maasoojuspumba tööaeg päevas

[külaline34534]

Hei,

Umbes 0c välistemperatuuri korral töötab soojuspump keskmiselt umbes 18h ööpäevas (toas 21-22c, soojuspump kütab vee selle ajaga 23.5c pealt 27.5c peale). Kui väljas langeb temp -5c peale, siis käivitub soojuspumbal elektriline lisaküte. Toa saab soojemaks kiiremini, aga elektrikulu hüppab lakke. Soojuspumba paigaldaja ei taha siin kuidagi probleemi näha. Kas see on ok? Millised võiksid olla elementaarsed vead, mis võiks seda olukorda tekitada? Soojuspumba võimsus ja aias olev kontuuri pikkus peaksid numbriliselt majaga klappima. Soojuspump on paigaldatud tuntud asjaga tegeleva ettevõtte poolt (selle sama poolt, kes probleemi ei näe). Ei ürita vimma ajada. Tahaks lihtsalt asja korda saada.

Kas on mingi rusikareegel, et kui kiirelt peaks soojuspump suutma standardolukorras piisavalt sooja toota, et hoida toatemperatuuri ca 0c välistempi korral?

Tervitades

[aero]

See ei ole loogiline, et -5 juures juba el.tenni vaja rakendada. Mul on lisaküte üldse ära keelatud ja minu paigaldaja ei näinud selles probleemi. Kusagil -15 juures pump uhas suurema osa ööpäevast tööd teha. Kas esimene kütteperiood? Ehitusniiskus on välja kuivanud?

[Coolhouse]

Mingeid norme küll olemas ei ole mitu tundi soojuspump ööpäevas peaks töötama. Kui töötab ainult 18 tundi siis miks ta 24 tundi ei võiks töötada?

Kui lisaküte rakendub siis arvatavalt saab seda menüüst seadistada või siis vähemalt välja lülitada.

Targemad masinad rakendavad lisakütte siis kui masina aju arvab et vee temperatuur tõuseb liiga aeglaselt ehk asi ei ole otseselt kuidagi seotud sellega et õues on -5C.
Teisalt võib näiteks olla et soojuspump ei saa maakontuurist piisavalt soojust kätte ning siis visatakse päästerõngas ehk rakendub elektritenn.

[plb]

Soojuspumba võimsus ja aias olev kontuuri pikkus peaksid numbriliselt majaga klappima.

Tähti närides ei saa kontuur ja pump majaga klappida, klappima peab soojavajadusega.
Kuidas nimetatu määrati?

[ping]

8kW ON/OF MSP küttis aegreleega 180m2 põrandat öise elektriga kell 00 kuni 07, kuni välistemperatuurini -10C.
Kui külmemaks läks siis lülitasin ilma aegreleeta tööle.

[val]

Su olematu info pealt ei saa miskit arvata. Kui oleks kütteprojekt, siis arvatavasti ei oleks seda teemat. Oli siin üsna sarnane asi kus oli 2t akupaak vahel ja lisaküte aina toimetas. Dimensioneerimise kohta muidu kirjutatakse järgmist:
"Pikaaegsed kogemused näitavad, et soojuspump dimensioneeritakse 60-75% maksimaalsest vajatavast küttevõimsusest. See katab sõltuvalt valitud soojusallikast ligikaudu 70-95% aastasest kütteenergiavajadusest. Vajalik lisaenergia saadakse kasutades elektriküttekeha või lisaküttekatelt."
http://www.soojuspumbaliit.ee/Dimensioneerimine

[Kalvis]

Maasoojuspumbal ma ei kasutaks üldse mingit elektritenni, viimase häda korral.
Kui saad, lükka see üldse välja.
Praegu on jah sul loll situatsioon - pumba võimsusest jätkub, et maja kütta ainult SP endaga aga juhtprogramm leiab juba et tuleks kütta elektritenniga. See elektritenn on mõeldud kui õues paugub -25 C pakane (no võibolla -15 C) ja pump 100% võimsuse juures ei suuda maja soojaks kütta, et siis läheb tööle.

