Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

[Prill]

Urmas mina algul sain ka aru, et tegemist hajaasustusalaga. Kuid mingist seadusepunktist lugesin välja, et vähemasti tänapäeval käib arvestus tihe-ja hajaaasustuse vahel selle loogika järgi, et kui naabri hooned on minu ehitatavale hoonele lähemal, kui 40 meetrit siis tegemist juba tiheasustusalaga...

Huvitaks mind ka mille alusel täpsemalt tihe- vs hajaasustust eristatakse. Seda 40 meetri väidet kuulen esmakordselt, ei kujuta selle alusel määramist ettegi, et kui keset rabaküngast on kaks naabrit kõrvuti, üksteisele lähemal, kui 40 meetrit, on nad kohe tiheasustus , või peab naabreid seal 40 meetris olema vähemalt kolm pluss? Tahaks seda 40 meetri seadusepügalat kohe näha.
Paar aastat tagasi kuulsin tihe - vs hajaasustuse määratlemiseks väidet, kui aadressiandmetes on tegemist tänavaga (nt. Soosaare tn 2) siis on tegemist tiheasustusega, kui tänavat ja selle järgi aadresse ei ole määratud, siis on tegemist hajaasustusega (nt. Soosaare). Kas see ka tõele vastab ja sellel mingi õiguslik tagamaa on, seda paraku ei tea.

[Urmas]

Leidsin veel ühe huvitava tabeli, mis on EhS Lisa1.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf#

Ma ei ole suutnud veel välja nuhkida, kelle allkirjad on kohustuslikud ehitusteatisega ehitatava rajatise projektil. Kas ehitusteatisega rajatava abihoone projektil ikka peab olema Päästeameti ametniku allkiri? Kas abihoone projekt võis olla natuke vabamas vormis? Oma korterite kokkuehitusel saatsin täiesti isetehtud "projekt-joonistuse" ja jäädi rahule, kuigi mäletamist mööda polnud mu kritseldusel korralikke mõõtegi peale kantud, rääkimata korrektsest mõõtkavast.

[Kalvis]

See on pärit küll vanemast ajast aga arvatavasti muutunud pole midagi. Kelle allkirju on vaja (päästeamet, naabrite oma, Elektrilevi jne.) otsustas projekti (ehitisteatist) läbi vaadates vald (KOV ametnik) ja tema kohustus oli ka kooskõlastus neile peale saada kui see on vajalik. Tänagi on ju nii - vald annab sulle teada kas on vaja päästeametniku allkirja või mitte. Kui ei anna teada, piisab vallaametniku hindamispädevusest.

[pikk88]

