Maja ehitus

[Lainelaudur]

Tere
Plaan alustada maja ehitusega, otsustatud, et ühekorruseline, kivimaja. 145 m2. Aga nüüd ongi see moment, kui olen lõhkise küna ees... Kas bauroc, fibo veel mõni... ma olen naisterahvas ja ei jaga eriti seda, aga otsuse pean ju ometi tegema!!!!!!
Iga ehitaja ja tootja kiidab erinevat ja laidab konkurenti!
Jagage omi kogemusi, mis praktilisem, soojem, soodsam.....Ette tänades!!!!!

[Kalvis]

Väga suurt vahet pole, mitmeski maitseasi ja kui muidu otsustada ei oska, lähtu hinnast, mis soodsamalt kätte satub.
Maja kandvate seinte paksus on kõigil väikeplokkidel 20 cm piisav.
Järgmine eriline arv on U arv (soojusjuhtivuse tegur) või lambda erisoojusjuhtivuse tegur. Mõlemad arvud on seina soojajuhtivuse näitajad - mida väiksem see number on, seda parema soojustuse saad. Siiski pole see väga oluline, sest kiviseina ülesanne on kanda maja ja alles teisena oleks ka hea soojapiduvus hea. Aga kuna erinevate kivide vahed on väikesed siis tuleb otsustamisel see tegur tihti mängu.
Kolme kriteeriumiga tehakse põhiline valik 1. hind 2. soojapidavus 3. muud asjaolud, peamiselt kas on hea krohvida või miskit kinnitada.
Soojapidavuselt on küll järjekord selline 1. Bauroc 2. Fibo 3. Silbet jne.
Kinnitusmugavuselt Fibo, Silbet, Bauroc.
Kuna maja läbib nagunii projekteerija käest siis nemad üldiselt oskavad samamoodi soovitada.
Hinna osas kammid ise poode, sest mõni saab mõne materjali kuskilt poole odavamalt (kampaaniad, tutvused, poes projektmüük või ehitusplatsi laojääkide ost) kui ametlikult poe hinnakirjas seega see käib nii ja naa.

[Lainelaudur]

sa pole vist väga kursis asjaga.... bauroc 500 ei panda soojustust, ainult krohv. Fibole soojustus, aga seda ju ka mitut sorti.
Projekteerijad ei soovita tuhkagi, nad ju rohkem kunstnikud.
Kas mõni praktik oskab sõna sekka öelda....

[Kalvis]

Bauroc 500 enda U arv ei kannata kriitikat. Iga targem inimene teab, et Baurocile tuleb odavam panna 15 cm villa või muud soojustust (vahtplast) ja teha 20 cm paksune kandev sein, kui laduda 50 cm paksune plokk seina.
Muidugi leidub eestimaal päris palju ullikesi kes lasevad endil naha üle kõrvade tõmmata.

[Lainelaudur]

vot, tõesti hea kommentaar!!!!
kui küsisin algul, et rääkige millest ehitada, siis oli et vali ise.......Nüüd, kui teada sain, millised materjalid üldse olemas on....sain teada.et olen piisavalt loll ja iga targem teab, et sellest 500st ei ehitata.....
Ma tõesti vabandan, et julgen küsida, aga MA EI TUNNE ehitust .

[mõte]

Kui maja ehitamisest veel ei tea siis soovitan aeg maha võtta ja uurida miks ja millal mingi lahendus hea on ja siis endale meelepärane välja valida, igal lahendusel omad kiiksud. Maja tuleb näha kui komplekset süsteemi alates vundamendist lõpedades seina värviga ja projekteerija tavaliselt ei viitsi sellega tegeleda, kui sa just teda suure rahapakiga uimaseks ei löö, vastasel korral saad kompoti tüüplahendustest mis on pühitsetud kurikuulsa ehitustavaga. Esiteks mis on eesmärk kas saada kõige odavamalt maja püsti või investeerida mõnes kohas ning saada parem maja. Kas maja energitõhusus on tähtis või paned lihtsalt võimsa küttesüsteemi jne. Kui lased ehitada ja ise ehitusest ei jaga ning järelvalve on nõrk siis tõenäoliselt ehitaja laseb sind lihtsalt üle, välja arvatud mõni üksik patrioot. Kui tahad lihtsalt maja ja kiiresti ning pole tahatmist ehitusega mässata siis võta kataloogist moodulmaja või osta mõni valmis arendus. Kui tahad ikkagi ehituses targaks saada siis head lugemist. Tavaline test endale kas saad tootest või tehnilisest lahendusest aru on see kas suudad lugeda ülesse vähemalt 3 head või 3 viga selle kohta.