[JyriPaike]

Viimased talved on olnud suhteliselt lumevaesed ja pinnas võib ka väga kiiresti
üsna sügavalt külmuda, kui torustik on paigaldatud 1- 1,2 m sügavusele siis
altpoolt soojust enam eriti kiiresti juurde ei tule.
viewtopic.php?t=18515
ja paljudel juhtudel on vaja pinnase üleskütmiseks kevadel juba lisasoojust
vaja , endal sai paigaldatud plaatsoojusvaheti enne soojuspumpa mis annab lisasoojuse kas
päikeselt või muult soojusallikalt.

[val]

Praegu on jah sul loll situatsioon - pumba võimsusest jätkub, et maja kütta ainult SP endaga aga juhtprogramm leiab juba et tuleks kütta elektritenniga.....

Mille alusel seda väita saab kui ei ole teada hoone soojusvajadus, pumba võimsus, torustiku pikkus ...mitte midagi ei ole teada ? Rusikareegel on eelviidatud lehel järgmiselt: "1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit" või "1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda"

[ponks]

Minu MSP töötas detsembris keskmiselt tiba alla 12 tundi ööpäevas.

[ponks]

Elektritenn on blokeeritud algusest peale, ehk pea 5 aastat, pole kordagi selle järele vajadust tundnud ka -30 külmaga.

[Kalvis]

Praegu on jah sul loll situatsioon - pumba võimsusest jätkub, et maja kütta ainult SP endaga aga juhtprogramm leiab juba et tuleks kütta elektritenniga.....

Mille alusel seda väita saab kui ei ole teada hoone soojusvajadus, pumba võimsus, torustiku pikkus ...mitte midagi ei ole teada ? Rusikareegel on eelviidatud lehel järgmiselt: "1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit" või "1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda"

Lihtne - Kui pump seisab (6 h, 12 h vaata postitusest) mitmeid tunde päevas - see tähendab sooja ei vajata. Ja kui töötab olid tennid sees. Tennid on tegelikult mõeldud erijuhtumiks, kui pump töötab 24/7 täisvõimsusel ja maja ikka soe pole, alles siis tuleks tennid töösse panna.
Siin on juba vastatud - kui saab, lükka tennid välja ja leiad tagasilülitamise ülesse alles siis kui väljas paugub pakane ning temperatuur toas hakkab ikkagi langema.

[Prill]

Ei tea küll neist soojuspumpadest palju, aga kas see tennivärk ei või olla keerulisem, kui me arvame. Ühtepidi on tenni olemasolu väidetud varuvariandiks soojuspumba rikke-avarii korral, kui mõelda, kus soojuspump rikneb, elanikud on soojal maal puhkamas ja naastes elamine jääs, torustikud lõhki - tenn aitab hoida ära halvima.
Teine variant, milleks tenni saaks kasutada võib olla soojuspumba enda hoidmiseks, igal "mootoril" ka soojuspumbal on arvatavalt arvestatud mingi optimaalne töörežiim, mis säästab pumpa, on energeetiliselt tõhusam jne. Piltlikult võrrelda sisepõlemismootoriga, siis pealtnäha ei takista miski sõita autoga maanteel teise käiguga ja mootori pöörded piirajas, aga mootori tervisele-elueale võib sellel olla negatiivne mõju, sest mootor ei ole disainitud ainult piirajas sõitma.
Sama teema võib olla ka soojuspumbaga, kus pumbale sisseehitatud tarkus mõõdab pumba tervisele-jätkusuutlikusele olulisi parameetreid ja teatud piiri ületamisel hakkab pump end "säästma" ja puudu jääva soojuse toodab tenniga.
Teoreetiliselt võiks seda sisse ehitatud tarkust laiendada ka maakontuurile, kus soojuspump saab kenasti arvutada kontuuri siseneva ja väljuva temperatuuri ning välistemperatuuri kaasates maakontuuri "tervist". Piltlikult saab nende andmete pealt ennustada, kas kontuurist piisab, valik tuimalt uhada täie rauaga lasta kontuur jäässe, mis tähendab süsteemi ikaldumist kevadeni, või tarkusest säästa kontuuri ja pumpa ennast, ning kui temperatuuri andmetest on näha, et maa seest enam (pikalt) ei pigista, on mõistlik minna aegsasti üle tenni küttele - kontuuri seis enam ei halvene, pump ei pea piirajas töötama ja pumba eluiga ei kahjustu. Kui parameetrid leevenevad nt õhutemperatuur tõuseb, lülitab pump maakonuurile ehk maakontuur kestab ehk kevadeni.
Selles mõttes ma ei oleks kindel kas tenni süsteemist välja lülitamine on mõistlik tegu, see võib mõistlik tunduda ehk lühikeses vaates.