Nonii. Eile sai lõpuks käidud vallavalitsuses ehitusnõuniku juures. Kuna tänu valdade ühinemisele on ametisse tekkinud uus mees siis oli see nö esmakohtumine. Esmamulje oli positiivne ja küsimusele miks kehtib minule see 150m nõue vastati, et kuna naaberkinnistu hooned asuvad minu planeeritavatele lähemal kui 40m siis päästeamet automaatselt tõlgendab omapoolselt seda ala kui tiheasustusala. Kui küsisin seadusepunkti kus selline asi kirjas on siis ega seda ei oskanud ka ehitusnõunik leida kuid samas otsustajaks kelle taga kogu asi seisab, on ikkagi päästeametnik. Tehtigi siis põhjusmõtteliselt selgeks, et kui pole aega oodata kuni veevärk oma trasse pikendab siis ainus lahendus millega päästeamet lepib oleks mahuti paigaldamine oma krundile, et saada sealt esmane kustutusvesi. Kui läks jutt sellele, et päästeametnikul on lubatud teha mööndusi sõltuvalt objektist siis selgus (nagu oligi arvata) et selle koha pealt on päästeametnikule antud väga vabad käed ja ta võib otsustada täiesti oma suva järgi. Küsisin ka seda, kuskohast võetakse vesi kõrvalkrundi kustutamiseks ja selgus, et sellejaoks sobib päästeametnikule ka edaspidi väga hästi olemasolev 250m kaugusel asuv hüdrant. Kuid mina pean paigaldama mahuti. Sellise idiootsuse peamine põhjus ongi seaduste üksteisest mööda/vasturääkivus ning ametnike vabad käed. Küll aga lubati omaltpoolt lahkesti veel päästeametnikuga suhelda, et välja selgitada mis on siis temapoolsed põhjendused miks ta just niisugust asja nõuab. Arvutati ka lahkesti välja objekti kustutamiseks nõutud veehulk mis on mu mäletamist mööda 3l/s kolme tunni vältel ja tulemus oli 108 kanti. Mainisin, et kui tõesti peaks säärane kahjutuli möllama, et säärast veekogust peaks tarvis minema siis ei jää ju sõrestikhoonest mitte midagi järele ja on ju majanduslikult otstarbekam lasta sellel rahulikult lõpuni põleda. Jääb lammutamise vaev ära. Sellest sai ka ehitusnõunik suurepäraselt aru.
Selles osas oli Urmasel täiesti õigus, et kui hoone suurus on 60 ruutmeetrit ja harjakõrgus on alla 5 meetri ning hoonesse küttekoldeid ei ole planeeritud siis pole ka päästeameti kooskõlastust vaja ning asja saab lahendada ehitusteatisega. Minu planeeritaval hoonel on märgitud harja kõrguseks 6,5 meetrit. Kuivõrd ma ise teadsin, et oma tarbeks võib inimene ise projekteerida hoonet harjakõrgusega 5m ja ehitusaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit siis tõesti enam ei mäleta kuidas tookord selline asi kahe silma vahele jäi aga põhjuseks, miks hari tõusis poolteist meetrit üle lubatu oli see, et esiteks on katuse kaldenurk siis ümmarguselt 45 kraadi ja teiseks on pööningul ka piisavalt ruumi materjali ladustamiseks. Ise veel imestasin, et kuidas üldse nö normidest suurem projekt lahkelt töösse võeti kuid siis selgus, et vastavalt uuele ehitusseadusele võin ma oma tarbeks projekteerida ka paarisaja ruutmeetrist ja mitmekorruselist elumaja.
Hetkel ootan siis veel infot vallavalitsusest selle kohta miks päästeametnik Margo Lempu selliste lollustega tegeleb ja kui minu teoreetiliselt tekitatavat kahjutuld pole võimalik olemasolevast hüdrandist siiski kustutada siis kui suur peab olema see mahuti. Eeldusel, et tulevikus saab krundile ka maja ehitatud. Esmasel otsingul leitigi, et mahuti suurus minu abihoonele kooskõlastuse saamiseks peab olema 10 m3 kuid kas sellest piisab päästeametile ka maja kustutamiseks või peaksin ma tulevikus hakkama suuremat mahutit hankima see jäi veel lahtiseks.
Muidugi kõige lihtsam lahendus oleks tuua hoone harjakõrgust natuke allapoole kuid see ei lahendaks minujaoks tulevikus tekkivaid probleeme maja ehitamisel.
Nii või teisiti pole teema minujaoks siiski veel lõpetatud sest ma võin küll oma projekti selle mahuti paigalduse sisse kirjutada kuid ametnikuhärral peavad ikka kuradi head põhjendused olema mis 8m kaugemal asuva naabrihoone kustutamiseks kõlbab olemasolev hüdrant kuid minu tarbeks sealt vett ei anta. Seda enam, et loa saamisega on mul aega kuni kevadeni talle närvidele käia.

[pikk88]

Urmas mina algul sain ka aru, et tegemist hajaasustusalaga. Kuid mingist seadusepunktist lugesin välja, et vähemasti tänapäeval käib arvestus tihe-ja hajaaasustuse vahel selle loogika järgi, et kui naabri hooned on minu ehitatavale hoonele lähemal, kui 40 meetrit siis tegemist juba tiheasustusalaga...

Huvitaks mind ka mille alusel täpsemalt tihe- vs hajaasustust eristatakse. Seda 40 meetri väidet kuulen esmakordselt, ei kujuta selle alusel määramist ettegi, et kui keset rabaküngast on kaks naabrit kõrvuti, üksteisele lähemal, kui 40 meetrit, on nad kohe tiheasustus , või peab naabreid seal 40 meetris olema vähemalt kolm pluss? Tahaks seda 40 meetri seadusepügalat kohe näha.
Paar aastat tagasi kuulsin tihe - vs hajaasustuse määratlemiseks väidet, kui aadressiandmetes on tegemist tänavaga (nt. Soosaare tn 2) siis on tegemist tiheasustusega, kui tänavat ja selle järgi aadresse ei ole määratud, siis on tegemist hajaasustusega (nt. Soosaare). Kas see ka tõele vastab ja sellel mingi õiguslik tagamaa on, seda paraku ei tea.

