Telliskorstna ohutusvahe

[elhakim]

Küsimus järgmine: kust võib leida infot kerise (T600) telliskorstna (120mm täistellis) ohutusvahe põlevmaterjalist ehitusosani (paksem kui 30mm, nt sarikas). Ma ei mõtle isoleeritud läbiviike nt vahelast, mille sees kuja on 250mm korstna pinnast põlevmaterjalini.

[Kalvis]

Vaata Tuleohutuse standardit EVS 812.
Puidust sarikat otse vastu korstent panna ei või aga kui vill vahel siis võib üsna lähedal olla. Vajadusel tehakse look ümber korstna.

[ahjuke]

Mis vahet sealk on kas tala või sarikas?Puit jääb puiduks ju ja T600 puhul 250mm korstnast,kui ei mahu talade vahele siis vekseldatakse ära.Mis mõõt on üsna lähedal?Vana standard oli 100mm.

[Kalvis]

Veelkord, lugege standardit. Seal on piisavalt lahti seletatud. On x meetodit ja võimalust näiteks 100 mm õhkvahe on üks neist. Küsija pole ka midagi täpsemalt öelnud, milles probleem, kui suured on vahekaugused jne. Igatahes püüdsin välistada variandi kus ta soovib otse puittala kinnitada vastu korstent (kristallkuul kipub ütlema, et küsijal mõlgub just see plaan).

[elhakim]

Head ja edukat uut aastat!
Tänan vastuste eest.
Kahjuks ma ei leia oma EVS 812-3:2018 konkreetset vastust T600 telliskorstna kuja kohta nt sarika või talani.
Lühidalt:
7.4.8 ütleb, et ohutuid kaugusi saab vajadusel arvutada või katseliselt leida, kui suitsugaaside temp on kuni 350.
7.6.3.2 ütleb, et 100mm on OK, kui suitsutemp on kuni 350
7.6.4.4 läbiviikudes, kõik üle T400 korstnate puhul tuleb aluskatted isoleerida 20mm
7.6.4.8 telliskorstna üle T400 LÄBIVIIK tuleb isoleerida min 250mm isolatsioonimaterjali kihiga. Laudised kuni 30 mm peavad jääma min 30mm kaugusele
Erinevatel korstnatüüpidel (metall, betoon) on veel erinevaid standardeid, kuid 7.5.7 ütleb, et telliskorstna puhul peavad olema täidetud selle standardi (EVS 812) nõuded.

Küsimus on sarikates, talades jne, mis pole isoleeritud. Norm ei ütle ka kusagil, et vahe peab olema isoleeritud.
Nt tabel 1 (kütteseadme liigitus ja ohutuskujad) mida kasutatakse ka ühenduslõõride kuja määramisel, ei käse isoleerida (küll annab mõnel juhul võimaluse ekraani kasutada)
7.3.3 andmeplaadi näidisel on nt telliskorstna märgistuseks T450-N1-D-3-G100 (see võib olla ka ainult illustratiivne)

[Kalvis]

7.4.8 vihjab juba õigesti, et kui on hea isoleermaterjal (väike soojusjuhtivus) siis võib lähemal olla.
Rohkemat sa standardist ei leiagi, edasi pead korstende isolatsioonimaterjalide juurest otsima selle minimaalset kaugust. Näiteks korstnavilladel on see tavaliselt 50 mm. Korstna isolatsioonimaterjalide tootjatel on need kaugused teada ja nende juurest leiadki sertifikaadid ja võimalikud muud lahendused. Üldiselt alla 50 mm saad vaid asbestriiet kasutada ja 50 mm on juba väga lähedal korstnale.

[motamees]

Kuidas saab kasutada punkti 7.4.8. kerise jaoks ette nähtud korstnas?

[Tavalugeja]

Kuidas saab kasutada punkti 7.4.8. kerise jaoks ette nähtud korstnas?

