ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

[Külaline]

Nii on. Paraku "hall mass" ikka läheb reklaami ohvriks ja neile on hea igasuguseid asju müüa.

[atsih]

Siin on ehe näide maasoojusest.
Arvutused on tehtud peale maasoojuskütte paigaldust majale mis on 800 m2 .
Maja on punane tellis ,krohvitud ja põrandaküte puudub.1937 aastal ehitatud.
Kolme korruseline.
Linnakütte arved olid 1900 eurot kuus -4 kraadi juures õues.Vahel tuli arve 2300 kui pakast oli -16
Seinal olev elektrooniline näidik aga luges keskmiseks 32 kwh tunnis -4 kraadi juures.
Kui aga oli väljas -17 siis oli 48 kwh vahel isegi 54 kwh
Päris Hull värk oli see linna kütte soojusarvesti.
Nüüd aga on meil kaks 10 kw kompressorit ja maha on kaevatud kilomeeter piirituse torustikku.
Esimesel nädalal oli elektri kulu 2350 kwh, seega 13 kw tunnis, majas on sooja 18 kraadi ja vee temperatuur radikates oli 48 kraadi.Minek 52 ja tulek 42
Elektri arvesti kulu näidik on paigaldatud enne kopressoreid.Väljas - 4 kraadi.
Oleme väga rahul ja muidugi teades soojavee kasutamise kulusid siis kuskil 3 - 7 kwh tunnis kulub üksiainu soojavee tsirkulatsiionile .Teperatuur peab olema +51 kraadi et ei tekiks haput haisu ja heliko bakter.
Soovitan ka kontrollida kompressorite töö tõhusust .,kvaliteeti.
Meil oli kahest kompressorist üks vigane .
Esimene kompressor suutis soojendada vett 52 kraadile kulutades selleks ainult 35 minutit -2 kraadi juures .
Teine komressor aga testimisel suutis kahe tunni jooksul soojendada ainult 39 kraadini
ja edasi temperatuur ei töusnudki.Kompressorid pandi tööle ükshaaval .
Seda saate ise ka oma kodus testida, lülitades lihtsalt pealüliti kompressori l1 ja 2 välja
Meil vahetati vigane kompressor välja ja nüüd annavad mälemad kumbki kuskil 52 kraadi.
Me aga ei saanudki aru kust tulid need kilowatid linnasoojusest kui maja on sama suur ja lai
peale maakütte paigaldust.
Arved vähenesid kolmekordselt.
Ah jaa veel saime teada et kui kompressoril üks torudest jäätub töötamise
käigus siis puudub maast tulev soojus ,või pole reguleeritud pumba kiirus.
Selleks tuleb piiritusel keerlev pump reguleerida kompressorite testimisel.
Siin on väga tähtis mingi kindel pöörete arv kiirus. Liiga aeglane või liiga kiire ei sobi
kompressorile ja kohe kukub soojuse näidik testimisel kas üles vöi alla.
Ehk oli abiks .

[Külaline]

Ja palju see ümberehitus maksis?

[Külaline]

Kui sellise sooja ilmaga 13 kw oli tarbitav elektrivõimsus ja kompressorid kokku on 20 kw, siis külmaga ei küta ära ju.

[Külaline]

"Seinal olev elektrooniline näidik aga luges keskmiseks 32 kwh tunnis -4 kraadi juures.
Kui aga oli väljas -17 siis oli 48 kwh vahel isegi 54 kwh"

Maakontuur on 1000 m, kompressoreid 2, kumbki 10 kW soojusvõimsusega st tunnis on maksimaalselt võimalik saadav soojusvõimsus 20 kW ehk maaküttest ühe tunni jooksul saadav maksimaalne soojusenergia on 20 kWh.
Mõõtja näitas varem 32 kWh kuni 54 kWh. Väga väike tõenäosus et mõõtja valetas kordades.
Punasest tellisest 1937. a ehitatud maja- soojustamata??
Selline loogika võib viia järeleksamile juba neljandas klassis.

