]

Teooriat on palju ja tore lugeda, kui inimesed räägivad asjast mida nad teavad, aga kuis on ABB S seeriaga praktikas. Kas on keegi paigaldanud, toimib ? Mul Eatoniga kõiki variante olnud (1, 1+jk, 1+jk+pk), et annab lühist peenhäälestada küll nagu varasemas postituses nalja tehti.

[ping]

Enne sa nimetasid ta üldreegliks, mis on paha-paha

Ei ole ma mingeid reegleid nimetanud, enne tõin ühe teise näite. Seda peab lihtsalt projekteerimisel silmas pidama, ei saa nagu vanasti hõõglampidega.
Ja sinu 2 A ja 4 A grupikaitsetest (võimsuse järgi) rääkimata.

Sinu teooria väidab, et LED-idega füüsikaseadused ei kehti ja tõenäoliselt ei tunne sa ka hõõglampide takistuse sõltuvust teda läbivast voolust (st hõõglamp pole lineaarse pinge- voolu tunnusjoonega). Samuti eitad mu kilbis olevate kaitselülitite lahendust, mida on kinnitnud praktiga. Kas jaburamaks ei saa veel minna?
Sinu loogika või kuskilt imetud eeskirja järgi ei saa näiteks 4 A kaitselüliti taga asendada endist näiteks 10-t hõõglmpi 10 sama valgusviljakusega LED-iga.
Ma viivitasin vastamisega kontrollimaks su väite paikapidavust. Nimelt on mul laes 8 x5W GU10 ledi, mille grupi ette panin prooviks kiire 1 A sulavkaitsme. Pold mingit teemat- kõik töötas. Seega, palun korrigeeri oma teadmisi või kuskilt imetud "reegleid" või põhista neid adekvaatselt..

Siin pole vist mitte mõeldud reaalsete LED valgustite arvu, vaid kui palju toiteplokke võib korraga pingestada ühe kaitsme taga.

[trebla]

Nii nagu tavainimesed enamasti ja elektrikud samuti vahel kasutavad termineid pinge ja vool vales tähenduses ("pistikupesas pole voolu") nii kasutatakse ka käibekeeles ebakorrektselt, et selle ja teise tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud seda või teist sorti seadmete kaitseks. Ja sarnaselt algavad sealt ühel hetkel vääritimõistmised. Z ja A tunnusjoonega kaitselülitid ei ole mõeldud elektroonikaseadmete kaitseks, need on mõeldud elektroonikaseadmete toiteliinide kaitseks. Nii nagi K on mõeldud trafode ja mootorite toiteliinide kaitseks. Z ja A võimaldavad vaid ehitada pikemaid nõuetele vastavaid toiteliine.

Samuti, nagu kWh asemel räägitakse kW-dest ja ühel hetkel on kõik sassis.

Millegipärast ei öelda kõneknekeeles, et Tallinnast Tartusse on 185 kilo?

[trebla]

Ise vastasid kohe oma küsimusele. Toiteliinid erinevad nende tarbijate käivitusvoolutõugete suuruse poolest. Mida väiksema käivitusvoolutõukega on tarbijad, seda tundlikuma elektromagnetvabastiga automaate saab liinikaitseks kasutada ja seda pikemaid liine saab ehitada....
Paigaldajate hulgas oli vanasti (kardan, et ka praegu) levinud arusaamine, et C-tunnusjoonega automaadid on "paremad", sest need "ei löö nii kiiresti välja".
Sellest seisukohast on kõige parem teemaalgataja pakutud IS.

[Küülaline]

kaitselüliti amperaazh on valitud õigesti grupi voolu järgi

Kaitselüliti "amperaazhi" valikul on grupi voolust tähtsamad tegurid grupiliini pikkus ja ristlõige, st lühisvoolu suurus.

Sinu loogika või kuskilt imetud eeskirja ... sa pakud LED-ide puhul C-d ... miks nii üle dimensioneeritult voolu järgi ( 1 16W LED valgusti minu arvestuste järgi tarbib vaid 0,08A!!!)

Jah, 16 W jagatud 230 V on tõesti ligikaudu 0,08 A.
See ei ole minu loogika ega imetud eeskiri, vaid tunnustatud valgustitootja Glamox kataloogiandmed. Vaata tähelepanelikult seda tootelehte, mille ma enne postitasin.
Loomulikult on seal mõeldud liiteseadmete arvu, aga enamasti on igas valgustis üks liiteseade, seepärast ma kirjutasin - valgustite arv.
Suurtes ja võimsates valgustites võib olla ka mitu liiteseadet ja siis langeb ühte gruppi ühendatavate valgustite arv veelgi.