Astbestimehi ei saagi peale pühi tõsiselt võtta.

[Kalvis]

"ohutuid kaugusi saab vajadusel arvutada või katseliselt leida"
Siin on piisav ja tarvilik tingimus kirjas neile kes lugeda ei oska!!!

[arvutihdd]

Huvitav see valiklugemine. T600 kadus nagu kuhugi ära.
Keris ja telliskorsten on üks sitt kooslus. Ohutuskujast 250mm on pea võimatu lahti saada standardit järgides. Minuteada otseselt ei sätestata mitte läbiviiku. Põhimõtteliselt võiks ju seda kuuma/kiirgava müüritis küttekoldena käsitleda, 150mm. Kui mõtlete lavakarkassi korstna vastu, siis sinna kinnitada nagunii ei tohiks. Kui karkass teha õhkvahega ja allapoole slepet, siis ohtu ei tohiks olla. Kui loogikaga tuletada läbiviigu lahendusest, siis peaks 30mm õhkvahe olema piisav ohutuse tagamiseks. Võib alati rakendada ka korsten šahtis lahendust.

Üldiselt tasub standardid ise läbi lugeda või pöörduda tuleohutuse spetsialist tase 6 või 7 poole, kes reaalselt õppinud asju ja on pädevad. Hariduseta pottsepad ja korstnapühkijad suudavad enamasti suhteliselt imelikke tõlgendusi toota keerulistes situatsioonides. Päästeamet ja kindlustus ei pruugi pärast heaks kiita.

[ahjuke]

7.4.8 vihjab juba õigesti, et kui on hea isoleermaterjal (väike soojusjuhtivus) siis võib lähemal olla.

7.4.8 ütleb, et ohutuid kaugusi saab vajadusel arvutada või katseliselt leida, kui suitsugaaside temp on kuni 350.
Selgelt ju kirjas kuni 350C,teemaalgataja küsis paraku t600 kohta mis kõige ohtlikum üldse.

[Kalvis]

Asi on selles, et väga paljud materjalid ei olegi 600 C vastupidavusega.
Üldse on 600 C sedavõrd räige erijuhus, et seal tuleks arvutihdd õpetust punkt punktilt jälgida, sest eksimused lõpevad kallilt, loodetavasti mitte fataalselt.
Küsija on üldse kuidagi vait asjaolude täpsustamise osas, no mitte ei viitsi huupi pakkuma hakata.
Üldiselt telliskorstna pinnatemperatuur ei ole lae juures mitte kunagi 600 C, ei ületa 100 C, vähemalt mul pole õnnestunud ka peale 4 h rohkem kui 80 C korstna välispinnal saada. Mida lähemal kerisele, seda kuumem korsten on.
Kokkuvõttes teadmata asjaolusi ei saa rohkem ka midagi täpsustada.

[ahjuke]

Üldiselt telliskorstna pinnatemperatuur ei ole lae juures mitte kunagi 600 C, ei ületa 100 C, vähemalt mul pole õnnestunud ka peale 4 h rohkem kui 80 C korstna välispinnal saada. Mida lähemal kerisele, seda kuumem korsten on.

600C vast mitte kui välja jätta pigipõleng,aga 100C ületada pole mingi probleem ja seda on tehtud vileuues saunas kunagi.aurutõkked ja muud värgid olid vastu kivikorstent kõik ja sulasid juba.Et mitte hoonet põlema panna lõpetasime kütmise ja korstnajala luugid kõik lahti.Kütsime kerist ja kaminat ja korralikult.Loomulikult läks antud saun peale katsetamist ümberehitamisele.

Ärgem unustagem seda,et tavakasutusel ei lähegi kuumus lakke,aga satuvad suva sellid kütma kes teevad johmaselt korraliku saunapeo ja ongi õnnetus käes,lisaks korstnapõleng ja nendele pääste tuginebki norme karmiks ajades.