[Külaline]

20 kw on arvatavasti ikka kompressorite elektriline võimsus, muidu ei oleks asi üldse loogiline.

[Külaline]

Asi on selles mõttes loogiline et kui on soojem aeg saab kasutada maakütet kui külmem siis linnasoojust.
Niisama ei olegi asi loogiline sest tavalisele elamule tehakse maakontuur 450..600 m. Tavalisel elamul on ca 10 kW soojuspump.
Kui kompressori elektrivõimsus oleks 10 kW siis soojusvõimsus oleks 30kW ehk 2 tk kokku 60 kW. See asi jookseks 1000 m maakontuuriga kokku sest maapind ei suuda kontuurile sellist soojust eraldada.

[Küülaline]

elektri kulu 2350 kwh, seega 13 kw tunnis

Ei ole olemas sellist ühikut, nagu kWh tunnis. See on mingi ajaühiku jooksul arendatud KESKMINE võimsus (kW).
Ja muidugi võimsuse ühik W kirjutatakse suure W-ga.

[kylaline333]

Need võimsused on küll krtteab mis.
atsih, äkki paned pumba täpse margi?
1000 m kontuur ja 800 ruutu vana maja kütta küll kuidagi hästi ei kõla.

[atsih]

Siin on ehe näide maasoojusest.
Arvutused on tehtud peale maasoojuskütte paigaldust majale mis on 800 m2 .
Maja on punane tellis ,krohvitud ja põrandaküte puudub.1937 aastal ehitatud.
Kolme korruseline.
Linnakütte arved olid 1900 eurot kuus -4 kraadi juures õues.Vahel tuli arve 2300 kui pakast oli -16
Seinal olev elektrooniline näidik aga luges keskmiseks 32 kwh tunnis -4 kraadi juures.
Kui aga oli väljas -17 siis oli 48 kwh vahel isegi 54 kwh
Päris Hull värk oli see linna kütte soojusarvesti.
Nüüd aga on meil kaks 10 kw kompressorit ja maha on kaevatud kilomeeter piirituse torustikku.
Esimesel nädalal oli elektri kulu 2350 kwh, seega 13 kw tunnis, majas on sooja 18 kraadi ja vee temperatuur radikates oli 48 kraadi.Minek 52 ja tulek 42
Elektri arvesti kulu näidik on paigaldatud enne kopressoreid.Väljas - 4 kraadi.
Oleme väga rahul ja muidugi teades soojavee kasutamise kulusid siis kuskil 3 - 7 kwh tunnis kulub üksiainu soojavee tsirkulatsiionile .Teperatuur peab olema +51 kraadi et ei tekiks haput haisu ja heliko bakter.
Soovitan ka kontrollida kompressorite töö tõhusust .,kvaliteeti.
Meil oli kahest kompressorist üks vigane .
Esimene kompressor suutis soojendada vett 52 kraadile kulutades selleks ainult 35 minutit -2 kraadi juures .
Teine komressor aga testimisel suutis kahe tunni jooksul soojendada ainult 39 kraadini
ja edasi temperatuur ei töusnudki.Kompressorid pandi tööle ükshaaval .
Seda saate ise ka oma kodus testida, lülitades lihtsalt pealüliti kompressori l1 ja 2 välja
Meil vahetati vigane kompressor välja ja nüüd annavad mälemad kumbki kuskil 52 kraadi.
Me aga ei saanudki aru kust tulid need kilowatid linnasoojusest kui maja on sama suur ja lai
peale maakütte paigaldust.
Arved vähenesid kolmekordselt.
Ah jaa veel saime teada et kui kompressoril üks torudest jäätub töötamise
käigus siis puudub maast tulev soojus ,või pole reguleeritud pumba kiirus.
Selleks tuleb piiritusel keerlev pump reguleerida kompressorite testimisel.
Siin on väga tähtis mingi kindel pöörete arv kiirus. Liiga aeglane või liiga kiire ei sobi
kompressorile ja kohe kukub soojuse näidik testimisel kas üles vöi alla.
Ehk oli abiks .