Niimoodi mulle vallast selgeks tehti küll. Kuigi lisaks mainiti, et esmajärjekorras tõlgendab asja enda jaoks niiviisi päästeamet. Ei taipanud küll küsida, et kui suur see tiheasustusala ümber kahe naabri siis on? Kas raadiusega 40m või muutuvad kaks kõrvutiasuvat kinnistut kohe automaatselt tiheasustusalaga alevikuks...

[Urmas]

Muidugi kõige lihtsam lahendus oleks tuua hoone harjakõrgust natuke allapoole kuid see ei lahendaks minujaoks tulevikus tekkivaid probleeme maja ehitamisel.

Kas see ei lahendaks probleemi, kui praegu tooks katuseharja allapoole ja tulevikus saaks laiendamise(kuni 33%) nimetuse all samuti ehitisteatisega piirduda? Ehk on selleks ajaks veetrassi pikendatud ja hüdrant sul väravas.

Hetkel ootan siis veel infot vallavalitsusest selle kohta miks päästeametnik Margo Lempu selliste lollustega tegeleb ja kui minu teoreetiliselt tekitatavat kahjutuld pole võimalik olemasolevast hüdrandist siiski kustutada siis kui suur peab olema see mahuti.

Oleks ise sama situatsioonis, hakkaksin vist tegema kalkulatsioone, et kumb tuleb soodsam, kas 10m3 mahutiostmine ja paigaldus või hea juristi abiga teha kohtupretsedent ja praktika. Mingi karvane sisetunne ütleb, et ametnik peab siiski lähtuma seadusepügalatest ja seaduslikest asjaoludest, mitte tõlgendama ja lähtuma oma arusaamade järgi.
No kuidas ühele majale kõlbab 250m kaugusel asuv hüdrant ja 258m kaugusel oleva hooneni voolikud ei ulatu? Kui kaevadki tünni maa sisse, siis, kas selles asuv vesi on ainult sinu hoone põlengu kustutamiseks ja naabri maja põlemise korral tuletõrjujad sealt ilma sinu nõusolekuta vett võtta ei tohi? Küsi viimast kahte küsimust just Marko Lempu käest ja vastuste jaoks pista talle telefon nina alla ning ütle, et lindistad kohtu jaoks.

[Külaline]

Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.
Pähkli tänavalt on rajatud 190m pikk DN200 topelttorustik ja ei mingit nuttu ja hala hüdrandi 150m osas (hapuks ei lähe see tarbevesi selles kahes torus seistes?)?
Samas asutuses õpetataksegi neid "Turvasüsteemide projekteerija, tase 6. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine"?

[Külaline]

Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.

Tallinna linna Pirita linnaosa loetakse kohe kindlasti tiheasustualaks, olenemata majade omavahelistest meetritest.

Urmas

[Külaline]

Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.

Tallinna linna Pirita linnaosa loetakse kohe kindlasti tiheasustualaks, olenemata majade omavahelistest meetritest.
Urmas

Ega tiheasustusalas vesi ju hapuks lähe, ainult hajaasustuses.

[pikk88]

Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.
Pähkli tänavalt on rajatud 190m pikk DN200 topelttorustik ja ei mingit nuttu ja hala hüdrandi 150m osas (hapuks ei lähe see tarbevesi selles kahes torus seistes?)?
Samas asutuses õpetataksegi neid "Turvasüsteemide projekteerija, tase 6. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine"?

No kui on rajatud topelttorustik siis ma saan aru, et vesi on selle kaudu pidevas ringluses nagu nõutud tuletõrjeveevärgi puhul. Kui need kaks toru pole just eraldi külma ja sooja vee või kütte jaoks...

[pikk88]

Muidugi kõige lihtsam lahendus oleks tuua hoone harjakõrgust natuke allapoole kuid see ei lahendaks minujaoks tulevikus tekkivaid probleeme maja ehitamisel.

Kas see ei lahendaks probleemi, kui praegu tooks katuseharja allapoole ja tulevikus saaks laiendamise(kuni 33%) nimetuse all samuti ehitisteatisega piirduda? Ehk on selleks ajaks veetrassi pikendatud ja hüdrant sul väravas.

