Küttesüsteemide töökindlus elektrikatkestusel.

[Kreemer]

Sooviks abi teadmistes , mis on kõige kindlam lahendus alternatiivküttel, paraleelselt pliidi/ahiküttega majal kui on elektrikatkestus. Elamispinda 260m2. Kas katelde phul peaks jääma isetsirkuleeruv võimalus. Kasutab mõni pumpade phul akusid jne ? Milline katel on parim ?
Ettetänades.

[Coolhouse]

Võiks veidi rohkem kirjutada miks see elektrikatkestus just nii oluline on. Sageli on inimesel mingi kinnisidee ning proovitakse seda lahendada.
Saan aru et eesmärk võib olla et maja peaks mitu päeva soe seisma kui elektrit ei ole?
Selleks peaks esmalt maja välispiirded ka sooja pidama. Teine asi et luuakse mingi energiasalvesti.
Kui on katlasüsteem siis võib olla salvestiks akupaak. Kui on tegemist soojuspumbasüsteemiga siis on esimene eelistus põrandaküte ehk siis valatakse põrandasse 10..15 tonni betooni mis ongi see sama salvesti mida otsitakse.

Veepumbale akut kasutada on just nagu i tähe täpp sest kui maja on 260 m2 ning ahiküttel siis võib ka oletada maja vähest soojapidavust ning suuremat energiatarvet. Seega lahkuks soojus päris ruttu.

Mis asi see alternatiivküte üldse olla võiks? Üht pidi nagu mingi suur katel teisalt nagu mingi kaasaegsem seade.
Kui see on kaasaegsem seade siis 260 m2 soojuspumbaga maja peaks ka generaatorile jõukohane olema.

PS Ahjud ongi ka elektrikatkestuse puhul varuks kui midagi keerukamat ei soovi ehitada.

[Kalvis]

Igasuguseid variante on olemas. Pooled oled ise välja öelnud.
Eks lähtutakse millised variandid soovijale rohkem sobivad.
Lisaks akudele saab geneka laenutusest laenata või ostad endale, akudel süsteemi üleval hoida või siis teed mõne hädisema ahju või kamina majja avarii jaoks.
Vabatsirkulatsiooniga küttesüsteem on viimasel ajal pea täiesti unustusehõlma vajunud, isegi ahi on etem

[Kreemer]

Maal on ikka kevadel -sügisel igal aastal vool 3-5 päeva ära. Tavaliselt väidetavalt kõrgepingerike jne. Kodus Kalvise pliit ,kütab radikaid ja saab ka süüa teha. Praeahi mõtetu, toimib ainult soojakapina. Teisele korrusele läheb 1 1/4 toru, kus kohe ka mantelsoojaveeboiler, seda just selleks, et voolukatkestuse korral toimiks isetsirkuleerimine. Tagasi tuleb boilerist 20mm alumiinium-plastiktoru. Muidugi on vahel ka tsirkulatsioonipump, mida on saanud katkestuse korral ka inverteri ja aku pealt käiata. Elektrit vee soojendamiseks pole juba aastaid kasutanud. Nüüd plaan keldrisse katel panna. Kas keegi on veel kasutanud sundtsirkulatsiooniga paralleelselt isetsirkuleerimist ja millise katlaga ?

[JyriPaike]

Soovitaks varianti PV paneelid, väike tuulik, inverter ja aku - viited
https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=245

[Kalvis]

Kui nii tihti ära, soovitaksin avariigeneraator kausa omale osta, eriti bro oleks lausa automaatkäivitusega. Aga saab ka käsitsi, vaja tsipa elektrikilpi ringi teha. Edasi pole muud kui pistik külge ja lööd vänta.
Siiski katlaga lahendus peab kuniks vänta vajatama lähed ellu jääma. Seal on ka mõned erisused.
Teine variant on juba kasutusel - kasutad senist süsteemi edasi, vajadusel täiustades

[Madis_]

Soovitaks varianti PV paneelid, väike tuulik, inverter ja aku

Jutt käib aastas 3-5 päeva elektri puudumise kompenseerimiseks ja selleks on kõige mõistlikum lahendus panna tuulik, päikesepaneelid, aku, inverter?