............................................
vastused
Soojuspump on Gebbwell
jah lisaks on paigaldatud veel eraldi elektri katel 42 kW juhuks kui tuleb palju pakast.
Se pole aga vooluvõrkku lülitatud.
Aga mida ma siin tegelikult teada tahtsin et
kui palju annab siis maa tegelikult sooja lisaks nendele 20 kW kompressoritele?
Kilowattides ?Kas keegi insener oskaks nuputada seda siia?
Vastuseks eel pool mainitule kWh selline termin ,märge on meil elektrilugejas loenduris
näiteks,
kasutatud 3740 kWh..... kellel pole veel seda kodus siis vaadake meil on puha digitaalne
ja puuttetundlik
21.12.2018 kuni 1.1.2019 on olnu külma miinus 3 kraadi umbes ja lugeja näitab just täna kulutanud 3740 kWh elektrit .Ja maja on soe .Radikate vesi on praegu minek 48 tulek 36 kraadi
Kas siis kompressor kulutab elektrit 20 kw tunnis aga soojust saame siis tegelikult maast juurde
rohkem kui 20 kilowatti või mis?
Vot siin ongi konks. Kui palju annab tegelikult siis maa lisaks majale soojust kilowattides noh soojus energit siis ?
Mulle tundub et maasoojus tasub ikkagi ära.Sest kui te mainite et maja 800 m2 ei klapi soojus
kilovattides ja kaks komput ei suudaks iialgi seda soojust anda, siis kust se soojus siis tuleb?
Esimene nädal kulutasid 2 kompressorit 2800 kwh elektrit
Teisel nädalal 25.1.2018 - kulutas 2 kompressorit kokku 940 kwh elektrit
Noh kes meile siis sooja annab .Ma veelkord mainin et maja on soe ja se
sunniviisiline elektrikatelon välja lülitatud üldse.
Järelikult maa annab sooja ühe tunni jooksul ........kw ,, kolmanda klassi matemaatika noh .....kui palju
Vastus.......

[lohe juku]

...ühe kompressori kohta + 6,7 kraadi maasoojust tunnis lihtne 4 klassi mata...

[kylaline333]

Soojuspump on Gebbwell

Toru pealt lugesid?
Pumba mudel paluks!

[atsih]

https://www.gebwell.fi/en/products/heat ... heat-pump/

Meil on Gebbwell 64

[Külaline]

Seal pole ühtegi GebbWell-i pumpa.

[kraatrimees]

Üpris vana teema, kuid teen oma esimese postituse siin foorumis, kus mõni aeg tagasi kirjutasin endale välja soojuspumpade maaletoojate, müüjate ja paigaldajate argumente. Tegelen ka ise küttesüsteemidega ja nende väidetega olen täiesti nõus.

Miks eelistada maasoojust õhk-vesi soojupumbale?

1. Maapinnast saadav temperatuur kõigub vähem – st olenemata õhutemperatuurist saame me ühtlaselt viis kuni seitse kraadi sooja ammutada maapinnast ning kui väljas on -15 kraadi, siis maa all on ikka 5-6 kraadi sooja. Maasoojuspump võtab 5-6 kraadisest allikast sooja, kuid õhk-vesi sellest samast õhutemperatuurist ehk -15 kraadist. Ilmselgelt sellest ei piisa ja rakendub elektriküttekeha. Kui väljas on rohkem kui 7 kraadi miinust, siis õhk-vesi soojuspumba kasutegur langeb väga kiiresti ja küttevajaduseks hakatakse rohkem elektrit kasutama. Seega on maasoojuspumbaga garanteeritud odavamad igakuised kulud.

2. Lisaks on õhk-vesi soojuspumbal välisosa – see jätab alati võimaluse, et sinna ventilaatorisse lendab lehti sisse, tuiskab täis või poevad sinna sisse väiksemad loomad. Maasoojus kollektor kaevatakse maasse ja õige dimensioneerimise korral, see sinna ka jääb. Tänaseni pole teada kui kauaks, kuid eeldatavasti on kollektor ka 100 aasta pärast toimiv. Ent kui midagigi peaks juhtuma soojuspumba endaga, siis samale kollektorile ühendatakse uus pump. Maasoojuspump paigaldatakse ja unustatakse. Õhk-Vesi paneb ikka muretsema ja tekib vajadus selle välisosa puhtana hoida ja jälgida, et see ei oleks ega ka saaks vigastatud.

