Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
bossekas
külaline

Atmose kasutaja

Lugemata postitus Postitas bossekas »

aaaai kirjutas:No mul 3m3 akupaak, 60mm fooliumvill ümber ja katel peaks olema mingi 35kw Atmos ja köetavat pinda tuleb umbes300m2 aga praegu kütan 8at radikat ja u80m2 põrandat ja kui nüüd kaks katlatäit järjest õhtul kütta siis tuleb ikka järgmine õhtu sama korrata asi selles ka et mul puud said kevadel ostetud ja pole veel selle katla jaoks kõige kuivemad see ikka päris kapriisne katel mis tahab suht kuiva puud siis kasutegur suurem aga kui kaks katlatäit ää põlenud siis tuleb akupaagi temb üleval ja keskel 75C ja all siis40C ega ma ka pole veel seda asja päris kätte saanud eks ma siin katsetan ma ju kütan alles esimest aastat sellest sügisest nii et arenguruumi on veel.
Minu katel on Atmos DC40SE, akupaak 2300 ltr (termomeetrid on akupaagi all- ja ülaosas), maja küttepind 180 ruutu ja kütet kulub alljärgnevalt:
kui kütan ühe katlatäie on temperatuur paagi ülaosas 75 kraadi, alaosas 40 kraadi - küttes aga kaks katlatäit on ülaosas 85 kraadi, alaosas 75 kraadi. Ühe katlatäiega peab kütma iga päev, kahe katlatäiega üle päeva. Üks tähelepanek: kui süüdata puud katlas altpoolt, tekib ülemise katla põlemiskambri seinale pigi minimaalselt, kui aga pealt süüdata on pigi nagu rohkem. Puid kulus oktoobrist novembrini kuu aja jooksul ca 2,7 rm. Kütteperioodil (7kuud) võiks eeldada ca 20 rm kulu. Puude hind meie kandis on 400.- /rm. Kuu kulu tuleks siis 8000/7 = 1142.- /kuu. Hetkel veel ei kasuta keskkütet sooja vee tootmiseks, eks see tõstab ka pisut kulu.
PS! katlamaja ehitas Cerbos ja ise olen nende tööga rahul!
Katlaostja
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 17
Liitunud: 21 Nov 2007, 14:57

Re: Atmose kasutaja

Lugemata postitus Postitas Katlaostja »

bossekas kirjutas:Minu katel on Atmos DC40SE, akupaak 2300 ltr (termomeetrid on akupaagi all- ja ülaosas), maja küttepind 180 ruutu ja kütet kulub alljärgnevalt:
kui kütan ühe katlatäie on temperatuur paagi ülaosas 75 kraadi, alaosas 40 kraadi - küttes aga kaks katlatäit on ülaosas 85 kraadi, alaosas 75 kraadi. Ühe katlatäiega peab kütma iga päev, kahe katlatäiega üle päeva. Üks tähelepanek: kui süüdata puud katlas altpoolt, tekib ülemise katla põlemiskambri seinale pigi minimaalselt, kui aga pealt süüdata on pigi nagu rohkem. Puid kulus oktoobrist novembrini kuu aja jooksul ca 2,7 rm. Kütteperioodil (7kuud) võiks eeldada ca 20 rm kulu. Puude hind meie kandis on 400.- /rm. Kuu kulu tuleks siis 8000/7 = 1142.- /kuu. Hetkel veel ei kasuta keskkütet sooja vee tootmiseks, eks see tõstab ka pisut kulu.
PS! katlamaja ehitas Cerbos ja ise olen nende tööga rahul!
Palju suitsugaaside temperatuur on?
bossekas
külaline

Atmose kasutaja

Lugemata postitus Postitas bossekas »

