Maasoojuspumba võrdlus

[Fram]

Kodanik Fram-il on arvutused, tasuvuse unistused ja ootused tulevikuks, kui odavast küttelahendusest segamini kui pudru ja kapsad. Ja Kredex annab illusioonile veel hoogu juurde.

Aga las olla, tuleb õppida oma vigadest, nagu mina
Omanuna Mercedes-Benz S (W126, W140) võivad tõesti jääda elulõpuni ja oma hinnas isegi tõusta, erinevat täna täiesti ülehinnatud maaküttest.
Tänane S (W222) on väga luks, kuid 15 aasta pärast ainult tükk rauda iganenud elektroonikaga.

16 aastat tagasi paigaldatud tolles ajas parimad maakütte lahendused on täna paras peavalu nii igas mõttes. Räägin oma ja sõprade kogemust, kelle maakütte omamisest juba 18 aastat.
Arvestage, et täna paigaldatuid maaküte on 20 aasta pärast täielik uunikum.

Täna tuleb planeerida ja ehitada-soojustada nii, et hetke ilmaga pole kütet vaja, selleks on meil siin kohapeal juba näpuotsaga teadmisi ja ka valmis lahendusi ja et aprilli on piltlikult öeldes juba jahutust vaja.

Edu raha maasse tampimisel

[Külaline]

Vaillantil on välja tulnud unikaalne maakütte ja õhk-vesi hübriidlahendus, mida juhib ainulaadne ning intelligentne automaatika. Ühte seadet saab kasutada maa- või õhk-vesisoojuspumbana ning ka hübriidlahendusena, kus energiat võetakse nii maast kui õhust ning kasutatakse mõlema soojuspumba paremaid omadusi.

Näiteks kui väljas on soe, siis kasutab soojuspump ära energiat õhust, aga kui temperatuur on alla miinus 5 kraadi ning kasutegur hakkab langema, siis maapinnast.

http://ehitusruudus.delfi.ee/tartuehitu ... d=79822192

[Külaline]

Võib ju ehitada ka kokku maasoojuspumba, õhksoojuspumba, päikesepaneelid, tuulegeneraatori, diiselgeneraatori, ja tuumareaktori ning panna ainulaadne ja intelligentne automaatika seda juhtima, et energiat võetakse sealt kust seda parasjagu kõige kasulikum võtta on. Kas aga on mõtet, kes selle jama kinni maksta soovib?

[Külaline]

Võib ju ehitada ka kokku maasoojuspumba, õhksoojuspumba, päikesepaneelid, tuulegeneraatori, diiselgeneraatori, ja tuumareaktori ning panna ainulaadne ja intelligentne automaatika seda juhtima, et energiat võetakse sealt kust seda parasjagu kõige kasulikum võtta on. Kas aga on mõtet, kes selle jama kinni maksta soovib?

Ära pabista, nagu siin mõnes maasoojuspumba teemas lugeda võib, maksjaid leidub, tuleb osata ilusti serveerida ja küsida. Nagu siin.

http://www.mercedes-benz.ee/content/med ... iriweb.pdf

[Urmas]

Kodanik Fram-il on arvutused, tasuvuse unistused ja ootused tulevikuks, kui odavast küttelahendusest segamini kui pudru ja kapsad. Ja Kredex annab illusioonile veel hoogu juurde.

Lugesin viimast Frami postitust selles teemas ja millegipärast tulid pähe samad mõtted.

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas. ...

... Aga need on numbrid! ...
Jõudu ja ilusat külma talve soovides !
Fram

Kas Fram on oma tulevikuprognoosides arvestanud ka globaalset kliimasoojenemist, millest pidevalt jahutakse? Kas Fram on arvestanud, et 10 aasta prognoosis elektri hinna osas vist tõesti midagi midagi muutub nagu keegi ühes teises teemas kirjeldas, sest taastuvenergia pakkujaid koos pakutava energiaga hakkab juba liiga palju saama ja ei jõuta seda taastuvenergiat ära tarbida. Tasuvuse aeg kohe nagu suureneb?