3. Maasoojuspumbale kollektori paigaldamine ja selleks vajaliku pindala olemasolu on kaks kõige suuremat peavalu. Pärast kollektori paigaldust kasvab muru tagasi ja hoov saab ka tasandatud. Õigesti dimensioneeritud kollektori puhul ei ole ka ohtu taimestikule. Seega on asi mõne aja möödudes unustatud. Õhk-Vesi pumba välisosa ei peida aga mitte kuhugi.

4. Samuti ei tee kollektor maa all häält seevastu õhk-vesi välisosa vuhisemine võib mõnigatel juhtudel osutuda ka probleemiks mitte ainult majas elavatele inimestele vaid ka naabritele. Siinkohal tasub vaadata juba enne toote soetamist, selle välisosa valjudust detsibillides ja kindlasti ka müüjalt/maaletoojalt järgi pärida, kuidas on teostatud mõõtmised. Olulised tegurid on kompressori pöörete kiirus (maksimaalsel võimsusel teeb kõvemat häälet), välistemperatuur ja seadme nimiväärtus kilovattides koos kasuteguriga.

5. Õhk-Vesi soojuspumba välis osa teeb sulatusi mitu korda päevas – selleks on välisosa sisse paigaldatud elektrit tarbiv sulatuskaabel. Maasoojuspumba kollektor jaheneb terve kütteperioodi, õigesti dimensioneerides ei toimu maapinna jäätumist, küll aga mõnigal määral jahtumist. Maapind taastub kevadel kui kütteperiood on lõppenud. Maapind on kogub terve sooja perioodi uut energiat, mida sügisel jälle kasutada. Mingit lisa energiat selleks ei vajata ja päike teeb kogu töö. Lisaks on osadel pumpadel võimekus maja jahutada soojal ajal, mis tähendab et majast võetud soe suunatakse maapinda.

6. Seadmete eluiga – Selge on see, et nagu mistahes seadmele, sõltub ka soojuspumba eluiga selle seadme omanikust ja hooldusteenust pakutavast ettevõttest. Lihtne ja kõigile tuttav näide on autodega. Meil sõidab ringi 30-40 aastat vanu masinaid, mis toimivad samalt tasemel nagu tehasest tulnuna (kes teab, millise hinnaga?), kuid meil on ka 10 aasta vanuseid masinaid, mis enam tänavale ei sobi. Õhk-vesi soojuspumbale meie kliimas võiks ennustada kuni 15 aastat. See loomulikult eeldab, et seade on paigaldatud korrektselt ja dimensioneeritud õigesti ning hooldused on teostatud korrektselt ja ka ettenähtud intervalliga. Üle 10 aasta vanade seadmetega võib tekkida ka probleem varuosade saadavusega, sest peale on tulnud uusi mudeleid ja vanadele neid enam ei toodeta. Müüjalt võiks ka küsida varuosade saadavuse kohta tulevikus. Maasoojuspump, kuna seade ise koos kompressoriga (kompressor on soojuspumba süda) asub siseruumis, töötab õige paigalduse, dimensioneerimise, hoolduse ja kasutuse korral vähemalt 25-30 aastat.

7. Õhk-Vesi soojuspumba tehniliste numbrite ja väljatoodud müratasemetega on väga lihtne manipuleerida. Müüjalt tuleb kindlasti järele pärida, millises keskkonnas on tehtud nendepoolt väljatoodud tehniliste andmete mõõtmised ja kas need numbrid meie kliimaga üldse kokku sobivad.

