EPS ehk vahtpolüstüreen graanulitest betooni valmistamine?

[comoon]

Venemaal väga levinud EPS ehk vahtpolüstüreen graanulite ja tsemendi segust betoonehitiste valmistamine, kas keegi Eestis on ise midagi valanud, kas lisada liiva või mitte? Mul on plaanis garaazi seinad ise valada? Kas keegi oskab öelda mis asi on eesti keeles CTO mida nad segule lisavad, kas see mingi vaik, plastifikaator või mis?

paar stiilinäidet.


https://www.youtube.com/watch?v=I9BK3G- ... орВеденеев

https://www.youtube.com/watch?v=N_lw_My ... оманЧернов

https://www.youtube.com/watch?v=0Q0WC34 ... D0z+%D0%B2

[Külaline]

Aastaid 5-6-7 tagasi nägin Austrias, et põrandad olid valatud EPS-i graanuleid sisaldava betooniga. Põrandates olid küttetorud.

Urmas

[Külaline]

Miral on ka mingi kergbetooni kuivsegu toode.

Urmas

[Külaline]

seda mira oma olen kasutanud. see mõeldud põrandate tasandusvaluks vahelagedes näiteks, kus kaal on väga oluline.

[Hiid]

õige asi see ei saa olla. Täiteks ehk sobib, aga kandma küll ei julgeks sellele midagi panna....

[dumbuser]

Päriselt ka tahad sellest jamast mingit asja ehitada ? Sellel puudub ju igasugune koormustaluvus. Barbimaja ja koerakuudi jaoks vbl isegi sobib. Aga ka nendel juhtudel vaata, et mitte ükski näriline ligi ei saa.

[Külaline]

Mis te räägite, et pole koormustaluvust. Ise videost nägin, et kipsplaadi karkassiga armeeritud, 50x50mm puidust prussiga ristipidi armeering ja puha.

Urmas

[Urmas]

Minu arvates kuuluvad eelmise sajandi ehitusvaldkonna TOP10 parimate 1-2 kohta jagava leiutiste, kipsplaadi ja montaaživahu, jagavad 3-4 kohta EPS ja PVA liim. EPS-i mitmekülgne kasutusvaldkond peale asjakohase on esindatud selles teemas ja PVA-d sai kasutada alates lahjendatud variandiga pindade kruntimisest, tapeetimiseks aluspinna ettevalmistamise ehk makulatuuri kleepimisest ja tapeedi paigaldamiseks kasutamiseni. Isegi sellel sajandil on siinsest foorumist käinud läbi ideed kipsplaadi vuukide armeerimisest paberteibi ja PVA liimi abil. Kindlasti oli/on variante veelgi.

[fgh]

Küsimus tekib, et kas sellel asjal on ka mõtet või on eps pluss betoon eri kihtidena odavam ja töökindlam, kui kokkusegatuna. Arvestama peaks eluiga, seina paksust, kandevõimet, töömahtu, soojapidavust jne.

[Urmas]

Küsimus tekib, et kas sellel asjal on ka mõtet või on eps pluss betoon eri kihtidena odavam ja töökindlam, kui kokkusegatuna. Arvestama peaks eluiga, seina paksust, kandevõimet, töömahtu, soojapidavust jne.

Kunagi, Austrias, kui nägin põrandavalu EPS-i seguga, tekkis mul ka küsimus, kuidas on seotud EPS-i sisaldav põrandavalu/-tasandus kui EPS loetakse soojustusmaterjaliks? Ma ei tea/saanud siiani põhjendatud vastust. Mõnda juutuubi kiidulaulu olen kunagi vaadanud, aga põhjendusi peale selle, et on kerge, pole kuulnud/näinud. Ja need, mida nägin, polnud ka teaduslike laborite videod koos viidetega edasi uurida.

[xil]

Sel võiks üldjoontes olla samad eelised-puudused, mis kergkruusast kergbetoonil, võimendatult: soojusjuhtivus veel väiksem ja koormustaluvus samuti.

[comoon]

Kellele see idee ei meeldi, on kindlasti plokitootjad, kes ise sama tehnoloogiaga kergplokke toodavad ja need kes pole harjunud ise mõtlema, kokku hoidma ja kasutavad mugavalt poes müüdavaid valmisplokke.