Minu arvamus Frami jutust on see:
- müügimehed on tema ajudega korralikku tööd teinud, hindeks 5+ müügimeestele.
- Framil pole raha kuhugi paigutada
- idealist ja liiga vastuvõtlik kõigele "uuenduslikule"
- ökonomisti ja visionääri haridust/mõtlemist tal ei ole, usub, mida räägitakse(lihtsameelne ja räägitu seedimisvõime puudub)
- Fram on müütiline puuraugu omaja(?)
- neid Frami jutus kahtlusi tekitavaid mõtteid oli veel, aga tõesti ei viitsi üksipulki kõiki välja tuua.

Kuna minu sünniaasta jääb eelmisse sajandisse, siis mäletan, kui oli kaugküte odav, siis õliküte, siis otseelekter oli odav ja paljud panid kaablid põrandasse, siis pellet, rääkimata vahepealsest "taastuvenergiast"(turbapätsid, hake, kombijaamad, jnejne ), õhk-õhk, õhk-vesi, vesi-vesi, taevas-maa, maa-taevas jnejne. Lihtsalt mingil hetkel söödetakse turg sisse, aga kõikse energia hind jõuab ikkagi enam-vähem samale tasemele elatustasemega ehk mingi kaalutletud %-i sissetulekust.
Kas Fram on tõesti nii idealist, et loodab EE tillist tõmmata? Kui Frami suguseid tekib kriitiline mass, siis EE lihtsalt esitab Konkurentsiametile taotluse ja 100% kindlusega võib väita, et see läheb läbi. Loll on see, kes põhjust(hinna tõstmiseks) ei leia ja ongi puuks su kokkuhoiuga!

Võtke asja rahulikult ja ärge tõmmelge/mõelge selle "kokkuhoiuga" ennast lolliks! Minge parem tööle ja teenige rohkem raha ning sõitke pooleks aastaks ära siit sitast kliimast! Selleks ajaks kui ise soojal maal olete, võiksite normaalsed üürnikud võtta, vähemalt maasoojuspuurauk ei tiksu tühja ... või tegelikult võib ka tühja tiksuda, sest see ei võta enam rahakotist praktiliselt mitte sentigi, no ja kui võtabki, siis nii vähe, et saab kinni maksta ka pea maas käies maast leitud raha eest.

[spunk]

Ei teagi ,kas urmase jutu peale naerda või nutta. Ilmselt ikka ja jälle kaasa tunda. Miks küll inimesed sellist juttu ajavad? Kas naine tõesti kiidab kogu aeg naabrimeest ja sa ei jõua tema soovidega sammu pidada?
Lõhkusin oma metsa kõrval olevas majas ahju välja ja panin oma raha eest maasoojuspumba ja päikesepaneelid. Käin talvel soojal maal puhkamas, korterisse panin üürilised. No mida ma veel sinu arvates oma isikliku raha ja eluga peaks peale hakkama ,et rahul oleksid? Minul läheb hästi ja ei paista, et lähiajal peaks halvemini minema hakkama. Püüa ka selle poole.
Ah ja, üks asjalikum küsimus ka. Kui EE hakkab hindasid tõstma, kas see hinnatõus käib ainult maasoojuspumpade kohta või otse elektriga kütjatele ka?

[Kalvis]

Teadmata EE plaane siis vist püüavad iga aasta valitsusele ja konkurentsiametile kärbseid pähe ajada, et nad ei tule oma kuludega välja. Paberil saab kõike tõestada, esitad ametile kallimate hinnapakkumiste alusel kulud+kasum ja amet kinnitab ära.
Paraku on elektriühendus loomuliku monopoli hallata, mistõttu meil suurt sõnaõigust pole. Riik soovib maksukäe ka elektritarbijate taskusse pista, seetõttu on aktsiis veel lisakivina kaelas. Kui võrrelda välismaailmaga siis rikastes EL riikides on küsitav monopoli tasu veelgi räigem. Selles osas julgen prognoosi teha - elekter odavamaks ei lähe.