[motamees]

...
Üldiselt telliskorstna pinnatemperatuur ei ole lae juures mitte kunagi 600 C, ei ületa 100 C...

T600 ei tähenda üldse sinu mõtet.
Sinu taoliste pärast nimetab Arvutihdd pottseppasid harimatuteks ja osaliselt on tal ka õigus.

[ahjuke]

lisaks on saunakerisega ühes ühiskondlikus saunas isokern korsten pilbasteks köetud ja ka katuslagi süttis.Asemele läks rondo pluss korsten ja tõmberegulaatori nõudsin ka korstnale külge.Ehitajad kes taastasid neile tuli korstna ümbruses ehitusjärelvalvet teha sest ei teadnud nad midagi kujadest.

[Tavalugeja]

Ei taha segada arutut arutust aga saaks ikkagi teada, mida küsitakse?

Ma mõtlen oma peaga, et kui korstnaühendus teha 45 kraadise nurga all siis kestab telliskorsten kogemuste põhjal uhkesti ja kaks asja, tahmapõleng ning järjepidev kõrge temperatuuriga suitsugaas on üksteist eiravad juhtumid.

Minu saunaahi just selline raudne ja telliskorsten ja saun 15 aastat püsti. Samasse lõõri julgesin siis ühendada ka väikese tellisahju, mida tõsi küll ei küta saunaahjuga samaaegselt
Ahi hommikul, saunakeris õhtuhakul, mis talvel algab peale keskpäevast.

PS Neid norme lubatakse nüüd pottseppadel üpris vabalt "arvutada" ja seepärast pole ilma täpsustava küsimiseta midagi vastata. Alati on tähtis tähtsustada, et on arvutatud! Kui korstna välispinna temperatuur jääb "arvutuslikult" alla 80 kraadi, pole muud vaja suurt tõestadagi. Kindlasti saab ka lähendeda veel paljudel erinevatel viisidel.

[ahjuke]

Ma kahtlen kas pääste läheb t600 puhul libedale teele ja arvutuste baasil laseb läbi...

Täna ehitan omale sauna ja mina oskan kütta ja pidu ei pane,aga elu keerdkäikude tõttu võib seesama saun aasta 5-10-20 aasta pärast turgu minna ja millised uued omanikud on teab vaid jumal taevas ja seesama saun peab ka siis alles jääma kui peale mind korralikud peod jne.

Korstent kiputakse alles siis puhastama kui enam ei tõmba,ahi torustiku uss narmast paksult täis ja pole ka pigi korstnas mingi haruldus.
aastate pärast kui igasugune isepühkimine kaob ja kui viimasest puhastusest aasta möödas on juba kiri postis ,siis vast võib leebemaks minna.

[Tavalugeja]

Et arusaadavust tagada, siis arvutamine oli jutumärkides,...

[elhakim]

Saatsin paari päeva eest päringu Päästeametile. Kui saaan vastuse siis jagan üldsusega.

[eestimaa]

Kas said ka mingi vastuse Päästeametist?

[gamla]

pane kaltsiumsilikaatplaat(skamotec) vahele ja ongi mure lahendatud,päästeamet aksepteerib seda

[eestimaa]

pane kaltsiumsilikaatplaat(skamotec) vahele ja ongi mure lahendatud,päästeamet aksepteerib seda

Ehk siis kui sarikate/vahelaetalade vahe korstnast on 100mm ja paned juurde veel kaltsiumsilikaatplaadi siis Päästeamet aktseptseerib seda kui 250mm?

[gamla]

üldiselt ütles mulle päästeameti juhtiv töötaja,et võib panna kaltsiumsilikaatplaadi ja lasta,sinna puidu vastu,täiesti lubatud

[gamla]

ehk siis paksused on 3o ja 50 ,võid kindluse mõttes panna 50-se,aga ka 30 läheb läbi

[talupoeg]

evs-ga võib arvestada aga järgimine pole kohustuslik järgida tuleb tuleohutus seadust .