[Kalvis]

Kõige soodsam ja lihtsam olevat ehitada hoopis 2:3 suhtega 45 kraadise viilkatusega puitkarkassmaja. Seejuures võib isegi postvundamendi teha.

[aero]

Kuidas küsimused, nii ka vastused. Küllap tehakse ka bauroc 500-st aga mõistlikum on järgida Kalvise soovitust - kandevsein + lisasoojustus. Loe vanemaid teemasid, ta on piisavalt kursis asjadega.

Maja ehitusega on nagu ikka - tasuta lõunaid ei ole. Karkass on lihtsam ja odavam, kivimaja kallim. Hinnalisa eest saad
- tugevamad seinad
- parema helipidavusega välispiirde
- rohkem soojustsalvestavat massi. S.t. saad teha lõunakaarde suuremad aknad ilma aktiivjahutust (õhkõhksoojuspump jne) lisamata. Võrreldes karkassiga hoiab kivi stabiilsemat temperatuuri, ei kuumene üle ega jahtu nii kiiresti.
- muretum-lihtsam riputada seinale raskeid kappe

Ehitamine on materjalimahukuse tõttu kallis teema, isegi mõne %-line erinevus võib kokku ehmatavalt suure summa moodustada. Igaüks peab oma rahakotiga nõu.

[Lainelaudur]

aga mida arvata sellisest ehitusest ja sellisest seina-lae-katuse -põranda materjalist.... lappasin netis, aga nii vähe infot selle kohta, pakuvad ka võtmed kätte varianti.....

[Lainelaudur]

https://panelo.eu/et/tehtud-tood/

[Kalvis]

Täiesti toimiv variant. Sisult on see karkassmaja, ainult et tehases kokku pandud ja saab jube kiirelt püstitada. Aga mingil müstilisel põhjusel on paneelmajad eestis kallimad kui karkass lasta suvalistel jopedel kohapeal kokku lüüa. Seega kasutatakse seda lahendust kui on väga kiired tähtajad.

[aero]

Põhjus selles, et suvajopesid on keeruline vastutama panna kui midagi ära vussivad. Tehas ei saa endale vigu lubada nii lihtsalt.

[Lainelaudur]

kas see materjal on ok.... mis juhtub sellega 25 a pärast....PUR..... kas on ohutu, pole mürgine.....

[aero]

Veidi üldisemalt: tänapäeval projekteeritakse välispiirded nii, et eri materjalide aurutihedused piirdes vähenevad "seest väljapoole". S.t. misiganes soojustus asub sisemisest aurutõkkest väljaspool - isegi kui see peaks midagi eritama, ei liigu see "midagi" läbi seina sulle tuppa vaid tuuldub välja.

[vuuk]

Bauroc 500 enda U arv ei kannata kriitikat.

Huvitav, huvitav! Bauroc ECOTERM+ 500 soojusjuhtivuseks viimistletult on 0,15 W/(m²K), kui uskuda tootja andmeid. Kas Kalvis seab tootja andmed kahtluse alla? Kui jah, kas on ette näidata ka tõendusmaterjale?
Tänapäeval moodsatel majadel moodustab tegelikult akende-uste kogupind tihti ligi pool seinte kogupinnast. Võib-olla soojus väljub hoopis läbi akende, nende tavapäraseks U-arvuks on 1,3 ehk ligi 10 korda Bauroc ECOTERM 500 mm seinaga võrreldes rohkem.

Iga targem inimene teab, et Baurocile tuleb odavam panna 15 cm villa või muud soojustust (vahtplast) ja teha 20 cm paksune kandev sein, kui laduda 50 cm paksune plokk seina.
Muidugi leidub eestimaal päris palju ullikesi kes lasevad endil naha üle kõrvade tõmmata.

Võttes (näiteks) 200 mm Bauroc Hard ploki, lisades 150 mm keskpärase soojusjuhtivusteguriga soojustusmaterjalikihi, saame U-arvuks 0,17 W/(m²K), mis on suurem 0,15-st.
Kile on küll tänuväärne materjal ja vajalik, aga on ka puudusi. Näiteks saab hiir kilesse kerge vaevaga auke närida.

[ping]

Baurokist seinal on veel häid omadusi.
Hiired, rotid, sipelgad, herilased ja linnud peavad rohkem vaeva nägema sellesse pesa uuristamisel, ehk nad valivad elupaigaks mõne sobivama koha.
Ka ümbritseva kulu põlengusse võib rahulikumalt suhtuda.
Kuna see materjal on oma iseloomult difuusne, siis läheb niiskus talvel ka läbi seina välja, ilma ventilatsioonita.