Hetkel ootan siis veel infot vallavalitsusest selle kohta miks päästeametnik Margo Lempu selliste lollustega tegeleb ja kui minu teoreetiliselt tekitatavat kahjutuld pole võimalik olemasolevast hüdrandist siiski kustutada siis kui suur peab olema see mahuti.

Oleks ise sama situatsioonis, hakkaksin vist tegema kalkulatsioone, et kumb tuleb soodsam, kas 10m3 mahutiostmine ja paigaldus või hea juristi abiga teha kohtupretsedent ja praktika. Mingi karvane sisetunne ütleb, et ametnik peab siiski lähtuma seadusepügalatest ja seaduslikest asjaoludest, mitte tõlgendama ja lähtuma oma arusaamade järgi.
No kuidas ühele majale kõlbab 250m kaugusel asuv hüdrant ja 258m kaugusel oleva hooneni voolikud ei ulatu? Kui kaevadki tünni maa sisse, siis, kas selles asuv vesi on ainult sinu hoone põlengu kustutamiseks ja naabri maja põlemise korral tuletõrjujad sealt ilma sinu nõusolekuta vett võtta ei tohi? Küsi viimast kahte küsimust just Marko Lempu käest ja vastuste jaoks pista talle telefon nina alla ning ütle, et lindistad kohtu jaoks.

See kindlasti lahendaks hetkel probleemi kuid nagu ma ametniku jutust aru sain siis torustiku laiendamise kava hakatakse alles mõne aasta pärast (võib ju vabalt ka viisaastaku lõppu tähendada) koostama aga kuna ehitamiseks läheb, seda ei tea hetkel keegi. Arvestades seda kui aeglaselt asjad käivad võib täiesti vabalt olla, et ka kümne aasta pärast eksisteerib torustik alles kusagil paberil. Maja ehituseni tahaks vähemasti teoorias natuke kiiremini jõuda. Seda väideti mulle küll vallast, et kui mina oma tünni olen saanud siis keegi sinna kallale ronima ei hakka, sest hüdrant on ju kõigest 250m kaugusel Lisaks on minul kui tünnimajanduse omanikul kohustus tagada, et tünn on vett täis. Kui tühjaks tõmmatakse siis pean mina selle 72 tunni jooksul täitma ning siis hakka veel naabriga vaidlema kes selle tegevuse eest maksab. Pealegi on alati võimalus, et naaber põleb sisse ning siis polegi enam kellegagi vaielda. Aga seda oli mul plaan teha ja uurida küll personaalselt kõrge päästeametniku enda käest.

[Urmas]

Aga seda oli mul plaan teha ja uurida küll personaalselt kõrge päästeametniku enda käest.

Minu arvates on sul viimane aeg hakata proovima "lolli" mängida ja tüüdata Lempsu Margotit igatsugu küsimustega konkreetsete viidetega seadustele, millele põhinevad ametniku nõudmised. KIRJALIKULT!!!
Väike vihje- saada teele kirjalik solvunud pöördumine üks-kaks astet Lempsu Margotist kõrgemale instantsile, aga kindlasti koopia ka Lempsu Margotile endale. Kõrgema instantsi poole pöördumise põhjuseks kirjuta, et pole saanud Lepmsu Margoti käest piisavalt argumenteeritud keeldumise põhjendust. Nad on kohustatud vastama! Kuna seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, siis palu kirjas viidata kõikidele nendele seadusepügalatele, mis siit teemast läbi käinud. Kindlasti maini, et kusagil avalikus raamatukogudes olev kirjandus ei loeta avalikuks kättesaadavuseks, a`la kuidas saab halvatud inimene seadustele ligi? Või kohtupraktikat, kus keset põldu kaks teineteisest 40m kaugusel asuvat elamut loetakse tiheasustuseks. Viiteid küsimusteks peaks siin teemas olema piisavalt. Kui otse ei saa, minnakse ringiga.

Elan sulle täiega kaasa!

[Kalvis]

Viimast soovitust olen teistelegi soovitanud ja seni on see toiminud.
Kirja saadad vastavasse instantsi (mitte nimeliselt ametnikule) , see on instantsi ametliku kirjavahetuse organiseerija kohustus (talle CC edasi saata, peaasi, et instantsist endast vastus tuleb). Kui mingi selline vastus tuli päästeametist siis sinna, kui tuli KOV ametnikult siis sinna.