[xxx111]

Ilus jutt
Tundub "müügimehe" jutuna
Lisaks õhk-vesi ja maaküttele on olemas veel allikaid
Enne küttesüsteemi valikut võiks teha selgeks hoopis soojakaod
Ja nüüd soojakadude järgi valida optimaalseim variant (soetusmaksumus, paigaldus, ekspluatatsioon, hooldus, kasutusmugavus jne)
Ja polegi võimatu, et optimaalseimaks osutub hoopis otseelekter + "väike muu abi"
Ühesõnaga pole mõtet väita, et üks on parem / halvem kui teine - kõik sõltub erinevatest asjaoludest

[Prill]

Mulle tundub samuti nõks "müügimehe jutuna", mis tuntavalt maakütte poole kaldu.
Kas maaküte vs õhk-vesi puhul see temperatuuride teema ei tasandunud aasta kokkuvõttes ära, kus õhk-vesi on maaküttest efektiivsem, kui õhutemperatuur on kõrgem, kui maa sees olev 5..7C. Ehk kütteprioodil aga soojade ilmadega sügisel-kevadel õhk-vesi efektiivsem, kümaga ebaefektiivsem ja maaküte pumpab maa seest 5..7C soojust, samas kui õhus on nt 8..15C ehk maaküte sügis-kevad ebaefektiivsem aga külmaga efektiivsem.
Lisaks maakütte eriti kontuuri rajamine on kulukam ja tihti ka komplitseeritud, kus lisaks toru matmisele, tuleb taastada ka teid, platse, haljastust.
Mõni aasta tagasi teemat uurisin, väideti, et tõenäoliselt kogu ekspluatatsiooniaja võivad mõlemad süsteemid jääda kuludelt võrdseks, kus maakütte ekspluatatsiooni kulu on pisut väiksem aga rajamine kallim, õhk-vesi puhul vastupidi, rajamine soodsam aga ekspluatatsioon natuke kallim.
Nii, et on keeruline üheselt väita, et üks on teisest märgatavalt parem, kõik oleneb asjaoludest.

[kraatrimees]

Minu teksti pealkiri ju ütleb kohe, et tekst on maasoojuse poole kaldu. Samuti tõin välja, et olen ise tegelenud küttesüsteemidega ja suhelnud ka teiste selle ala inimestega. Kas nn “müügimehe jutt” on oht või kuidagi halvustav viide? Polegi tegelikult oluline… Müüa ja paigaldada oleks kasulikum õhk-vesi pumpasid.
Ehk leidub keegi, kes kirjutaks siia teemasse ka jutu pealkirjaga: Miks eelistada õhk-vett maasoojusele?

[xxx111]

Ehk leidub keegi, kes kirjutaks siia teemasse ka jutu pealkirjaga: Miks eelistada õhk-vett maasoojusele?

Millegi eelistus sõltub selle kasutaja (ja ainult selle kasutaja) eelistustest ja eesmärkidest
Küttesüsteemi ainus eesmärk on "sooja saada" - milline see küttesüsteem on täiesti teisejärguline
Ja nüüd sõltubki kasutajast mida ta eelistab ja eesmärgiks seab
Nt
- kasutusmugavus
- alginvesteeringu suurus (arvestades raha ajaväärtust ja intresse)
- ekspluatatsioonikulud
- hoolduskulud
- summaarsed kulud kasutusea jooksul (arvestades raha ajaväärtust ja intresse)
JNE

[Urmas]

Miks eelistada maasoojust õhk-vesi soojupumbale?