Minuteada kardab EPS ainult päikesevalgust, nii et välimine sein vaja millegiga katta, krohv sinna eriti peale ei hakka, võib olla penoplaadid liimiga ja peno ära krohvida. Kui just maja ei ehita ja ehitad näiteks garaazi, võib õhuvahe jätta ja laudisega üle lüüa.

Sellise tehnoloogiaga valmistad sein vaja kordades vähem soojustust, on tugevam kui tuhaplokk kuna tänu pallikesetele on elastne.

Asi mida peab ehituse käigus teadma, et kui kavatsed kruvi või tüübli seina kruvida, siis see sinna kõvasti kinni ei jää.

Enne kui õige koostise paika saad, tuleb teha ilmselt prooviplokid koormustaluvuse suhtes.


https://www.youtube.com/watch?v=dbfrOOq ... l=Бетолюкс

https://www.youtube.com/watch?v=Nkc0dZ2 ... venPackman

[dumbuser]

Kellele see idee ei meeldi, on kindlasti plokitootjad, kes ise sama tehnoloogiaga kergplokke toodavad ja need kes pole harjunud ise mõtlema, kokku hoidma ja kasutavad mugavalt poes müüdavaid valmisplokke.

Minuteada kardab EPS ainult päikesevalgust, nii et välimine sein vaja millegiga katta, krohv sinna eriti peale ei hakka, võib olla penoplaadid liimiga ja peno ära krohvida. Kui just maja ei ehita ja ehitad näiteks garaazi, võib õhuvahe jätta ja laudisega üle lüüa.

Sellise tehnoloogiaga valmistad sein vaja kordades vähem soojustust, on tugevam kui tuhaplokk kuna tänu pallikesetele on elastne.

Asi mida peab ehituse käigus teadma, et kui kavatsed kruvi või tüübli seina kruvida, siis see sinna kõvasti kinni ei jää.

Enne kui õige koostise paika saad, tuleb teha ilmselt prooviplokid koormustaluvuse suhtes.


https://www.youtube.com/watch?v=dbfrOOq ... l=Бетолюкс

https://www.youtube.com/watch?v=Nkc0dZ2 ... venPackman

Miks sa üleüldse midagi küsid kui ükskõik mis vastus peale selle, et "nii on õige" loetakse automaatselt valeks ?

[Urmas]

Minuteada kardab EPS ainult päikesevalgust, nii et välimine sein vaja millegiga katta, krohv sinna eriti peale ei hakka, võib olla penoplaadid liimiga ja peno ära krohvida. Kui just maja ei ehita ja ehitad näiteks garaazi, võib õhuvahe jätta ja laudisega üle lüüa.

Ja mis takistab neid penoplokke armeerimissegu ja -võrguga üle tegemast ja seejärel dekoratiivne krohv peale?

Sellise tehnoloogiaga valmistad sein vaja kordades vähem soojustust, on tugevam kui tuhaplokk kuna tänu pallikesetele on elastne.

Kas plokk oma elastsuses lohku ei vaju kui jalgratas penoplokist seina najale toetada?

Asi mida peab ehituse käigus teadma, et kui kavatsed kruvi või tüübli seina kruvida, siis see sinna kõvasti kinni ei jää.

Ja ise postituse alguses kirjutasid, et kardab ainult päikesevalgust. Kardab kruve kah. Kuidas kinnitada sellisel juhul esimeses tsitaadis soovitatud laudise jaoks tuulutusliiste õhuvahe jaoks.

Enne kui õige koostise paika saad, tuleb teha ilmselt prooviplokid koormustaluvuse suhtes.

Milleks iseehitajal on vaja sellist jebimist? Koormustaluvuse testid ei maksa midagi või saab neid teha kodustes tingimustes? Ja kui vahetub tsemendi partii, siis hakkab testidega otsast peale? Tean väga hästi, et näiteks Knaufi kipskrohvi MP-75 erinevad partiid võivad vajada sama koguse valmiskrohvi tegemiseks erinevaid veekoguseid.