Lühidalt lisad kõik seni olnud kirjavahetuse nii enda kui ka vastused, teed teabepäringu, mille alusel sellist asja nõutakse. Kui oskad siis lisad viited nii seadusest, mis näitavad, et nõue on alusetu. Kogu lugu.
Hiljuti oli õnnestunud käteväänamine samuti Päästeametnikuga, kes polnud nõus maja rõdude kinniehitamisega väites et rikub tuleohutuse nõudeid aga otse loomulikult üheskis seaduses seda nõuet polnud. Läks küll pool aastat kirjavahetust aga päästeametist ei tulnudki viidet millist seadust rikub ja TLV andis ehitusloa. Seega ei pea jurist olema, peab vaid viitsimist osata kirja kirjutada ja nõuda oma õigusi.
Offtopic aga see päästeametnik vihast vahutades pärast ehitusluba hakkas terroriseerima ehitusettevõtjaid, et ma kiusan teid kuidas jäksan (ka mujal). Paar Tallinna ehitusfirmat hirmutas ära aga Tartu firmadel oli sellest mehest poogen ja tänaseks on kõik seaduslikult valmis.

[Urmas]

Seega ei pea jurist olema, peab vaid viitsimist osata kirja kirjutada ja nõuda oma õigusi.
Offtopic aga see päästeametnik vihast vahutades pärast ehitusluba hakkas terroriseerima ehitusettevõtjaid, et ma kiusan teid kuidas jäksan (ka mujal). Paar Tallinna ehitusfirmat hirmutas ära aga Tartu firmadel oli sellest mehest poogen ja tänaseks on kõik seaduslikult valmis.

Õpi, Pikk88, õpi sellest Kalvise toodud näitest ja ära lase ennast hirmutada ühe päästeametniku poolt.

Kuna Lempsu Margot võib oma nime guugeldades sattuda seda teemat lugema, siis minu poolt Lempsule üks loetud mõttetera: "Kui lolli väited on asjakohased, on tegu ilmselt vale asjaga!"(Maalehest).

Vist ei väsi kordamast Dalai-laamale omistatud lauset: "Uurige reegleid, et teada saada, kuidas neid õigesti rikkuda".

[Urmas]

See siin ei kohaldu, siin uuritakse, et kuidas reeglid tegelikult on.
[/quote]
Muide, vales kohas komade või nende puudumise pärast on pääsetud nii trahvidest kui vanglast ja päästeametniku kinnisideest möödaminek ei ole reeglite õigesti rikkumine? Kasvõi see, et kaks teineteisest 40m kaugusel asuvat suvalist hoonet on tiheasutus ja on täiedetud hoonete omavahelise kauguse nõue. Kuidas kellegile? Päästeametniku jaoks on reeglite rikkumine ja Pikk88 uurib, kuidas "tiheasustusest" mööda hiilida. Tuleb välja, et vist on ka teisi mööndusi, aga päästeametnik neid millegipärast ei arvesta ja vaikib mööndustest nagu vene partisan. Tundub, et hetkel käib päästeametniku koolis või täiendkoolitusel kuuldud(ärkas parasjagu tukastusest) ja kinnisideeks muutunud numbri mälust kustutamine. Usun, et see saab olema probleemne, aga reaalselt võimalik. Tulevikus teistel ka kergem.
Kas Lempsut hüpnotisööri juurde ei anna kuidagi tassida, et see talle unes sisendaks, et kaks maja, mis asuvad teineteisele lähemal kui 40m ei ole veel automaatselt tiheasustusala, et pritsimehed saavad vee kätte ka 258m kaugusel asuvast hüdrandist, et Lepmsu lõpetagu lollimängimine ja andku see allkiri?

[Külaline]

Lemps vmt ei anna allkirja, asutuse esindajana avaldab lihtsalt arvamust, kas vastab nõuetele (ja võtab vastutuse). Võtab ta seda 2x, kasutusluba ka ju!
Isikliku arvamusena lubagem avaldada, et kui pole tase 8 VK osas siis tavakodanik "ei saa" eriti midagi.