Kui just lolliks ehituskulude osas ei lähe siis miks mitte toota elektrit kohapeal - saad valitsuse rahahimust priiks ja EE monopolihinnakulu väiksemaks. Paraku elu ilma elektrita ette ei kujuta, et täitsa vabaks pole mõtet rabeleda. Ka on salvestustehnoloogiad nii nõrgad ja kallid, et täna on kõige soodsaim püüda elekter kohapeal ära kulutada, kui ei õnnestu, müüd otse võrku tagasi.

[Külaline]

Belgias juurutati aastaid tagasi miski roheliste sertifikaatide süsteem - kui panid omale PV paneelid (tuuliku puhul vist kah) siis said selle toodangu eest teatud aastate jooksul miskeid sertifikaate mida said turul müüa ja kui turuhind liig madal oli, siis kohustus valitsus ? neid miski garanteeritud hinnaga ostma. Paneelide panek muutus suht tasuvaks ja neid pandi kah üksjagu. Siis muutus see riigi rahakotile ühel hetkel koormavaks ja uute lepingute sõlmimine lõpetati. Nüüd hiljuti aga väänati võrku ühendatud paneelide omanikele miski aastamaks - kWp põhine. Ei mäleta täpselt kui suur, aga eesti hindades tookord rehkendasin, et juba see sööks enam- vähem ära meil saadava 9,xx senti/kWh .

Eesti valitsused on siiani maksustamises suhteliselt tagasihoidlikud olnud,
Ühest küljest on valijate asi seda jälgida ja kisa teha. Teisalt peab riik kuskilt oma raha kätte saama, seega omatootmist arendades tasuks ehk silmas pidada, et saad seda teha ka võrgust lahtiühendatuna.

Juriidiliselt peaks jokk olema, kui mul on võrguühendus, aga päikselisel päeval lükkan arvesti tagant rubilniku välja ja elan oma paneelide peal.
Tagasi võrku lülitan end alles siis kui akud tühjaks saavad ?

[Külaline]

Belgias juurutati aastaid tagasi miski roheliste sertifikaatide süsteem - kui panid omale PV paneelid (tuuliku puhul vist kah) siis said selle toodangu eest teatud aastate jooksul miskeid sertifikaate mida said turul müüa ja kui turuhind liig madal oli, siis kohustus valitsus ? neid miski garanteeritud hinnaga ostma. Paneelide panek muutus suht tasuvaks ja neid pandi kah üksjagu. Siis muutus see riigi rahakotile ühel hetkel koormavaks ja uute lepingute sõlmimine lõpetati. Nüüd hiljuti aga väänati võrku ühendatud paneelide omanikele miski aastamaks - kWp põhine.

Vat-vat, sellist riigipoolset käitumist ma mõtlengi, et kui ikka riigi rahakotis hakkab tuul vilistama, küll siis midagi välja mõeldakse.
Tallinnas oli vist mingi tasuta parkimine hübriidautodel, nüüd ainult elektriautidel, aga kauaks?
Selliste juhtumite pärast ma ei tõmblegi.

Urmas

[onusnooker]

Urmas, mis küte sul omal on? Eeldan, et tegu ei ole korteriga. Samas nagu eelpool kõneleja juba kirjutas, siis kas sul energia hind ei tõuse kui maakütte omadel peaks tõusma?
Ma plaanin ka puurauke, kahjuks horisontaalsele torustikule ei saa mõelda, ei soovi kogu hoovi teistpidi pöörata.
Samas mine tea onju mis lahendus lõpuks kütte osas olema saab vbl ka õhk-vesi... Kõik kütte teema selgub maja ise ehitades jämedalt paari aasta pärast, loodetavalt siis selleks ajaks asjad selgemad ja tooted veelgi paremad.

See on päris huvitav lahendus...
http://ehitusruudus.delfi.ee/tartuehitu ... d=79822192

[Külaline]

Ei teagi ,kas urmase jutu peale naerda või nutta. Ilmselt ikka ja jälle kaasa tunda. Miks küll inimesed sellist juttu ajavad?

Minu poolest võid itsitada läbi pisarate või itsitada nii, et pisarad silmis või mujal.