Katlaostja kirjutas:
bossekas kirjutas:Minu katel on Atmos DC40SE, akupaak 2300 ltr (termomeetrid on akupaagi all- ja ülaosas), maja küttepind 180 ruutu ja kütet kulub alljärgnevalt:
kui kütan ühe katlatäie on temperatuur paagi ülaosas 75 kraadi, alaosas 40 kraadi - küttes aga kaks katlatäit on ülaosas 85 kraadi, alaosas 75 kraadi. Ühe katlatäiega peab kütma iga päev, kahe katlatäiega üle päeva. Üks tähelepanek: kui süüdata puud katlas altpoolt, tekib ülemise katla põlemiskambri seinale pigi minimaalselt, kui aga pealt süüdata on pigi nagu rohkem. Puid kulus oktoobrist novembrini kuu aja jooksul ca 2,7 rm. Kütteperioodil (7kuud) võiks eeldada ca 20 rm kulu. Puude hind meie kandis on 400.- /rm. Kuu kulu tuleks siis 8000/7 = 1142.- /kuu. Hetkel veel ei kasuta keskkütet sooja vee tootmiseks, eks see tõstab ka pisut kulu.
PS! katlamaja ehitas Cerbos ja ise olen nende tööga rahul!
Palju suitsugaaside temperatuur on?
Ei ole veel korstna otsa roninud mõõtma ja korstnasse ei ole ka termomeetrit paigaldanud - kas on mingisuguseid kahtlusi, et nii küsid?
bossekas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 11 Dets 2007, 20:07

Küsimus kasutajale "evaldcer"

Lugemata postitus Postitas bossekas »

Küsiksin kasutajalt evaldcer Atmose katla kohta järgmist (küsin sellepärast siin, mitte PM saates, et äkki keegi veel tunneb asja vastu huvi):

1. Katla Atmos DC40SE andmetes on antud kolde maht 190 dm³. Kas see on ülemise (selle, kus puud käivad), või ka lisaks alumise osa (järelpõlemiskolle) maht? Ülemist kumerat osa on raske üle mõõta!
2. Kas neid metallist lisareste (üks on järelpõlemiskambris all ja teine on katla taga) on vaja kasutada? Mina viskasin need kohe algul katlast välja, kuna neid polevat vaja. Võibolla ikka on - ei ole ise spetsialist ja ei tea, mida teha - hoidsin need igaks juhuks alles!

Ette tänades,
Ints
Kasutaja avatar
veebimeister
Administraator
Administraator
Postitusi: 477
Liitunud: 28 Jaan 2005, 13:05
Asukoht: Tartu
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda
Kontakt:

Re: Küsimus kasutajale "evaldcer"

Lugemata postitus Postitas veebimeister »

bossekas kirjutas:Küsiksin kasutajalt evaldcer Atmose katla kohta järgmist (küsin sellepärast siin, mitte PM saates, et äkki keegi veel tunneb asja vastu huvi):
kasutajat evaldcer ei eksisteeri juba ammu :roll:
aaaai
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 318
Liitunud: 28 Mai 2007, 21:59

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas aaaai »

bossekas ; neid reste on tarvis küll kui seda resti seal pole siis halud katavad selle pilu (kust siis tuli alla läheb )kinni aga nii pole hea mul on näiteks see rest ärapõlenud juba mõned ribid veel alles vaja varsti uut!
aaaai
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 318
Liitunud: 28 Mai 2007, 21:59

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas aaaai »

veel küsin bossekalt et mis sul küttesüsteemil taga on kas radikad või põrandaküte ja kui palju?
Kasutaja avatar
veebimeister
Administraator
Administraator
Postitusi: 477
Liitunud: 28 Jaan 2005, 13:05
Asukoht: Tartu
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda
Kontakt:

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas veebimeister »

kasutaja aaaai-le teadmiseks, et oma postitust saab ka muuta. Ei ole vaja teha mitut postitust järjest :evil:
Katlaostja
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 17
Liitunud: 21 Nov 2007, 14:57

Re: Atmose kasutaja

Lugemata postitus Postitas Katlaostja »

bossekas kirjutas:Ei ole veel korstna otsa roninud mõõtma ja korstnasse ei ole ka termomeetrit paigaldanud - kas on mingisuguseid kahtlusi, et nii küsid?
Mul nüüd tekivadki kahtlused, et miks Cerbos suitsugaaside termomeetrit pole pannud. Ehk ei julge.
Selline asi peaks olema paigaldtatud suitsutorusse. Vaata joonist lk15 eestikeelsel juhendil.
Selle järgi vist peaks katlatöötamise välja reguleerima. Nimivõimsusel juhendi järgi DC40SEpeaks olema 245 kraadi.
bossekas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 11 Dets 2007, 20:07