[Kalvis]

Bauroc 500 enda U arv ei kannata kriitikat.

Huvitav, huvitav! Bauroc ECOTERM+ 500 soojusjuhtivuseks viimistletult on 0,15 W/(m²K), kui uskuda tootja andmeid. Kas Kalvis seab tootja andmed kahtluse alla? Kui jah, kas on ette näidata ka tõendusmaterjale?
Tänapäeval moodsatel majadel moodustab tegelikult akende-uste kogupind tihti ligi pool seinte kogupinnast. Võib-olla soojus väljub hoopis läbi akende, nende tavapäraseks U-arvuks on 1,3 ehk ligi 10 korda Bauroc ECOTERM 500 mm seinaga võrreldes rohkem.

Iga targem inimene teab, et Baurocile tuleb odavam panna 15 cm villa või muud soojustust (vahtplast) ja teha 20 cm paksune kandev sein, kui laduda 50 cm paksune plokk seina.
Muidugi leidub eestimaal päris palju ullikesi kes lasevad endil naha üle kõrvade tõmmata.

Võttes (näiteks) 200 mm Bauroc Hard ploki, lisades 150 mm keskpärase soojusjuhtivusteguriga soojustusmaterjalikihi, saame U-arvuks 0,17 W/(m²K), mis on suurem 0,15-st.
Kile on küll tänuväärne materjal ja vajalik, aga on ka puudusi. Näiteks saab hiir kilesse kerge vaevaga auke närida.

Annan sulle andeks, et langesid reklaamilõksu!
Bauroci parima ploki erisoojusjuhtivus on kõigest 0,072 samas kui villal või vahtplastil on keskmine 0,033 (väiksem suurus on parem). Seega on Bauroci soojapidavus vähemalt 2 korda kehvem kui villal. Sa ära passi U arvu reklaamplakatil, sest U arvul on sees materjali paksus ning nii võrdled siga ja kägu kuigi mõlemad on loomariigi esindajad. Lühidalt 20 cm vahtplasti = 50 cm baurokiga. Samuti on villa või vahtplasti hind soojapidavuse kohta soodsam kui Baurocil.
Jah seina muus osas kasutusmugavuse kohta olen nõus - vahtplastil võib purjus peaga vastu krohvi pead pekstes vahtplasti katki saada, samas baurockil saad katkise pea. siiski on eestis enamus korralikud, et seda juhtub harva.

[vuuk]

Sildistamised jäetagu enestele. Ei usu, et keegi neid siia lugema on tulnud. Pigem vaadatagu ja parandatagu oma postitustest teisi eksitavad põhimõttelised vead.
Mina nüüd kohe kindlasti pole see isik, kes reklaamist ja turundusest ennast pimestada laseb. Olen jätkuvalt numbrite usku. U-arv just selleks mõeldud ongi, et erinevaid mitmekihilisi või ka homogeenseid tarindeid vastavalt nendes olevatele materjalikihtide λ-väärtustele ja paksustele oleks võimalik võrrelda. Mitte, et ma ECOTERM+ 500 plokki parimaks variandiks peaks ja kindlasti ei ürita ma enesele reklaami teha nagu tahaksin sellest plokist müüri laduda. ECOTERM+ eristub positiivse poole pealt teistest plokkidest selle poolest, et on 2 ühes. Ühe tööoperatsiooniga saab tehtud soojustatud kandevsein. Muidugi, nagu iga heaga, kaasneb ka siin halba. Selleks, et ploki materjal saaks olla soojustusmaterjal, peab see olema kerge, ehk väga poorne. See muudab aga materjali mitme omaduse poolest teistest plokkidest halvemaks. Kuigi mitte nii halvaks, et oskusliku projekteerimise, ettenägeliku ehitamise korral sellest ehitades vajaliku tulemuse saaks.
Mitmekihiliste tarindite puhul, lisaks U-arvule ja põhimaterjalide maksumusele, tasuks arvesse võtta ka lisamaterjale. Samuti kaasneb mitmekihiliste tarindite ehitamisel suurem materjalide paigaldamise ning organiseerimise tööaja kulu. Lisaks üldreeglina joon- ja punktkülmasillad, mida homogeense materjali puhul saab vältida.
Müüriladujana näen 500 mm ploki puudusena, et pikkus 600 mm ja laius 500 mm on liialt ühetaolised ja nurkade ladumisel ilma nurgaplokke lõikamata ei teki vajalikku seotist. Siinkohal pakukski tootjale omalt poolt rats-ettepaneku. Toodete nomenklatuuri võiks lisanduda nurga plokk, mis oleks pikkusega 700...750 mm ning see oleks sileda otsaga.