Aga vaataks asja ka tellija seisukohalt.
1. Kui väljas on rohkem kui 7 kraadi miinust, siis õhk-vesi soojuspumba kasutegur langeb väga kiiresti ja küttevajaduseks hakatakse rohkem elektrit kasutama. Seega on maasoojuspumbaga garanteeritud odavamad igakuised kulud.
Kas kasutaja kraatrimees on arvestanud ka MSP vs ÕVSP paigalduskulusid? Kas ÕVSP väidetavad suuremaid elektrikulusid ma ei saaks maksta kokkuhoitud kallima MSP paigalduskulude arvelt?
2. Lisaks on õhk-vesi soojuspumbal välisosa – see jätab alati võimaluse, et sinna ventilaatorisse lendab lehti sisse, tuiskab täis või poevad sinna sisse väiksemad loomad.
Oma vara hoolitsuseta jätmine käib mõiste "ebaperemehelik suhtumine oma varasse" alla ja tavaliselt asuvad välisosad ikka maja vahetus läheduses, mitte teises linnaosas.
Maasoojus kollektor kaevatakse maasse ja õige dimensioneerimise korral, see sinna ka jääb.
Aga kui tellijal tekib meelemuutus ja soovib köetavat elamispinda laiendada? Mis siis? ÕVSP-ga on köetava pinna laiendamine vist tunduvalt lihtsam.
Tänaseni pole teada kui kauaks, kuid eeldatavasti on kollektor ka 100 aasta pärast toimiv.
Mustlase ennustus! Otsi ja loe siitsamast foorumist teemasid, kus kollektor lekib ja kuidas lekkekohta leida. ÕVSP tuleb mehhaanik kohale, keerab välisosal mõned kruvid lahti, otsib vea üles ja parandab selle ära. Kuidas käib kollektori parandamine kui sul on kollektori peal 7 aastat hoole ja armastusega kasvatatud iluaed, maasikakasvastus või kollektori peal statsionaarne kasvuhoone või lehtla võimisiganes?
Õhk-Vesi paneb ikka muretsema ja tekib vajadus selle välisosa puhtana hoida ja jälgida, et see ei oleks ega ka saaks vigastatud.
Loe uuesti punkt 2 esimese tsiteeringu vastust.
3. Õhk-Vesi pumba välisosa ei peida aga mitte kuhugi.
Aga miks seda peitma peab?
4. Ei hakka siit punktist midagi tsiteerima ja mõningate mööndustega olen selle punktiga nõus.
5. Selles punktis kirjeldatud jahutamise võimekus peaks olema ka uuematel ÕVSP-l. Sinu jutt on vist suunatud neile, kes alles kaaluvad SP valikut?
6. Õhk-vesi soojuspumbale meie kliimas võiks ennustada kuni 15 aastat.
Küll on viimasel ajal palju ennustajaid tekkinud.
Maasoojuspump, kuna seade ise koos kompressoriga (kompressor on soojuspumba süda) asub siseruumis, töötab õige paigalduse, dimensioneerimise, hoolduse ja kasutuse korral vähemalt 25-30 aastat.
Ja kus asub ÕVSP süda? Meil asub 2 nädalat tagasi paigaldatud ÕVSP kuivas keldris, kus ka kõige suuremate külmadega on plusskraadid. Mis on see põhjus, et miks ei peaks siis ÕVSP siseosa vastu pidama sarnaselt MSP-ga 25-30 aastat?
Üle 10 aasta vanade seadmetega võib tekkida ka probleem varuosade saadavusega, sest peale on tulnud uusi mudeleid ja vanadele neid enam ei toodeta.
See tsitaat käis ÕVSP kohta. Kas endale see lause natuke jabur ei tundu? Kas MSP tootja ei uuendagi oma mudeleid ja vorbivad praeguseks juba 30aastat vanu mudeleid edasi?
7. Selles punktis kirjutatuga nõus.
Nüüd kirjutan sellest, miks meie eelistasime ÕVSP. Seda sellepärast, et kortermaja elanikuna puudus võimalus maad sonkida. Eks hea tahtmise korral oleks ehk saanudki, maad kortermaja ümber oleks jätkunud, kuid 85m2 korteri soojana hoidmise küttevajaduse juures oleks kulutused MSP-le olnud liigsed.

[kraatrimees]

Tänud Urmasele vastuse eest. Näen, et mõned minud punktid on tõesti jaburad (see varuosade värk käib ikka iga toodetud seadme kohta). Samuti ei taha ma väita, et õvsp on kõige mõttetum asi ja seda paigaldavad ainult rumalad inimesed. Kindlasti on tal oma koht olemas, kuid kui inimene jääb kahe seadme vahel valima, st mõlema paigaldus on võimalik, eriti kui on ruum ja võimalus horistontaalsele kollektorile, siis ma tõesti ei suuda leida head põhjust, miks paigaldada õvsp. Super kui avate mu silmi.

