Nõrkvooluvõrk kodu valgustusele?

[jaakl]

Tänapäeva LED-pirnide kõige nõrgem osa, eriti odavatel, on teatavasti trafo mis peab igas pirnis olema et 220V teha 5V (või 12V?) alalisvooluks, mis reaalselt LED-i sisse läheb. Sarnane asi paljude teiste asjadega toas - moblalaadija, läpakas, telekas. Köögis pliit ja veekeedukann vist on veel viimased, mis reaalselt 220V pealt töötavad, kõikidel teistel on enne seadet mingi alaldi ees.

Siit ratsionaliseerimisidee, panna kogu kodu peale üks hästi hea trafo, mis teeb 12V ja/või 5V alalisvoolu, ja vedada see majas laiali - valgustitesse ja enamikesse seinapistikutesse. Reaalselt ma tean et ega peale USB-aukude ma väga kaugemale ei jõuaks - pole selliseid odavaid LED-e ega ühenduspesasid ja juhtmeid ette nähtud. Ma kujutaks ette et siin võib väga oluline võit tekkida - LED-tuled hakkavad reaalselt toimima lubatud aja, mitte ei sure trafode tõttu enneaegselt, kõik elektriseadmed saaks mõned eurod odavamalt jne.

On keegi kusagil liikumas selles suunas? Või on arvutatud, et ei tasu ära?

[Külaline]

Siin on küsimus kaabli ristlõigetes ja selles, palju see vask maksma läheb ning kuhu ära mahub. Näiteks 50W tarbija 15m kaugusel trafost tahab 12V puhul kaabli ristlõikeks 6mm2.

Vaata ka: http://www.effex.ee/?pg=37

[dumbuser]

Mine käi korra füüsikatunnis kus räägiti amprist ja voldist ja oomist ja jõuti lõpuks võimsuseni ka välja. Need kes eluga riskides seal käisid ja natukenegi aru said on miskipärst siiani loobunud sellest " 12 V voolust" ja igasugu ratsionaliseerimisjurast.

[Külaline]

Ja millised need E14/E27 sokliga 12V pirnid välja näevad? Või kavatsed kõik uued terved valgustid osta?
Ja kuidas telekale 12 V sisse söödad? Ja oled kindel, et mobiil õhu ei lenda kui talle tohutu suure amperaazivõimekusega 5 V pinge peale annad (laadijad on 1-2 A)? Kas nad on nii targad, et piiravad ampreid ise?

[Külaline]

Kui kogu maja on ühe alaldi taga, siis kuidas toimub lülitamine? Lüliti peab olema trafo/alaldi sisestuspoolel ehk lülitad välja nii, et ka trafo on pime.

[Küülaline]

Lüliti peab olema trafo/alaldi sisestuspoolel

Miks peab olema?

[jaakl]

Siin on küsimus kaabli ristlõigetes ja selles, palju see vask maksma läheb ning kuhu ära mahub. Näiteks 50W tarbija 15m kaugusel trafost tahab 12V puhul kaabli ristlõikeks 6mm2.

Vaata ka: http://www.effex.ee/?pg=37

Jah, 50W tarbijaid ma niimoodi ei ühendaks tõesti. Suur osa valgustitest ja muudest väikeelektroonika-tarbijatest on samas mul mõne vati suurusjärgus, suuremad pirnid ehk lähevad 10W kanti. Põhimõte on et on mõni korralik/kallis alaldi saja niru ja kiirelt ära sureva asemel, mis on täna.

Muidugi pole mul vastavaid valgusteid täna võtta, ma siin teoretiseerin, et kas probleem on mingi füüsika taga (ja natuke ongi) või lihtsalt inertsis. Arusaadav, et vanasti, enne LED-ide aega, toimisid seadmed (eriti valgustus) kõige lihtsamini otse 220V pealt, hõõglamp oli nii ebaefektiivne et vajas kasuliku valgusjõu saavutamiseks mõistliku voolu juures kõrget pinget ja mõni üksik seade nõudis pinge alaldamist. Täna on seis vähemalt mu kodus selgelt vastupidine, enamus seadmeid ja valgustused on mõnevatised.

Inspiratsioon ühest artiklist, kus toodi välja et kalli ja odava LED-pirni vahe pole LED-is endas, valgustuselement on neil sama, vaid just alaldis/trafos mis igasse pirni sisse pakitakse.

[Külaline]

elektrivarustuse rusikareegel : majanduslikult mõistlik liini pikkuse ülempiir on 1m 1 voldi kohta.
10 volti pole mõistlik ajada kaugemale kui 10m. 5 volti järelikult 5 m. Narva-Tallinn järelikult mitte alla 220 kV.

[dumbuser]

Kui valgustelemendis vahet pole siis on küll päris rumal artikkel.

[Ints]

Kogu see idee on suhteliselt mõttetu.
Suure ristlõikega kaablitest on siin juba juttu olnud (hinna poolest kallid kah veel).Mis saab aga siis,kui see ÜKS toiteplokk otsad annab?Terve maja on kohe pime.

[vtl]

Amatöörid.
Madalpingelise võrgu ehitus omab mõtet siis, kui meil on tegu väikese ehitisega a'la haagissuvila vms., kus liinid lühikesed, toide tuleb osa aega otse päikesepatareide või aku pealt (pole mõtet muundamisega lisakadusid tekitada) ning kogu süsteem ehitatakse suletuna valmis.

Liini pikkusest, vajalikust kaablite ristlõikest ja pingelangust juba räägiti korduvalt. Aga siin on veel paar nüanssi.