[Kalvis]

Igal lahendusel on omad plussid ja miinused.
Ecotermi ainsaks plussiks pean juba eespool väljaöeldud erijuhtu, kus vastu ecoterm majaseina võid jalgpalli mängida aga vastu vahtplastseina mitte.
Ülejäänud on suures osas miinus - liiga paks sein, kallim, töömahikis jne. Kokkuvõttes ongi ju siin foorumi eesmärgiks algsel küsijal plussid miinused selgeks saada ja ise valik teha.

[Urmas]

Ülejäänud on suures osas miinus - liiga paks sein, kallim, töömahikis jne. Kokkuvõttes ongi ju siin foorumi eesmärgiks algsel küsijal plussid miinused selgeks saada ja ise valik teha.

Liiga paks? Kas 200mm kandvat+150mm soojustust+kui ei krohvita, siis tuuletõke+tuulutusliistud+vooder ikka tuleb palju õhem? Ja kui osad ei viitsi seest krohvida, siis sealt ka veel lisaks ca 60mm karkassi+kipsplaat arvelt.
Kallim? Ei ole kalkuleerinud, kuid kui hakata kokku liitma materjalide hindasid, siis mulle tundub, et vahet ei ole või ...
Töömahukus. Kindlasti Ecothermi kasuks. Ehk Vuuk oskab paremini kommenteerida tööhindasid, et kas 500 ladumine+väliskrohv on ikka sama töömahukas kui 200 ladumine+soojustus+väliskrohv. Millegipärast arvan, et hindade poolest tuleb 2 tööetappi odavam kui 3.

[Lainelaudur]

aga kas keegi oskab nüüd midagi kosta ka selle PANELO materjali kohta.... mulle öeldi firmast, et seinad tulevad 20cm paksused ja seda on kohe maa ja ilm meie talve tarbeks.....vist lollitavad....

[mõte]

Soojustuse paksus oleneb sellest kui soojapidavat maja tahad. Et soojustuse pakususe optimumi ledida pead tegema arvutusi. Kui suur on soojakadu seinte, lae, põranda ja akende kaudu, mõtekas on kõiki panustada sama pühendumisega. Milline peab olema küttesüsteemi maksimaalne võimus (talvel nädala aega -25), et toas oleks hea soe. Kas tulevikus tahad pigem vähem või rohkem kütta/maksta aga maksad soojustamise eest nüüd.

[vuuk]

Toksisin huvi pärast arvusid Excelisse. Maja põhjapindalaga 100m2 ja seinte kõrgusega 2,7m, suhteliselt suurte akendega, aknaid-välisuksi kokku 31,5m2. Lael, põrandal, välisseintel U-arvudeks ühtviisi algul 0,15, Akendel, ustel 1,3. Ventilatsiooniks vaba kontrollimatu süsteem. Oletates, et ventilatsiooniõhule kuluv kütteenergia hulk on 5500 kW/h aastas, mis ilmselt on tavapärasest suurem.
Jättes ventilatsiooni ja akende-uste lähteandmed samadeks ja vähendades järk-järgult seinte, lagede, põrandate U-arvusid, näeme, mida teeb seejuures kütteenergia hulga protsent.
Mida ma kõige sellega öelda tahan? Tavaliselt seinte puhul arutletakse pühendumusega U-arvu ja maksumuse suhtest. Kui aga asjasse sügavuti kaevuda, alles siis näeme, kuhu kivi alla koer tegelikult maetud on.

kütteenergia arvutustulemused.jpg (119.31 KiB) Vaadatud 14866 korda

[vuuk]

Kuna inimestele on kõige kõnekam rahanumbrite keel, siis lisasin tabelisse veeru, milles kWh-d on läbi korrutatud eurodega. Arvestatuna, et kütmine toimub elektriga. Mõne muu kütteliigi, näiteks puiduga kütmisel on numbrierinevused väiksemad. Kusjuures nelja arvutusvariandi puhul muutsin ainult välisseinu.

[Lainelaudur]

loen ja vaatan... ehituskauge inimene, nagu ma olen, no milleks peaks siis majja ventilatsiooni ehitama, kui see nii kulukas on....mu vanemate majal, mis ehitatud 1960 on ainsaks vendiks korstnajalas olev rest ja uksed aknad. Kas siis enam sellisel moel ehitada ei saa....