[Coolhouse]

Maal on ikka kevadel -sügisel igal aastal vool 3-5 päeva ära. Tavaliselt väidetavalt kõrgepingerike jne. Kodus Kalvise pliit ,kütab radikaid ja saab ka süüa teha. Praeahi mõtetu, toimib ainult soojakapina. Teisele korrusele läheb 1 1/4 toru, kus kohe ka mantelsoojaveeboiler, seda just selleks, et voolukatkestuse korral toimiks isetsirkuleerimine. Tagasi tuleb boilerist 20mm alumiinium-plastiktoru. Muidugi on vahel ka tsirkulatsioonipump, mida on saanud katkestuse korral ka inverteri ja aku pealt käiata. Elektrit vee soojendamiseks pole juba aastaid kasutanud. Nüüd plaan keldrisse katel panna. Kas keegi on veel kasutanud sundtsirkulatsiooniga paralleelselt isetsirkuleerimist ja millise katlaga ?

Uhh..
Pliit kütab radiaatored, vett ajab ringi pump. Kuid see maja on 260m2 suur???
Sellise küttesüsteemiga ei ole mõtet midagi siduda.
Kui on plaanis maja kütta siis tuleb kogu küttesüsteem uus teha.
Ehk katel, akupaak ja akupaagist torustik mis on ühendatud radiaatoritega.
Mul on küll üks selline süsteem kus katla puhul kasutatakse vabaringlust ning soojuspumbaga sundringlust kuid see on erand.
Vabandust aga paraku ei jaga Sa üldse seda asja. Vabaringlusega süsteemid olid kasutusel 1970 ja varem. Kui maja on 260m2 siis katel nt mingi 30 kW malmsektsioon või terasest leektorukatel, akupaak 3..4 m3, peapüstik nt 63 mm, igale radikale toru nt 20..25 mm. Kas Sa kujutad ette ka mitu tonni rauda tuleb selleks osta?
Kardan et mingi tänapäevane küttelahendus koos generaatoriga tuleb odavam.

[Kreemer]

Püüan siis selgemalt seletada. Momendil kinnine süsteem : pliit, boiler, radikad , paisupaak. Radikad ühendatud 16mm toruga. Ainult boilerisse läheb otse teisele korrusele 1 1/4 toru ja sealt tagasi spetsiaalselt elektrikatkestuste puhuks ja suvekuudeks vabaringluseks 20mm alumiiniumplast toru. Toimib juba rohkem, kui 10 aastat. Radikates on sundtsirkulatsioon. Olengi huvitatud ,kuidas toimivad need vennad,kui katlal tuli all, surve üleval ja siis äkki vool ära. Viskavad vett katlasse või kukuvad puid kookima. Pelleti puhul saan aru, et vool katkeb ja peale rohkem midagi ei tule. Aga puugaasi ja tahkeküttekatlad ? Kas pellet ongi siis kõige kindlam variant ?

[Coolhouse]

Põlemine toimub kütuse ja õhu segunemisel. Kui õhku peale ei tule siis põlemine lakkab.
Puugaasi katlal peaks olema põlemisõhu ventilaator ja väljatõmbe ventilaator. Kui vool läheb ära siis jäävad ventilaatorid seisma.
Kui lihtsalt panna halge katlasse siis peab akupaak olema piisavalt suur ehk oluliselt suurema salvestusvõimsusega kui katel nt tunnis sooja toodab.
Kui küttevee rõhk peaks siiski avarii korral tõusma on kõigil surveseadmetel, anumatel, kaitseklapid ehk kaitseklapi avanemisel rõhu all vesi või või aur paiskub välja.