Kodus, olgu siis korter või maja, tekib kõigepealt probleem standardiseerimisega. Meil ei ole ühte ja standardset tüüpi universaalseid ühenduspesi, mis oleksid sobivad kõikide erinevate 12V tarbijate jaoks. Mis tähendab, et kõik tuleb käsitsi valmistada ja iga uue seadme lisamine või vana väljavahetamine on käsitöö ja karistus.
Osad 12V seadmed töötavad vahelduvvoolul, osad alalisvoolul. Viimase korral on probleem ka selles, kuidas tagada alati õige polaarsus, et neid tagurpidi ühendamisel mitte läbi põletada.

5V jagamisel on de-facto standardiks kujunenud USB pistik, mis aga kahjuks ei ole ette nähtud suure voolu ülekandmiseks. Maksimum ühe pesa kohta on ca 2.5A ja sealgi tuleks asi projekteerida nii, et iga (või äärmisel juhul paari) pesa kohta oleks oma voolupiiraja. Mõte panna paarikümne pesa peale üks 50A toiteplokk, mis võimaldab igast pesast maksimumvoolu kätte saada, tuleks koheselt nurka heita kui potentsiaalne tulekahjuoht, rääkimata seadmete rämeda rikkumise võimalusest, kui kasvõi ühenduskaabli rikke korral kogu vool piiramata peale tuleb.

Laptopid, tööriistad, laadijad jms. seadmed töötavad aga omaette pingel. Arvutitoitekad võivad olla 12, 16, 18 aga ka 20V ja isegi enam, tööriistad 3.6, 7.2, 14.4 ja 18V, osad seadmed ka 36 ja 48V. Need kõik vajavad omaette toidet ja oluline oleks ka see, et erineva pingega toitepistikuid omavahel segi ei ajaks.

Järgmiseks, tänapäevased impulsstoiteplokid töötavad normaalselt piiratud koormusvahemikus. Kui plokk annab välja näiteks 100W, siis võib tema optimaalne koormus olla näiteks 30...100W ja mõnevatise koormuse korral ei pruugi see plokk isegi käima minna. Sõltub muidugi konkreetsest konstruktsioonist ja skeemilahendusest ning numbrid võivad laiades piirides varieeruda, kuid see on kindlasti asi, millega tuleks arvestada, kui on plaanis väga suurtes piirides muutuva koormusega asju toita.
Vanakooli suur transformaator ja klassikaline alaldi oleks siinkohal stabiilsem lahendus, aga sellel on jällegi omad probleemid - tühijooksuvool ning kaod suured.

Seega kulibinluse asemel on mõistlik investeerida korralikesse seadmetesse ja osta kvaliteetsed pirnid, laadijad jms. seadmed, mis kestavad.

[Küülaline]

Tegelikult on selle teema nimi väikepinge, mitte nõrkvool. Ka suurepärase kokkuvõtte teinud isand vtl eksis, nimetades seda madalpingeks.
Madalpinge on vahelduvpinge 50 -1000 V ja alalispinge 75 -1500 V.

[Küülaline]

Väike pluss neil lampidel oli peale ohutuse, nad ei olnud nii tundlikud põrutusele

Tol alal oli see ohutuks kohtvalgustuseks ka ainus võimalus, kuna pikendusjuhtmed ja lambijuhtmed olid ju ühekordse isolatsiooniga, samuti metallkerega valgustid (0-klassi seadmed), kasutusel ei olnud kaitsejuhti vaid nn nullimine.

[dumbuser]

Teemast välja aga vene ajal oli laiatarbe asjadel nagu võimendid ja raadiod küll päris paljudel eraldi maanduse klemm olemas. Päris paljud mõõteriistad nii lampidel kui pooljuhtidel olid ka sama klemiga. Enamasti oli see kuskil tagapool mingi suure mutriga klemmina realiseeritud. Aga vot seda ma ei oska küll öelda mis ajast see nö moodi läks.

[Küülaline]

Enne, kui üritad vaielda

Ma ei ürita kunnidega vaielda. Minu tagasihoidlik märkus käis ainult kohtvalgustuse ja kandelampide kohta.

[vtl]

Teemast välja aga vene ajal oli laiatarbe asjadel nagu võimendid ja raadiod küll päris paljudel eraldi maanduse klemm olemas. Päris paljud mõõteriistad nii lampidel kui pooljuhtidel olid ka sama klemiga. Enamasti oli see kuskil tagapool mingi suure mutriga klemmina realiseeritud. Aga vot seda ma ei oska küll öelda mis ajast see nö moodi läks.

Raadiol oli maandusklemm selleks, et välisantennile lisaks saaks maa näol ühendada vastukaalu, mis parandas vastuvõttu. Jutt käib siis tundlikkust kaugvastuvõtust, mitte sisemise ferriitantenniga taskuraadiost.

Võimendusaparatuuril oli maandusklemm selleks, et seadmete potentsiaaliühtlustamise läbi vähendada häireid.

[vtl]

Ka suurepärase kokkuvõtte teinud isand vtl eksis, nimetades seda madalpingeks. Madalpinge on vahelduvpinge 50 -1000 V ja alalispinge 75 -1500 V.

Tehniliselt on Sul ju õigus. Paraku on see madalpinge mul vanast kõnepruugist nii kasutusse juurdunud, et vaevalt, et ma sellest enam lahti saan.

[Küülaline]

Ülevaate vene aja lõpu nõudmistest võid saada, kui leiad sellise raamatu ... Elektrimontööri käsiraamat ... Elekter igapaevases elus

Neid on mul üsna lihtne leida oma raamaturiiulist. Muu hulgas ka Elektrimontööri käsiraamatu II osa ja Valgustustehnika käsiraamat.

venek230.jpg (10.71 KiB) Vaadatud 3720 korda

IMG_1126 (Small).jpg (23.64 KiB) Vaadatud 3720 korda