Ah ja, üks asjalikum küsimus ka. Kui EE hakkab hindasid tõstma, kas see hinnatõus käib ainult maasoojuspumpade kohta või otse elektriga kütjatele ka?

Ja kuidas sinu arvates EE hakkab diferentseerima tarbijaid, et kes millega kütab?

Urmas

[Urmas]

Urmas, mis küte sul omal on? Eeldan, et tegu ei ole korteriga.

Vale eeldus.
Meil on kolhoosiaegne 8 korteriga maja, milles esialgu elasime 2-toalises, aga ostsime ära müügis olnud kõrvalkorteri(peegelpildis), lammutasin kogu kupatuse tühjaks ja ehitasin ühe 4-toalise(85m2). Esialgu oli 2-toalises üks plekkahi kahe toa peale ja köögis pliit. Meie 2-toalises oli pliit enne välja visatud, aga mingil hetkel raamatupidaja tungival pealekäimisel tegin väikse, pliidilaadse asjanduse, mida raamatupidaja tegelikult siiani taga igatseb.
Kuna olen oma loomult mugav, siis tahtmine oli uues korteris ahjusid mitte näha ja, et kütmine toimuks ühest kohast ning oli võimalus keldrisse(otse korteri all) paigaldada väiksem katel ja teha põrandaküte. Kõik sai tehtud ametlikult KOV ehitusministri, tema ettepanekul volikogule ja volikogu loa alusel. Ainuke, kes põrandaküttes esialgu kahtles, oli raamatupidaja ja lubas põrandakütet tingimusel, et kui tal hakkab külm, siis hiljem ehitan ahjud juurde. Siiani pole vaja läinud. Põrandaküte on hea küll, ei mingit puude tuppa tassimist, prahti ei ole temperatuur tubades ühtlasem jne.
Katelt(Stropuva) kütan puudega, mis pärit raamatupidaja metsast ja kulutused küttepuude tegemiseks on nagu nad on, pole viitsinud täpset arvestust pidada, aga kindlasti tunduvalt odavamalt kui ostes.
Keskmise talvega, nii kuni 10-15 kraadise külmaga tuleb katelt kütta 1x ööpäevas ja külmemate ilmadega tihedamini või lisada enne lõplikku põlemist natuke puid juurde. Stropuva katla omapära poolest(on aeglase põlemisega ja ei ole mõeldud akupaagiga kasutamiseks) pean sellega "leppima". Leppima pidin sellepärast, et aastal 2006/2007, kui ümberehitus toimus, ei olnud mõistliku ajaga(järjekord akupaakidele oli too hetk ca 6 kuud) võimalik saada akupaaki, muidu oleks akupaagiga süsteemi teinud. Paigaldasin kõik ise, aga enne seda käisin targemaTE juures nõu küsimas. Targemate mitmuses sellepärast, et soovisin veenduda, et, kas kõik targad räägivad ikka sama juttu.
Teistes korterites siiani ahjuküte. Ei, ühel on veel paigaldatud Õ-Õ soojuspump koos otseelektriga põrandakaablid.

[spunk]

Minu arvamus Frami jutust on see:
- müügimehed on tema ajudega korralikku tööd teinud, hindeks 5+ müügimeestele.
Kas Fram on tõesti nii idealist, et loodab EE tillist tõmmata? Kui Frami suguseid tekib kriitiline mass, siis EE lihtsalt esitab Konkurentsiametile taotluse ja 100% kindlusega võib väita, et see läheb läbi. Loll on see, kes põhjust(hinna tõstmiseks) ei leia ja ongi puuks su kokkuhoiuga!

Ah ja, üks asjalikum küsimus ka. Kui EE hakkab hindasid tõstma, kas see hinnatõus käib ainult maasoojuspumpade kohta või otse elektriga kütjatele ka?

Ja kuidas sinu arvates EE hakkab diferentseerima tarbijaid, et kes millega kütab?

Urmas

Minu küsimus oli sellele Urmasele kes väitis ,et elektrihinna tõustes kaob maakütte eelis elektrikütte ees. Mina ei tea, Urmas teab kuidas diferenseeritakse. Tahaks ka teada.

[Fram]

tuba soe!