[pikk88]

Eriti kummaline on see, et Lempu ise on täitsa hea meelega nõus õpetama kuidas neist reeglitest mööda minna. Just üks "tuttav" rääkis, et oli seesama isik käinud tema juures laudale kasutusluba andmas ning oli probleem olnud selles, et laudas ka küttekolle. Emexist toodud raudahi, kuid sellele vaja passi mida Emex omal ajal ahjule kaasa ei andnud. Oli siis soovitanud, et võta tõmba netist blankett, kohanda natuke ümber ja täida ära. Saadki oma ahjule passi mida ma aktsepteerin. Tegemist pidi olema igati sõbraliku ja asjaliku mehega

[pikk88]

Tundub, et saaga jõudis eile lõpule. Lõpuks oli advokaadil niipalju aega, et päästeametist läbi käia. Üllataval kombel oli Lempu päris rõõmsal meelel nõus selgitama, et miks ja kuidas. Lõpptulemusena teatati mulle, et kuna tegemist on väikese hoonega siis saavat sellele läheneda kui suvilale. Ja kui tulevikus ehitatav maja saab olema väiksemat sorti, mitte mingi sadadesse ruutudessse ulatuv lahmakas siis pean endale 10 kandise mahuti maasse kaevama. Selle mahuti luugi minimaalne läbimõõt peab olema 500mm, et pumba voolik koos sõelaga sisse mahuks. Seda peab katma soojustatud luuk, et asi ära ei külmuks ja tünni maksimaalne sügavus võib olla kuni 4 meetrit, sest madalamalt ei suuda tuletõrjeautode pumbad vett imeda. Lisaks tuleb projektile juurde panna joonis koos selgitustega kuhukohta krundil tünn paigaldatakse. Soovitatavalt hoonetest eemale, et sealt ikka kahjutule korral vett kätte ka saaks, sest katsu sa lõõmava hoone lähedusest minna vett ammutama. Ja luugiauk peab olema tähistatud, et selle ikka keset südatalve ka üles leiaks. Ning ongi kõik.
Kui jutt läks olemasolevale hüdrandile siis selgus, et see ei sobi ei minu jaoks ega tegelikult ka naabri tarbeks, sest nüüd tegemist seal "tiheasustusalaga" mis laiemalt lahti seletatuna tähendab seda, et kui toimub tulekahju siis on suure tõenäosusega kannatajateks kaks leibkonda. Mis on ka täiesti mõistlik selgitus. Ilmselgelt tegemist vale terminiga mis tekitanud palju segadust ja arusaamatust. Kui küsisin, et kas see tünn on ainult minu elamise kustutamiseks siis sain jaatava vastuse. Kuid ka lisaselgituse, et vajadusel on päästeametil õigus võtta sealt vett ka naabermaja kustutamiseks. Seda otsutatakse jooksvalt kriisisituatsioonis, kas see on vajalik. Aga päästeamet peab hiljem minule kompenseerima kõikvõimalikud kulud. Lõhutud tee, maha sõidetud aia jne. Samuti täitma oma kulu ja kirjadega minu tühjaks tõmmatud tünni. Kõik see muidugi ei vabasta ka naabrit tünni installeerimisest juhul kui ta peaks tahtma endale midagi ehitada. Senikaua kuni ta ise torkima ei lähe, lastakse asjal lihtsalt olla....
See, kas ma paigaldan sinna tünni või kaevan tiigi on minu enda vaba valik. Küll on aga minu, kui objekti valdaja ja omaniku kohustus tagada, et kinnistul oleks vesi kustutamiseks igal ajal saadaval. Mida mina tõlgendan niimoodi, et kui kuumal suvel otsustab tiik ära kuivada siis on minu enda vastutada, kas vean hädapärast endale mingi veemahuti ratastel õuepeale või lasen selle kindlusemõttes ka maasse kaevata. Sest kui toimub õnnetus siis hiljem vastutan mina ainuisikuliselt oma saba ja sulgedega selle eest, et kõik oleks nii nagu peab. Selleks, et talvel vett tiigist kätte saada tuleb tiigi kaldale paigaldada kaev. Ei hakka tänapäeval keegi jäässe auku lõhkuma.

Kui nüüd tulevikus peaks Margo Lempu siia lehele sattuma siis on mul sulle siiras küsimus, et miks sa jooksutasid mind rohkem kui aasta otsa? Ähvardasid mind trahvida vigase projekti eest mille vallavalitsus oli juba heaks kiitnud? Keeldusid seda ülalpool kirjas olevat juttu mulle rääkimast ilma advokaadi juuresolekuta? Teinud selle asemel tööd millest ka midagi reaalselt tolku on. Kindlasti jäi sul nii mõnigi tõeliselt tähtis asi tänu sellele ajamata või venis oluliselt, et pidid minu ja minu advokaadi "lollidele" küsimustele vastama.