[trebla]

Valgustuse liinid eramajades vast võiks praegusel leedlampide ajastul jääda tõesti juba 1,5 mm² peale ? Ja seal saab mängida pisemate nimivooludega, sest valgustid pannakse korra paika ja hiljem 10 aastat neid ei muudeta.
Seega hõõglampide läbipõlemise tõttu black-out'de vastu aitaks B1 automaadid küll.

Samas on kõige massilisemalt toodetav automaat B16 ja seetõttu on see ka kõige odavam.
Pistikupesa lubatud vool on 16 amprit ja klient tahab oma raha eest saada võimet maksimaalselt tarbida (ehkki ta tegelikult enamasti ei tarbi, sest ta lõpuks peab selle elektri ka kinni maksma) Sellepärast pistikupesade liinide kaitsmeid alla B(C)16 ei olda nõus panema ja pistikupesade liinid veetakse välja 2,5 mm² kaabliga. Ja samas on maja standardliitumine täna 3x25 A ning väiksema ampritasu huvides võiks olla vabalt ka 3x20A või 3x16A. Peakaitse vähenedes selektiivsusprobleemid aga kasvavadki.

Kui C16 pistikuliini kaitse ja E16 peakaitse on lühise puhul omavahel täielikult selektiivsed, siis saaks ju ampritasust hulka raha kokku hoida...saaks isegi selle 100 eurose automaadi hinna peagi tasa...
(see oli nüüd äärmussse aetud näide)

( Päikesepaneelide toodangu max omatarbe huvides oleks veel parem liitumine 1x40A? )

[Küülaline]

Päikesepaneelide toodangu max omatarbe huvides s veel parem liitumine 1x40A

See oleks ka igal muul juhul parem kui 3x20 A või isegi 3x25 A.

Näiteks Glamoxi C90 valgustid võimsusega 12 W on soovitav C10 grupis mitte üle 16 tk.

Sellise lambi efektiivvool on ca 0,05A ja x 16 annab 0,8 A

Töövool on küll alla 1 A, aga nende 16 liiteseadme üheaegne käivitusvool on järelikult nii palju suurem, et tootja näeb ette sellise piirangu.

ma mingite naljameeste "eeskirju" ei viitsi lahata

Millest peaks projekteerija veel juhinduma, kui mitte seadmete tootelehel olevatest tehnilistest andmetest?

[Küülaline]

Ledil endal mingit käivitusvoolu pole. Proovi tootjalt uurida, mis käki nad on kokku keeranud

LED-elemendil endal (driveri taga) käivitusvoolu ei ole, aga see ei puutu antud juhul asjasse.
Kui arvad, et Glamox keerab käkke, siis näiteks ühe 10 W Tridonic liiteseadme tootelehel (lk 6 üleval) on eraldi välja toodud lubatud liiteseadmete arv erinevate kaitsete voolude ja tunnusjoonte kohta.

[ping]

Ledil endal mingit käivitusvoolu pole. Proovi tootjalt uurida, mis käki nad on kokku keeranud.

LED valgusti kasutab toiteplokki, milles on alaldi ja silumiskondekad.
Mida kallim (kvaliteetsem) toiteplokk, seda suurem on kondekate mahtuvus.
Sisselülitates, esimese poolperioodiga laetakse kondekaid.
Kondekate laadimine tekitab voolu impulsi mis on kordades suurem keskmiselt tarbitavast voolust.
(Odavates toitemoodulites hoitakse detailide pealt kokku ja nendesse pannakse (kui üldse) väiksemad kondekad, mispärast ka nende valgus väreleb.)

[ping]

Ledil endal mingit käivitusvoolu pole. Proovi tootjalt uurida, mis käki nad on kokku keeranud

LED-elemendil endal (driveri taga) käivitusvoolu ei ole, aga see ei puutu antud juhul asjasse.
Kui arvad, et Glamox keerab käkke, siis näiteks ühe 10 W Tridonic liiteseadme tootelehel (lk 6 üleval) on eraldi välja toodud lubatud liiteseadmete arv erinevate kaitsete voolude ja tunnusjoonte kohta.

