põrandakütte skeem- kas töötab?

[kodila]

kas selline põrandakütte skeem töötab?

https://www.dropbox.com/s/bcfvgf3xgd31s ... m.jpg?dl=0

Kas tsirkulatsiooni pump peab sooja või külma kontuuri peal olema? Guugeldades leian mõlemaid variante.
Ventiilid on selleks, et saaks kumbagi kontuuri vajadusel eraldi kütta.
Skeemi tegin ise oma loogika järgi (eriteadmisi pole)
Automaatikat esialgu ei pane. Tegu suvemajaga arvan, et jaksan käsitsi juhtida küll.

[meelis11]

Võiks nagu töötada küll, kui ventiilid on selleks, et nendega timmida paika mõlema ruumi (korruse?) üldised vooluhulgad - no et kui kogu vesi läheb väiksemast kontuurist läbi, siis keerad seda ventiili koomale, et vesi ka suuremasse ruumi jõuaks.
PS! See on ehk lihtsustatud joonis aga igaks juhuks mainin, et ära seda 75m2 ruumi ühe kontuurina tee, ikka kollektor ja mitu kontuuri (3-4). 20mm torul on soovitatav max pikkus vist ca 100m, uuri need järgi.

[Kalvis]

Tööle hakkab küll aga lahenduse headus on sinna 3- kanti.
Paarile veale juhiti aga ütlen, et on veel parem lahendus olemas ilma et peaksid käsitsi üldse juhtima. Seepärast ära pahanda kui 3- andsin, on olemas ka 5+ lahendus.

[kodila]

olen püügnud guugeldades 5+ lahendust leida aga ei saa pihta aga igal juhul tänud kõikide soovituste eest.

[dumbuser]

Enam kui 100 meetri puhul jahtub see vesi seal maha. Teoreetiliselt saab küll toa igavesti pika aja peale soojaks aga praktikas jääb see temp erinevus ilmselt siiski alles. Seepärast pane mitu kontuuri. See 100 meetri jutt on üsna õige. Veel paneksin ma sinna segusõlme kah. Siis pole vaja põdeda, et boilerist liiga kuum vesi tuleb. Kui aga boileri vett on võimalik mingil mõistlikul temperatuuril hoida siis vast pole seda segusõlme vajagi. Aga oletan, et seda boileri temperatuuri õõtsumist on palju kallim nö kontrolli all hoida.

[meelis11]

See boiler on jah täpsustamata, et mis temperatuuriga vesi selles on (min ja maks mis kõigub), kui seda just ainult ÕV pump 30-35C veega ei touda, siis jah ilmselt vaja segusõlme ka. Ja see kontuuride teema, enne ei tulnud isegi selle peale, et pane sama kollektori külge nii 75m2 ruum kui 15m2 ruum (isegi kui asub teisel korrusel üksikuna, mul korruse kohta oma kollektor). Näiteks võtad 5 kontuuriga kollektori ja suure ruumi peale 4 kontuuri, väikesesse 1. Pole vaja mingeid muid ventiile - pump lükkab vee kollektorisse ja sealt jaguneb see 5 kontuuri ise laiali. Kontuuride vooluhulki saad vooluhulkade näidikutega tasakaalustada.

[Kalvis]

Googeldades ei leia seda lahendust. Leiab üllatavalt vähe häid lahendusi, kuigi mõni ka on.
5+ lahenduse saab oma ala asjatundjalt. Üksikuid vastuseid leiab ka siit foorumist aga kokku pead panema ise ja seejuures pead teadma teooriat ning vältima valesi vastuseid.
Näiteks eelmine vastaja juba vastas, ehk kui tema näpunäidet kasutad siis saab juba 3+ lahenduse.

[kodila]

kohendasin nõuannete järgi skeemi. Nüüd ehk on 4-

https://www.dropbox.com/s/xz0vuybj5f2ka ... 2.jpg?dl=0

[dumbuser]

Noh, nüüd on juba parem. Edasi peaks ka selle peale mõtlema, et kui toas pn palav või külm siis vastavalt sellele oleks ka kütmist kas vähem või rohkem.

[kodila]

Millist vedelikku soovitate süsteemi valada? Talvekuudel on maja külm. Süsteemi tühjaks lasta ilmselt ei õnnestu. Peaks olema mingi külmakindel vedelik?

[Kalvis]

Reguleerid süsteemi talveks +5 C hoidma.

[kodila]

+5 hoidmine läheks talvel jube kalliks. pean leidma mingi vedeliku mis ei külmu ja sobib el. küttekehaga kokku.

[dumbuser]

Kui sa seal mingit muud asja peale vee kasutad siis alguseks hakkagi sellest peale. Kogu ülejäänud asi peab selle vedeliku suhtes nö immuunne olema. Ehk siis vali see vedelik välja ja siis alles hakka tükke otsima. Vbl polegi enam nii odav/lihtne.