See kõik tundub suht pseudo probleem sest Grundfos Alpha seeria ringluspumba tarbitav võimsus sinu tingimustel peaks olema alla 100W . ( Nt ca 120m2 põrandaküttega majal on see 30W).
Hinnanguliselt on kunagi ehitatud 260 m2 maja küttepuude vajadus aastas suurusjärgus 40m3. Kas tõesti on mõtet ehitada sellist küttesüsteemi kus üks pereliige pidevalt keldris istub ja halge alla (või siis alternatiivselt alt ära) sätib sest ka puugaasi katel nt Atmos vajab elektrit???

[Kreemer]

Tänud vastuse eest, Aga siit kohe küsimus : Kas akupaak tõsta katlast kõrgemale ja panna võimalusel isetsirkuleeruvaks ? Pole akupaaki kunagi kasutanud. Kaua sellist "pütti" kütta ,enne kui keema läheb ?

[JyriPaike]

Soovitaks varianti PV paneelid, väike tuulik, inverter ja aku

Jutt käib aastas 3-5 päeva elektri puudumise kompenseerimiseks ja selleks on kõige mõistlikum lahendus panna tuulik, päikesepaneelid, aku, inverter?

Õnneks meil pole vist ohtu Venezuela variandile - häkkerid ei saa Eesti Energia elektrivõrgule ligi.?
https://www.postimees.ee/6542187/venezu ... eist-sooma

[Rabarebane]

Õnneks meil pole vist ohtu Venezuela variandile - häkkerid ei saa Eesti Energia elektrivõrgule ligi.?
https://www.postimees.ee/6542187/venezu ... eist-sooma

Ei ole seal Venezuelas mingeid häkkereid, on kommunistliku korruptsiooni viljastavad tingimused.

Mis Eestisse puutub, siis häkkeritele oleme rohkem avatud, sest võrk on rohkem "IT" niiöelda, kaugjuhitavad alajaamad, hunnik tööstusautomaatikat jms. Lisaks tasub vahet teha võrgu ründamisel ja elektritootmise ründamisel, Venezuelas on jutt sellest, et nad ei suuda hüdroelektrijaama uuesti tööle saada, mis toodab 70% riigi energiast. Meie puhul on välisühendused taolisel juhul abiks + varujaamad. Samuti on enamik tegelikult ka kriitilisi funktsioone (ETO/KIIK) dubleeritud generaatoritega. Üleriigilist mitmepäevast katkestust on _rahuajal_ raske ette kujutada.

See aga ei tähenda, et Eesti jaotusvõrgu äärealadel (kus lõppkliendini on ikkagi valdavalt täht-, mitte ringvõrk) ei või juhtuda, et 50a kaabel järgi annab või alajaam paugu teeb. Pärast torme on ikka kuulda, kuidas üksikute klientide rikkeaeg on seal kuni 5 päeva. Samas kui tegemist ei ole päris kriitilise asjaga (a la loomad surevad maha, kui lüpsimasin ei tööta), siis ei tasu mingi dubleeriv süsteem küll ära, isegi taolistel juhtudel on lahendiks tavaliselt rendigenekas või võrguettevõtte toodud generaator vms. See, et majas on kamin ja/või (sauna)ahi lisaks kesk/katlaküttele peaks 99.9% ära katma.

[Coolhouse]

Tänud vastuse eest, Aga siit kohe küsimus : Kas akupaak tõsta katlast kõrgemale ja panna võimalusel isetsirkuleeruvaks ? Pole akupaaki kunagi kasutanud. Kaua sellist "pütti" kütta ,enne kui keema läheb ?

Tavaliselt on selline akupaak suurem ja kõrgem kui katel. Soojus ei jää akupaaki vaid läheb aja jooksul edasi radiaatoritesse.
Siin küttefoorumis on olnud ka pommile lähedaste asjade ehitajaid seega võiks ikkagi mingi projekti laadse asja enne teha kui katsetada kuidas veest auru saab.

Ringluspumpadega lahendus on palju mõistlikum.
Generaatori hind algab 350.- eurost. https://www.tooriistamarket.ee/et/otsin ... order=desc

Pealegi oli just äsja info et kuni 50% ulatuses selliste metsamajade teede, kaevude või autonoomsete elektrisüsteemide maksumusest on võimalik taotleda toetust.