[Kalvis]

Maasoojuspumba kontuur peab olema piisav, et võtta sooja sealt aastaläbi (suvel siiski seisab). Õige võimsusega ja õige pikkusega kontuuri korral ei ole mingit vajadust elektritenni järele. Ja see on üsna oluline rahakoti küsimus - elektritenniga maksad 4 korda rohkem elektri eest kui soojuspumbaga küttes. Ma hea meelega paneks kõik MSP tootjad seina äärde kellel on elektritennid sees.

[val]

Selle loogika järgi peaks seina äärde panema ka autotootjad, kes ehitavad tavaliikluse masinaid, mis üle 90 kiirust arendavad ? Kui tarbevee boileriga pump, siis tenn vajalik legionella bakteri vastu ja välja lülitamine ei ole kuigi mõistlik. Lihtsalt kütte jaoks võiks samuti tenn olla, sest välja lülitamine on alati lihtsam kui hilisem paigaldus ...eriti kui paigalust polegi ette nähtud.

[Kalvis]

Autotootjad mitte, kuna suurema kiiruse tallab autoomanik, mitte tootja. Antud juhtumil aga lükkab tenni sisse tootja, mitte pumbaomanik. Niipalju pädeb võrdluse mõte, et auto puhul läheks seina äärde autoomanik (ja selliseid ettepanekuid on muuseas pressis tehtud).

[anryo]

Teine variant, milleks tenni saaks kasutada võib olla soojuspumba enda hoidmiseks, igal "mootoril" ka soojuspumbal on arvatavalt arvestatud mingi optimaalne töörežiim, mis säästab pumpa, on energeetiliselt tõhusam jne. Piltlikult võrrelda sisepõlemismootoriga, siis pealtnäha ei takista miski sõita autoga maanteel teise käiguga ja mootori pöörded piirajas, aga mootori tervisele-elueale võib sellel olla negatiivne mõju, sest mootor ei ole disainitud ainult piirajas sõitma.

Nii palju kui mina oma tuttava pumbamüüjaga olen rääkinud, siis pump kas töötab või ei tööta. Ta ei saa töötada osalise võimsusega. "Osaline" soojusvajadus pannakse paika sisse-väljalülitamiste tsüklitega.

[Prill]