Tehnilistes andmetes on ka selline rida kirjas: In-rush current (peak / duration) 17 A / 231 μs
Mida selle all mõeldakse antud juhul?
https://en.wikipedia.org/wiki/Inrush_current
https://pacificpower.com/2017/05/differ ... k-current/

[ping]

Te jutt kõlab nii, nagu 150 W teleka toitmiseks oleks vaja 16 A liitumist. Ka seal on toiteplokk lahendatud skeemil: pinge alaldamine, konded jne.
Ei viitsi neid käkkide õigustamisi rohkem lugeda. Nõudke õigeid asju. Mingit seost ei ole toiteploki kvaliteedil ja sildalaldi järgi laotud kondede mahtuvusel. Elektrolüütkonded ei maksa suurt midagi ja on tunduvalt paremaid skeeme. Keegi tõmbab kellelgi korralikult naha üle kõrvade ja siis rikastab seda püramiidkseemile vajaliku ajuloputusega. Lihtlabane LED-i driver on lahendatud järgmiselt: Takisti või drossel(voolutõuke piiramiseks), konde, dioodsild ja silla aladatud poolel LED-id järjestikku. Ei viitsi seda välja joonistama hakata, suht primitiivne skeem. Inimsilm ei märka 100 Hz värelemist. Näiteks kõik autotuled, mis on LEDidega, on PWM-il ligi 100 Hz sagedusega.

Päiksel pole vahet, et kas teda uskuda või mitte, ta paistab homme jälle kui tahab.
Teadmistega USU vastu ei saa.

[jyrikg]

"Ledil endal mingit käivitusvoolu pole." - LED-i toiteplokil ON käivitusvool ja vägagi arvestatav. Sellega tuleb arvestada LED valgustitega tänavavalgustusele liitumisühenduse peakaitset määrates. Summeeritud töövoolu järgi valitud liitumispunkti C tunnusjoonega peakaitse valgustusliinide toiteks võib lülituda käivituse hetkel välja. Põhjus liitumispunkti peakaitse on ostetud summaarsest võimsusest lähtuvalt ning probleem tekib siis kui alajaam lähedal( ehk toitevõrk nõuetekohaselt ehitatud). Aitab viitereleede paigaldamine kilbis mõne valgustusfiidri ette.

[ping]

LED-i toiteplokil ON käivitusvool ja vägagi arvestatav- kas usud või tead? Oletame, et tead, anna siis vastav tehiline viide.
Asünkroonmootoril, hõõglambil ja ka luminofoorlambil on samuti lülitamise voolutõuge, kuid nendega arvestatakse kaitselüliti lühisvoolu kordsuse valikul. Kaitselülti ise dimensineeritakse nimivoolule, eriti mootorite puhul mootori kaitselültina. Eelnevalt käis jutt, et kaitselüliti nimivool panna LED-ide puhul 10x üle.

Kui tootja deklareerib, et tema LED toiteploki käivitusvool on 17A, kas seda ei peaks uskuma?
Selle viidatud toiteploki käivitusvool on tehnilistes andmetes ka kirjas: In-rush current (peak / duration) 17 A / 231 μs
Ehk kümne toiteka käivitusvool oleks 170A, kui need oleks ühte punkti ühendatud.
Kas Kunn usub, et tootja valetab?

[Küülaline]

Miks peab selliseid toitekaid kasutama?

Me ei räägi Hiinast tellitud leedidest ja draiveritest, mis ise kokku pannakse, vaid valmis valgustitest ja nende tootelehel olevatest andmetest.

[ping]

Sisuliselt on tegu võrguga sobimatute toodetega. Tgeleikult on see ennekuulmatu jura, et LED-i toite lülitamisel genereeritakse võrku läbu, mida ei saaks vältida. Paras pähkel TJA-le lahkamiseks.

Kui aasia tootja oma seadme tehnilistes andmetes käivitusvoolu (olulisi) numbreid ei avalda, siis see ei tähenda, et nendel puudub käivitusimpulss. Füüsika vastu usuga ei saa.

Pingestamise voolutõuge on kõigil impulsstoiteplokkidel, milledes kasutatakse alaldatud toite silumiseks kondekat (arvutid, invertersoojapumbad, külmikud, telekad, tsirkulatsioonipumbad, jne.), kui pole kasutatud spetsiaalset skeemilahendust kondeka aeglaseks laadumiseks.
(Näiteks Grundfos Alfa tsirkpumpa, on lubatud ainult 3 korda tunnis pingestada, et toite osa üle ei kuumeneks.)

Või asiadid kasutavad toite silumiseks min mahuga kondekat, arvestades et "ega 100Hz vilkumist inimene nagunii ei näe".

[Küülaline]

kuniks uut huvitavat rumalust ei tule

Kas sa pead seda rumaluseks, et projekteerijad võtavad aluseks valgustitootajate tehnilised andmed ja ei hakka komplektsetele tehasevalgustitele ise toiteplokke külge aretama?
Ja muidugi ilma selle probleemitagi projekteeritakse kilpide grupikaitsed vastavalt lühisvoolule ja kaabli ristlõikele, mitte ainult koormusvoolule.