[Külaline]

Diferentseerida saab igasugu asju.
Tasmaania saarel Hobbarti linnas oli nii, et kõige kallim oli laevalguse elekter.
Pistikupesade elekter oli juba odavam.
Ja siis oli taadil paigaldatud veel elektriline soojussalvesti, selle elekter oli kõige odavam.
Iga asja jaoks oli eraldi arvesti . Arvestikilp ukse kõrval oli igavene kobakas...kettaga arvestid ju kõik.
Ja taat oli veel eriti uhke selle üle, et kuigi seda odavat kütteelektrit millekski muuks kasutada ei tohtinud, salvesti pidi olema otse võrku ühendatud, oli tema majas ikkagi salvesti seinas pistiku abil. Kellegi möödelaskmine. Seega sai ta tahtmise korral salvesti asemel pikendusjuhtme seina torgata ja küttelektriga põrandalampi põletada....

No kas pole haige süsteem...

Nii lihtsalt kukub välja kui demokraatlikult valitud debiilid seadusi teevad....

Võrreldes muu maailmaga on meil Eestis asjad veel vägagi terve mõistusega kõik asjad tehtud....
Aga pole võimatu, et ka meil ära pööratakse.
Esialgu ollakse igasuguste uute maksude vastu küll vägagi tundlikud, aga see ei pruugi nii jääda...

[Kalvis]

Saksas tuli kohalikuga jutuks, kus ta lasi kalli raha eest maasoojuspumba panna. Selgus, et paigaldati maasoojuspumbale veel oma arvesti (koos elektrikilbi ümberehitamisega), mille elekter oli tema jutu järgi lausa 4 korda odavam!
Aga see sakslane oli tainas, ma mitu korda püüdsin talle selgeks teha, kui kasulik on maasoojuspumba toitepistikusse ühendada pikendusjuhe vahele ning "toita" ka muud -külmkappe jne.

[Külaline]

Saksas tuli kohalikuga jutuks, kus ta lasi kalli raha eest maasoojuspumba panna. Selgus, et paigaldati maasoojuspumbale veel oma arvesti (koos elektrikilbi ümberehitamisega), mille elekter oli tema jutu järgi lausa 4 korda odavam!
Aga see sakslane oli tainas, ma mitu korda püüdsin talle selgeks teha, kui kasulik on maasoojuspumba toitepistikusse ühendada pikendusjuhe vahele ning "toita" ka muud -külmkappe jne.

Seda odavamat elektrit pole koguaeg. Seal on erinevad variandid.
*) Kas elektrimüüja lülitab sinna voolu võrgukoormuse ühtlustamiseks, omal äranägemisel. (Elektriboilerid ja el akupaagid ja akudega PV süsteemide aku laadimine.)
*) Või soojapumpa läheb kummagi arvesti tagant eraldi kaabel ja elektrimüüja juhib soojapumpa, et millise arvesti tagant voolu tarbitakse. (El müüja käivitab distantsilt soojapumba, et see hakkaks odavama elektriga kütma. Vaata Saksa turule suunatud soojapumpade juhendeid.)

Kusjuures Saksas on PV inverterid eri seadistusega, et võrku ületootmise korral hakkavad inverterid ise enda tootlust automaatselt piirama, 25%, 50%, 75% kuni 0 ini.
ping

[spunk]

Aga see sakslane oli tainas, ma mitu korda püüdsin talle selgeks teha, kui kasulik on maasoojuspumba toitepistikusse ühendada pikendusjuhe vahele ning "toita" ka muud -külmkappe jne.

Meil ,idaeurooplastel, ongi väga raske mõista, et kui on võimalus varastada, miks siis ei varasta Veel veidi idapoole ja tekib küsimus, miks üldse voolumõõtjat vaja on kui pisikese pusimisega saab juhtmed ööseks otse peakaabile ühendada

[matu87]

Palju vett merre voolanud vahepeal aga nüüdseks elan sees, küttearved käes mõnda aega... ja väga rahul.

Valikuks jäi Nibe 1255-6kw inverteri ja akumulatsoonipaagiga varjant. Soovitan.