Esimeses punktis ei rääkinud ma soetusmaksumusest vaid igakuisest kulust. Kui me võtame soetusmaksumuse ja seadme eluea, siis maasoojuspump on endiselt kasulikum. Seadme eluiga kindlalt määrata pole võimalik ja seega see ongi ennustus. Kuna tänaseni pole ükski õv üle 10a vastupidanud, siis eeldades, et tootjate arendustöö ja kvaliteedi parendamine võiks meie kliimas seadmele 5 eluaastat ikka juurde anda. Ja üldiselt asub õv kompressor seadme välisosas - mis pump Teile paigaldati? Olete ikka kindel, et kompressor siseosas?

Kõik need heaperemehelikud hoolitused ja soojuspump teises linnaosas on su enda petmine. Kui talvel soojale maale puhkama sõidad ja meil siin tuiskab, siis ilmselt koju jõudes on maja külm või huugab elektri peal lisaküttekeha.

Punktis nr 5 pidasin ma oluliseks seda, et õvsp sulatab oma välisosa mitu korda päevas ja seda puhtalt elektriga. Maasoojuspumbal sellist lisatarbijat ei ole. See sulatus võib igakuiselt juba 20€ arvele otsa lükata.

Maakollektori lekked, mis ei ole ühendustest on üliüliüliharvad juhused ja pigem on viga tehtud kaevetöödel, kus kollektor visatakse lihtsalt auku ja auku läheb lisaks täitele ka suuremad kivid jms.

[bjorn]

Kuna omal maja valmis ning küttesüsteem ka plaanipäraselt toimiv, siis annan lühikese mõttelennu mida ka tuttavatele olen jaganud kes on uurinud ühe ja teise võimaluse kohta.

Lihtne reegel - kui on piisavalt vaba maapinda ja ehitad nullist ja kogu maapind on suur ehitustander, siis võta kvaliteetse tootja MSP ning rahu maa peal tükiks ajaks. Kui maad ei ole, keeldud sonkimast või on muid takistusi (nt. kuiv liivane pind, mis tähendab ca 2x pikemat kollektorit jne), siis ÕVSP. Pole mõtet hakata üht või teist forsseerima, kui eeltingimused ei ole head. Fakt on see, et MSP on vaiksem ning seda värinat ja plärinat, mida ÕVSP teeb ma oma õuel ei kannataks. Linnas elades muidugi foon nii kõrge, et seal ei pane tähele. Maal metsavahel ei tahaks küll ÕVSP välisosaga kaasnevaid nähtuseid.

Reaalsest kasutusest mõttelend mis läheb vastuollu tavalise ÕVSP reklaamiga on järgmine:
ÕVSP paigaldajad kiidavad taevani kevadilmasid, kus õhk on juba soe, aga maapind veel jääs ning oi oi kui hästi ja odavalt siis ÕVSP kütab toa soojaks ning MSP kasutegur on madal (st. talvine kuna maapind veel paari kraadi juures). Reaalne elu on aga see, et hästi soojustatud maja puhul tuleb esimeste ilusate kevadilmadega niipalju päikesesoojust tuppa, et päevasel ajal mu MSP ei tööta mitte hetkegi. Tööd hakkab tegema alles õhtul/öösel kui tuleb sooja vee tarbimine taha ning temperatuur langeb ka toas piisavalt, siis aga on ka õues kraadid tagasi nulli ringis. Ehk siis tänapäevane maja praktiliselt ei vaja lisakütet ilusal kevadpäeval, st. see argument ÕVSP müüjate poolt on nõrk.

Omale paigaldasin Nibe F1255 integreeritud boileriga ja ilma paisupaagita. Ei kahetse ostu, paigalduse lasin teha teadjatel, kuigi enamiku muust majast ja tehnosüsteemidest tegin ise.