[mõte]

Aga miks jamada selle veega ja Õhk-vesi pumbaga, eriti veel kui pidevalt ei küta. Pane maha elektriküttekaable ja kütad ainult siis kui vaja ja pole vaja muretseda külmumise, lekete ega söövitamise pärast. Pakun et see õhk vesi süsteem läheb sulle 3-4k maksma. Paned elektriküttekaablid maksad 500-700 euri ja 3000 euro eest saad osta suure koguse elektrit. Lisaks võid osta 1-2kw päikse elektri süsteemi millega kütad tarbevee boilerit ja küttekaablit ilma EEga sidumata, siiski talvel 2-3 kuud peab tarbima EE teenuseid kütteks.

[Urmas]

mõte idee kohta tekkis uitmõte/-küsimus- joonistel on kujutatud boiler, aga mis või kes kütab seda boilerit? Senistest postitustest seda välja ei lugenud.

[Urmas]

Kas tsirkulatsiooni pump peab sooja või külma kontuuri peal olema?

Meil on ka väga lihtne katlasüsteem- alates katlast on väike ring, on suur ring, 3T ventiili ei ole, suurel ringil enne kollektorit manuaalne termostaatventiil, on pump, on kollektori reguleerimine tubade kaupa ja tagasivoolul vahetult enne katelt pump. Kõik ja toimib juba alates küttehooajast 2006/2007. Aga noh, me elame sees ka 24/7/365.
PS. kodila aj teised võiks arvestada, et ma ei ole küttesüsteemide projekteerimisel eriharidust saanud.

[kodila]

ma olen ise ajapikku nokerdanud ja tänaseks on olemas 75m2 ja 15m2 betoonpõrandad koos vesiküttetorudega. Samuti on katusel 4,5 kw päikesepaneelid. Need kütavad boilerit. Ma ei hakanud esialgu joonist elektri osaga segasemaks ajama. Sportlik huvi on kuidagi katuselt tuleva elektriga põrandad soojaks saada

[ping]

ma olen ise ajapikku nokerdanud ja tänaseks on olemas 75m2 ja 15m2 betoonpõrandad koos vesiküttetorudega. Samuti on katusel 4,5 kw päikesepaneelid. Need kütavad boilerit. Ma ei hakanud esialgu joonist elektri osaga segasemaks ajama. Sportlik huvi on kuidagi katuselt tuleva elektriga põrandad soojaks saada

Kui katusele on plaan PV paneelid panna, miks siis üldse veega solberdada?
Mõistlik oleks kohe, hoonesse mis võib läbikülmuda, põrandasse küttekaabel panna.
Vajadusel tühjaks lastav boiler, ainult sooja vee jaoks.

[Kalvis]

Just. Kui päikesega soovitakse sooja vett saada siis on parem kasutada otseseid soojavee paneele. Üldiselt peale tarbevee nendega ei tasu teha.
Kui nüüd plaan elekterküttega maja soojaks saada siis odavam, lihtsam ja otstarbekohasem on kasutada elektrilist põrandakütet, eriti juhtumiks kui talvel ei viibita. Ei mingit läbikülmumise ohte jne. Automaatika ka imelihtne.
Päikese elektripaneelidega on rohkem pointi kogu maja tarbimist varustada (külmkapp, telekas), eriti kui tarbimine on suvel. Kütteks nad ei sobi, sest talvel kui kütet vajatakse on ka elektriliste paneelide toodang null ja suvel kui kütmist ei vajata, toodavad päikesepaneelid 85% kogu aastatoodangust.

[mõte]

ma olen ise ajapikku nokerdanud ja tänaseks on olemas 75m2 ja 15m2 betoonpõrandad koos vesiküttetorudega. Samuti on katusel 4,5 kw päikesepaneelid. Need kütavad boilerit. Ma ei hakanud esialgu joonist elektri osaga segasemaks ajama. Sportlik huvi on kuidagi katuselt tuleva elektriga põrandad soojaks saada

kui inglise keel pole probleem siis on selline youtube kanal https://www.youtube.com/channel/UCXJ7on ... y8yAsxqwgg
Seal üks sepp nikerdab endale sellist süsteemi.

Teine variant kui betoonpõrandad on valmis siis pane põrandaküttematt maha ja vala isetasanduva seguga kinni.

[toomas]

Tere.

Ehk on abiks.

200 l el boiler. Kütab töökoda. Ruumitermostaat juhib pumpa. Vee asemel etüleenglükool.

Toomas.

[kodila]

saan aru, et küttekeha on etüleenglükooli sees? Ilmselt mingit reaktsiooni ei teki? guugeldades sain aru et peab teraselt jälgima et küttekeha ja vedeliku vahel ei tekiks mingit reaktsiooni.

[Urmas]

saan aru, et küttekeha on etüleenglükooli sees? Ilmselt mingit reaktsiooni ei teki? guugeldades sain aru et peab teraselt jälgima et küttekeha ja vedeliku vahel ei tekiks mingit reaktsiooni.

On olemas nn keraamiliste küttekehadega boilerid, millede küttekehad minu teada soojendatava vedelikuga kokku ei puutu.

[toomas]

Tere.

Keraamilise küttekehaga Atlantic. 3 talv, probleeme pole.

Toomas.