[bjorn]

Kui inventeriga mudel, siis miks veel akumulatsioonipaak?

[matu87]

Seade küll dimensioneerib ennast vastavalt vajadusele aga akumulatsioonipaagi eesmärk on kompressorile võimalikult vähe sisse-välja lülitusi teha. Seetõttu ka kompressori enda eluiga peaks teoorias pikem olema.

[misterminister]

Siit saad vastuse miks inverteril akupaaki vaja on:

https://ait-nord.ee/kas-akumulatsioonipaagiga-voi-ilma/

[KKA]

Kes see ikka suvel (vanni)tuba kütab, maja ju niigi soe? ja isegi kui kütab, siis see ei jahtu ju nii ruttu ära, et pump tohutult plõksima peaks? Ühtlasi arvan, et eelmises postituses toodud link akupaagi põhjenduseks on veidi liialt lihtsustatud - ega küttesüsteem ainult vannitoa põranda vett küta, ikka ka betooni, mis küttetorude ümber on.

Näitest veel - on ebausutav, et 150-200m2 majas on ainult 5m2 vannitoa arvel, minu 120m2 majas on vannitoad-saunad-wc-d kokku 13m2 ja kõik on üle mõistuse kompaktne ja kui juba soojal ajal kütta, siis äkki kõiki keraamilise plaadiga ruume nagu nt esik ja köök, siis aga kütaks minu näitel juba kokku 40m2.

minu hinnangul on akupaak inverterpumba juures täiesti mõttetu kulu, mis majas asjata ruumi võtab ja süsteemi asjatult keerulisemaks teeb, lisades süsteemi asjatu komponendi, mis tulevikus saba võib anda.

[Tehnotaip]

Vaillant Group Info :
https://en.wikipedia.org/wiki/Vaillant_Group

2,5 miljardit on Vaillant grupi käive
140 inseneri töötab soojuspumba arendusel
üle 150 000 paigaldatud soojuspumba
akustika, vastupidavuse, kliimatingimuste - test kambrid

FlexoTherm - soojuspump
Tõhustatud sissepritsega kompressor ja kolmas soojusvaheti
More power, more efficiency - Integrated EVI super compressor, injects additional refrigerant into the compression cycle

https://twitter.com/i/web/status/1105779787061215232

10 aastat kompressori garantii, ka Norras kus kliima kõige karmim
https://www.vaillant.no/privatkunder/pr ... -8832.html

interneti juhtimine ja tasuta tehasemonitooring koos tarkvara uuendamistega
sound safe - müratõkestus tehnoloogia

Videod:
mine youtube lehele
sisesta youtube otsingusse - flexoTherm

kel asja vasttu huvi ja keeli oskab siis infot on internetis igas keeles, tõsi ta on, et eestikeelset kõige vähem

[Coolhouse]

Eks iga algus ole raske.
EVI tehnoloogiat kasutatakse õhk-vesi soojuspumpadel. Madalamatel välisõhu temperatuuridel nt. -10C...-15C hakkab tööle EVI ehk kompressorisse imetavat külmaaine gaasi soendatakse vastu tagastuvat küttevett et kompressorisse siseneva gaasi rõhk oleks kõrgem ning kompressor saaks külma ilmaga paremini töötada.
Soojust võetakse siis juurde kütteveest ehk juba toodetud soojusenergia läheb uuele ringile. Seni on saadud madalamatel välisõhu temp vahe mitte EVI mudelitega 2..3%.
Seda siis õhk-vesi soojuspumpadel. Jutt on nagu maasoojuspumbast st soojuspumbast mis võtab soojust maapinnast mille temp on ca 3..5 C ehk mitte just -10...-15C. Seega just nagu EVI tööle ei hakka.
Ka lisatud reklaam ütleb et mudel on kasutamiseks nii maal vees kui ka õhus ehk see seade ei pruugi olla alati parim lahendus. Nt õhk-vesi pumpadel kasutatakse valdavalt aurustina otse õhk/külmaaine aurustit, mitte õhk/vedelik/külmaaine, mis tähendab täiendavat energia kadu.