Auto võrdluse sissetoomine pole vist tõesti kõige õnnestunum, kuigi tänapäevastel autodel auto juhtajus määratud piirangud kaitsevad kasutajal autot kahjustada. Elektrooniliselt piiratakse nii mootoripöördeid, kui maksimaalset kiirust, elektrooniline sekkumine võimaldab samas autost rohkem välja pigistada, levivad erinevad chippimised ja muud häkkimised, mille abil saab auto sooritusvõimet tõsta aga tihti millegi arvelt, näiteks vastupidavuse arvelt, tehase piirangute kõrvaldamisega võib väheneda mootoriressurss (eriti kui jätkatakse tehase hooldusgraafikut, õlivahetus 40-50 tuhande km tagant aga tegelikkuses näppimise järgselt tuleks õli vahetada hoopis 10-15 000 km tagant jne). Samuti saavad kõrgemat koormust käigukastid, veermik, mis võivad laguneda kiiremini.
Selles võrdluses tõingi soojuspumbaga võrdlusloogika sisse, kus meile ei tarvitse soojuspumba&tenni tehaseseades kooslus tunduda loogiline, ei säästlik ega hea, aga tehasel võivad olla argumendid, miks ta koosluse just nii on seadistanud, ja üks põhjus võib olla seadme eluiga, kus tootja on testinud ja seadistanud nii, et sõlmed kestaksid x keskmisel koormusel näiteks vähemalt 12 aastat, ideaalis 15+ aastat. Kui nüüd kohalik spetsialist tuleb ja tennid asjad välja lülitab ja oma tarkusest seadistuse teeb, võib seade pealtnäha töötada säästlikumalt aga sõlmede planeeritud eluiga kahaneb näiteks 5 aastat, sest liikuvad osad saavad rohkem ja/või ekstreemsemaid koormusi. Lõpuks võib sääst jääda tulemata, kui seadet tuleb enneaegselt remontida või koguni välja vahetada.

[Kalvis]

Muidu valgub teema laiali, õnneks on küsijal ON/OFF soojuspump. See töötab ühel kindlal nimivõimsusel ja sellele nimivõimsusele on projekteeritud maksimaalne kasutegur ja eluiga. Jah pumba eluiga on määratud töötundide arvuga, kuid pumba ülesanne on max kasuteguriga sooja toota projekteeritud töötundide ulatuses, mitte "nigela" ja omanikule kahjuliku kasuteguriga eluiga pikendada. See võib tootjale näida hea lahendusega aga tegelikkuses tõmmatakse omanikule läkiläki varvasteni.

[val]

Ma ei loe küsija on/offi kusagilt välja ? Teema areneb pumba/küttesüsteemi dimensiooneerimise/optimeerimise valdkonda (vt seda viewtopic.php?f=9&t=50357&p=288135#p288135 ), mis on õige, aga tuleb teha enne ehitust, mitte takkajärgi.

[Kalvis]

Loeb.

[misterminister]

Kommentaar ,et kõik pumbatootjad kes elektritenni sisse panevad tuleks seina äärde panna on küll pehmelt öeldes imelik.
Meenutab juba EKRE peade veeremist. Ei tasu selliseid vägivaldseid avaldusi teha kui soojuspumpadest midagi ei tea.

Pump ei kasuta elektritenni kliendi kiusamiseks vaid soojuspumba säästmiseks ning avariikütteks.
Selle välja lülitumamine küll mõistlik ei ole. Kompressori vahetus on tunduvalt kallim kui aastas mõned tunnid elektriga lisaks kütta.

Tootjad annavad pumba nominaalse võimsuse. Nt kui see on 6kW siis annab pump sellise võimsuse välja kui maakollektorist tulenevad vedeliku temperatuur on 0c ja samal ajal tootes 35C küttevett.

Kui väljas on -25c ja maja küttekoormus on -21c juures 6kW ning maja nõuab 40C küttevett siis ei ole võimalik ju ilma lisakütteta majas temperatuuri püsivalt hoida. Eriti veel kui vahepeal tarbevett kasutatakse.
Lisaks võib kevadel ka miinuskraadid maakontuurist tulla mis vähendab soojuspumba võimsust veelgi.
Kui soov ilma lisakütteta hakkama saada siis tuleks valida inverter kompressoriga soojuspump ning see kergelt üle dimensioneerida.

On/off-i puhul on soovitatav töötundide arv aastas ca 3500. Õiget töötundide arvu päevas ei ole olemas.

[Madis_]

Kui elektriga on vaja juurde kütta, siis on kas vale võimsusega pump valitud ja/või liiga vähe toru maasse pandud.

[aero]

Kui soov ilma lisakütteta hakkama saada siis tuleks valida inverter kompressoriga soojuspump ning see kergelt üle dimensioneerida.

... või planeerida majja mingi küttekolle. See töötab ka siis kui elektrit pole.