vastus

Lugemata postitus Postitas bossekas »

aaaai kirjutas:bossekas ; neid reste on tarvis küll kui seda resti seal pole siis halud katavad selle pilu (kust siis tuli alla läheb )kinni aga nii pole hea mul on näiteks see rest ärapõlenud juba mõned ribid veel alles vaja varsti uut!
Ma ei tea, kas sellest seal on tolku - proovin järele. Selleks, et see keraamika pilu kinni ei oleks, panen puud katlasse niimoodi, et teine puu on teisel pool pilu, vahele paberit ja pappi ja siis paar puud diagonaalis nende peale. Seejärel laon katla ilusti puid otse täis ja paberit panen veel ka etteserva. Süütan eest, tõmbe lisaklappi ei ava, vent kisub tule alumise kambri kaudu ilusti puude vahele ja olen vaadanud, et niimoodi tehes pigitab ülemist kambrit vähem, võrreldes sellega, kui süüdata pealt. Tuharuumis (alumises kambris) ei ole tähele pannud grillsöe sarnaseid söetükke, mis oleks sinna võinud sattuda resti kasutamata jätmisest. Ise arvan, et need söe tükid, mis kukuvad pilust alla katla puhastamisel, põlevad seal järgmise kütmisega kenasti peentuhaks, kuna põhikuumus ongi küdemise ajal ju seal alumises kambris. Äkki sai nüüd liiga keeruliselt kirja pandud - ehk see saab aru, kes tahab.
Aitäh vastamast, proovin neid reste ka!
Tervitades,
Ints
bossekas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 11 Dets 2007, 20:07

vastus

Lugemata postitus Postitas bossekas »

aaaai kirjutas:veel küsin bossekalt et mis sul küttesüsteemil taga on kas radikad või põrandaküte ja kui palju?
Radikate ja põrandaküttega on katlamaja ehitusel arvestatud, hetkel kasutan radikaid ja põrandaküte veel tegemisel (valamata). Katlamajast aga vaja ainult põrandakütte kollektorini viia torud ja asi peaks toimima. Automaatika juhib mõlemat süsteemi eraldi (radikasüsteemis Ecomatic EC-12M ja põrandaküttel Automix 10), radikad tüüp 11 ja 5 tk ühendatud (erineva suurusega), edaspidi plaanis panna veel 5 tk.

Terv,
Ints
Viimati muutis bossekas, 11 Dets 2007, 23:17, muudetud 1 kord kokku.
bossekas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 11 Dets 2007, 20:07

vastus

Lugemata postitus Postitas bossekas »

Katlaostja kirjutas:
bossekas kirjutas:Ei ole veel korstna otsa roninud mõõtma ja korstnasse ei ole ka termomeetrit paigaldanud - kas on mingisuguseid kahtlusi, et nii küsid?
Mul nüüd tekivadki kahtlused, et miks Cerbos suitsugaaside termomeetrit pole pannud. Ehk ei julge.
Selline asi peaks olema paigaldtatud suitsutorusse. Vaata joonist lk15 eestikeelsel juhendil.
Selle järgi vist peaks katlatöötamise välja reguleerima. Nimivõimsusel juhendi järgi DC40SEpeaks olema 245 kraadi.
Kusjuures mina ei osanud seda ka katlamaja ehituse ajal nõuda - 200 mm läbimõõduga toru (ca 1 meetrine) läheb otse katlast korstnasse ja on ilusti isoleeritud. Võibolla peaks korstna vuugi sisse puurima pisikese augu ja sinna selle termomeetri panema? Ei tea, kui pikki neid termosid saada ka on, ei ole sellega tegelenud varem!
Vaatasin ühest teisest kohast, kus ka Cerbos paigaldas, http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... umpost3187
aga nendelt piltidelt ka otse ei saa aru, kas on termo või ei ole.
Algse katla reguleerimise minul tegid ära Cerbose paigaldajad ja panid teatud potekate asendid paika, mis sai ka markeriga märgitud, pean ainult vendi nuppu näppima (vasakpoolset).