Kokkuvõtteks- väga vastuoluline on su jutt, sellepärast ka nii palju küsimusi. Ja kui nendele küsimustele tulevad mind rahuldavad vastused, siis hakkan kaasa kiitma.

[aero]

Sellise tehnoloogiaga valmistad sein ... on tugevam kui tuhaplokk kuna tänu pallikesetele on elastne.

Ei ole loogiline väide! Pallikeste elastsus ei mōjuta ploki tugevust. Tugevuse annab betoon, mitte pehmed epsigraanulid.

[Prill]

Lõpuks taandub see erinevatele ehitusfilosoofiatele materjalide valikul, olen ise ka sel teemal mõelnud, ja filosoofiliselt on nagu kaks suuremat valikut materjalidel.
1) oleks klassikaline, kus hoiame materjalid rangelt lahus vastavalt nende kasutusotstarbele. Pillikult kandekonstruktsiooni asi on hoone koormusi kanda, soojustuse asi on soojapidavus tagada ning viimistluse osa toetada ruumi funktsionaalsust ja esteetilist poolt. Igasugune "kihtide" miksimine a'la kandekonstruktsioon võika olla soojapidav ja viimistlus peaks toetama piirde aurupidavust jne ei ole selles filosoofia kohta
2) on moodsam lähenemine, kus ehitusmaterjalide arendamisega on leiutatud hübriidsemaid materjale ja neile leiutatakse kohta ehituses, kus konstruktsioonide olemus on palju keerulisem, ei ole enam ainult kandekonstruktsioon, vaid lisaks kandvusele on ka soojapidavus jm ning sellistele materjalidele-konstruktsioonidele ei tarvitse kehtida enam punkt 1) loogikad, vaid konstruktsiooni käsitlus on komplekssem.
Olemuselt ei tarvitse üks olla teisest parem/kehvem aga järele mõeldes on perspektiivis siiski nüansse, mis ühel hetkel võivad osutuda oluliseks.
Autoanaloogia sisse tuua, siis 1) variant oleks klassikaline raamile ehitatud auto, kus raam on konstruktsiooni kandjaks, kuhu kinnitub veermik, kere-plekid, mootor jm - seni kuni raam on heas korras ei ole probleemi suhteliselt sõltumatult asetada raamile roostesele raamile uus kere, vahetada veermiku osi.
2) variant oleks tänapäevane kandevkere variant, kus raam on ära optimeeritud ja kere ise ongi kandevkonstruktsiooniks, kuhu kinnitub mootor, veermik jne. Skeem toimib aga probleemide korral on muudatuste tegemine keeruline, sest kere roostetamine või deformeerumine avaldab mõju ka kandekonstruktsioonile, kuni veermikuni välja.
Selles võrdluses tundub klassikaline 1) variant igati kindlam,ka ehituses, kui soojustuskiht vananeb, kas amortiseerub või on leiutatud tõhusam soojustusmaterjal on kerge ja arusaadav, kandekonstruktsioonilt vana soojustus eemaldada ning asendada uuega.
Variant 2) korral on nõks keerulisem - saame lisada ainult lisasoojustust, kus seinapaksus kasvab (sellest räästa. akna jm muured), auru-niiskus režiimide muutusele tuleb enam tähelepanu pöörata.

Tegelik elu on muidugi mitmekesisem aga laias laastus saab sellise filosoofilise erinevuse välja tuua.

[comoon]

Minu teema oli püstitatud eesmärgiga, kuidas ehitada säästlikult ja kiiresti, samas oleksid kõik nõuded täidetud, tugevus, soojapidavus.

Nüüd mul uued mõtted, võib olla kasutada penograanulite asemel kergkruusa ehk keramsiiti, võib olla peaks tegema uue teema selle kohta, siis on asi selgem. Toodetakse ju Fibo plokke meil ka Eestis, kuid nende hind on krõbe. Kui palju oleks võimalik säästlikumalt ehitada, kui ise saalungid teha, valada sinna tsemendi ja kergkruusa segu?

Keramsiit on ju tuntud soojustusmaterjal valatud põrandate alla.

https://www.weber.ee/fibo-plokitooted-j ... dused.html