[xxx111]

Hea lugeda asjalikku juttu:

...kui on piisavalt vaba maapinda ja ehitad nullist ja kogu maapind on suur ehitustander, siis võta kvaliteetse tootja MSP...

...kui maad ei ole, keeldud sonkimast või on muid takistusi (nt. kuiv liivane pind, mis tähendab ca 2x pikemat kollektorit jne), siis ÕVSP

So olenevalt tingimustest jms teed valiku ja see ei tähenda, et üks on parem või halvem kui teine

Samuti tuleb nõustuda "reklaamide" kommentaariga
Ainult selle ääremärkusega, et see (oma toote kiitmine absurdini välja) kehtib kõigi müüjate kohta

[Urmas]

Kuna tänaseni pole ükski õv üle 10a vastupidanud, siis eeldades, et tootjate arendustöö ja kvaliteedi parendamine võiks meie kliimas seadmele 5 eluaastat ikka juurde anda.

Paluks sellist pläma mitte ajada, muidu annavad ÕVSP tootjad su laimu eest kohtusse ja siis mine tõesta kohtus, kuidas ükski ÕVSP pole üle 10+ aasta vastu pidanud.
Enne ÕVSp paigaldamist uurisin natuke välisosa sulatuse kohta ja seal teemas on üks kommentaar(coachman), kus tema ÕVSP on vastu pidanud 10+ aastat ja kuidagi ei taha uskuda, et ta valetab ning maja ei ole tal ka kõikse väiksem. Lihtsalt tean. Teema siin viewtopic.php?f=8&t=68429

Ja üldiselt asub õv kompressor seadme välisosas - mis pump Teile paigaldati? Olete ikka kindel, et kompressor siseosas?

Vabalt võib olla minu viga, sest SP-de tehnilistes nüanssides olen loll. Eelviidatud teemast peaks välja tulema ka meile paigaldatud ÕVSP mark.

Maakollektori lekked, mis ei ole ühendustest on üliüliüliharvad juhused ja pigem on viga tehtud kaevetöödel, kus kollektor visatakse lihtsalt auku ja auku läheb lisaks täitele ka suuremad kivid jms.

Võib-olla sinu jaoks üllatus, kuid Eesti asukohta loetakse tektooniliselt suhteliselt aktiivseks piirkonnaks.

[majaplaan]

Võrdlesin ÕV (õhk-vesi soojuspump) ja MSP (maasoojuspump energiakaevuga) variante 200 m2 uue eramu puhul ja sain järgmise tulemuse. MSP (energiakaevuga) tasuvus võrreldes ÕV on: reaalne 23,2 aastat ja parim teoreetiline 14,5 aastat.

Lähtekohad:
- aastane tarbimine küttele ÕV 12000 kwh / MSP 7000 kwh;
- elektri hind 2021 kaalutud keskmine börsipakett 220 energia +15% hinnatõus

Muud argumendid:
ÕV miinuseks on müra (linnakeskkonnas on ok aga mujal võib häirida);
MSP plussiks on see, et keskmise ostja silmis tõstab see lahendus kinnisvara likviidsust (osad ostjad pelgavad ÕV lahendust)*.

Kokkuvõte:
- kui krundile ei saa panna maakütte horisontaalkontuuri ja oled ebakindel, et elad samas kohas üle 10 aasta, siis pane ÕV lahendus
- kui krundile saab panna maakütte horisontaalkontuuri, siis vali MSP. P.S. mitmes tasapinnas või nõutust väiksemate vahedega maakontuur ei ole hea lahendus, sest toimib 1-2 aastat ja siis on igikelts ja enam ei toimi hästi.

*tegelt ostjana see ei tohiks olla argument, sest -teab, mida sinna maasse maakütte nime all tegelt kaevatud on. Osad panevad kontuure kändude peale (lugesin eelpool), kivide alla, puujuurte vahele jne. Osad kaevud on ebapiisava sügavusega jms. Maa alla ei näe, mis seal tegelt on aga ÕV seadme saad lasta tehnikul kergelt üle kontrollida või äärmisel juhul ära vahetada.