[Külaline]

Väga tore, et selgus majas. Ametnikega kord on juba nii, et hoolimata nende abivalmidusest saab lahenduse neid käsuliini pidi kõnetades. Ajab oksele nii sind, kui ka ametnikku , aga nii see selgus sünnib.

Hetkel loodan, et pandi korralikud paragrahvid nendele väidetele nagu "võib tõlgendada suvilana", "tiheasustus maapiirkonnas" jne taha advokaadi jaoks , et sellise absurdiga nõustus.

[Prill]

Mulle tundub, et päästeametniku teravdatud tähelepanu põhjus võis peituda isetehtud projektis, kus tulekindluse-tõrje ja sellega seonduv ei pälvinud silpigi. Kui panna end päästeametniku olukorda, kelle laualt igapäevaselt võib käia läbi kümneid projekte. Arvatavalt keskmisel elukutselise projekteerija poolt koostatud projektis on käsitletud või vähemalt mainimist leidnud ka tulekindluse-päästenõuete teema, seda kasvõi märkusega, kui antud hoone-rajatis ei vaja seda tähelepanu. Ja kui päästespetsialist omaloomingu projekti vaatab ja leia sealt seda mida ta on harjunud leidma, tekib tal sügav kahtlus, kas selle teemaga antud projekti juures on arvestatud, läbi mõeldud - võib esimene reaktsioon olla põrgatada projekt puudujääkide kõrvaldamiseks tagasi. Vallast ja mujalt võib selline projekt allkirjad saada, sest tuletõrje teema ei ole valla hindamispädevus.

[to pikk88]

... tegelikult tõmmati Teile müts ikka väga sügavalt pähe! Inimesed käisidki 5+2a ülikoolis eriala õppimas, et Teie probleem lahendada vasaku käega (kui just polegi tegu vasakukäelisega) mõne minuti jooksul.

[pikk88]

Mulle tundub, et päästeametniku teravdatud tähelepanu põhjus võis peituda isetehtud projektis, kus tulekindluse-tõrje ja sellega seonduv ei pälvinud silpigi.

Mida sa täpsemalt selle tulekindluse tõrje all silmas pead?

[pikk88]

... tegelikult tõmmati Teile müts ikka väga sügavalt pähe! Inimesed käisidki 5+2a ülikoolis eriala õppimas, et Teie probleem lahendada vasaku käega (kui just polegi tegu vasakukäelisega) mõne minuti jooksul.

Nagu ma aru saan siis oled sa teemaga kindlasti rohkem kursis kui mina, sest oled 5+2a käinud seda sügavuti õppimas. Ehk valgustad laiemat üldsust koos minuga natuke rohkem milles seisnes mötsi pähe tõmbamine?

[Kalvis]

Oma postitustes soovitasin kohe hakata küsima ametnikult, et mille alusel tema nõudmine baseerub. See on KOV ja Päästeametnikel vana tava, et esimesel sisseastumisel tuleb ulmelised nõudmised esitada, need kes läbimõtlemata on nõus, neile ongi läkiläki varvasteni tõmmatud.
Sinu jutt viimases postituses meenutas seda kohe kindlasti. Kui aga hakkasid lisaküsimusi esitama siis hakkas tegelt tõde välja - ilmuma - pole kohustuslik, tegelt sult ei nõuta ja lõpuks andis ta allkirja. Kui oleksid veel viitsinud lisaküsimusi esitada ja nõuda põhjendusi, poleks sul üldse olnud mingitki hüdrandiga seotud asju vaja rajada. Sellele viitasin oma varasemates postitustes.
Eks see külaline "to pikk88" seletab oma versiooni, kuid minule tundus see asi ikka väga just niimoodi olevat.

[Külaline]

... tegelikult tõmmati Teile müts ikka väga sügavalt pähe! Inimesed käisidki 5+2a ülikoolis eriala õppimas, et Teie probleem lahendada vasaku käega (kui just polegi tegu vasakukäelisega) mõne minuti jooksul.

Nagu ma aru saan siis oled sa teemaga kindlasti rohkem kursis kui mina, sest oled 5+2a käinud seda sügavuti õppimas. Ehk valgustad laiemat üldsust koos minuga natuke rohkem milles seisnes mötsi pähe tõmbamine?

Valgustamise eest arveid ei maksta.