PS! Kas on väga vale panna termo eelnimetatud korstna vuugi sisse (saan aru, et tegelikult peaks olema katla ja korstna vahelisel metalltorul)

Terv,
Ints
Kasutaja avatar
Tupsik
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 308
Liitunud: 16 Juul 2005, 12:35

Re: vastus

Lugemata postitus Postitas Tupsik »

bossekas kirjutas:
Kusjuures mina ei osanud seda ka katlamaja ehituse ajal nõuda - 200 mm läbimõõduga toru (ca 1 meetrine) läheb otse katlast korstnasse ja on ilusti isoleeritud.

Kas mingit puhastamisvõimalust siis ei olegi? Torul mingi tahmaluuk või muu.
bossekas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 11 Dets 2007, 20:07

vastus

Lugemata postitus Postitas bossekas »

Tupsik kirjutas:
bossekas kirjutas:
Kusjuures mina ei osanud seda ka katlamaja ehituse ajal nõuda - 200 mm läbimõõduga toru (ca 1 meetrine) läheb otse katlast korstnasse ja on ilusti isoleeritud.

Kas mingit puhastamisvõimalust siis ei olegi? Torul mingi tahmaluuk või muu.
Toru ümbert võtan isolatsiooni maha, lükkan toru korstna lõõri ja niimoodi saan puhastada - eraldi luuki ei ole. Toru ei ole mingi mördiga korstna küljes kinni, lihtsalt tulekindel vill on vahel.
R19
külaline

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas R19 »

Mul on häda metallmoodulkortna valimisega. Olen kohanud vastuolulist infot - kord väidetakse ja kirjutatakse et tavalised metallmoodulkorstnad (0,5 mm roostevaba suitsutoruga) sobivad tahkekütusekatla jaoks, siis jälle et need on vaid gaasikateldele või kaminatele ja tahkekütusekateldele ei sobi ...

Missugustele nõuetele peab metallmoodulkorsten vastama tahkekütusekatla korral ?

Kas 0,5 mm paksu sisetoruga (roostevaba AISI316L) ja EN1856-1 normile vastavat isoleeritud moodulkorstent tohib ühendada 32 kW puugaasikatlaga või mitte ?

Mis on õige !?
Kalvis
külaline

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Muidu on nõrkemiseni antud viidet, mis nõuetele peab roostevaba toru vastama. Vaat standardit 812
Roostevaba toru lõõri sisekest peab olema vähemalt 1 mm paksune.
Kui suitsugaaside temperatuur ei ületa 160 kraadi korstnas siis võib seda kasutada puugaasi katlale.

Võimalik, et standard lubab erandeid tehes kasutada väiksemat läbimõõtu (paljud nõuded on seotud korstna temperatuuriga), kuid jäägu see projekteerija vastutusele.
R19
külaline

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas R19 »

812-standardit mul kahjuks kuskilt hetkel lugeda ei ole ja kuna tegemist on ümberehitatava majaga, siis pole ka mu projektis korstna nõueid ja norme kirja pandud.

Kui Eestis on nõue, et alla 1 mm seinapaksus tahkekütusekaltale on illegaalne, siis kas see info 0,5 mm seinapaksuse kohta siin:

http://www.rite-vent.co.uk/residential- ... -wall/ics/
http://www.korstnaekspert.ee/est/tooted ... nad/INOX25

on ka vale ja tarbijale tuleohtliku kauba müümine ? Või on mingid nüanssid millest mina teadlik ei ole ? Näiteks piirangud kalta võimsusele või lubatud kasutada küll mõningates EL riikides, kuid mitte Eestis ?
Kasutaja avatar
tubasoojaks
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 05 Juun 2006, 11:17
Asukoht: Tampere, Hamburg, München
On tänanud: 1 korda
Kontakt:

Re: Atmose kasutaja

Lugemata postitus Postitas tubasoojaks »

Katlaostja kirjutas:
bossekas kirjutas:Ei ole veel korstna otsa roninud mõõtma ja korstnasse ei ole ka termomeetrit paigaldanud - kas on mingisuguseid kahtlusi, et nii küsid?
Mul nüüd tekivadki kahtlused, et miks Cerbos suitsugaaside termomeetrit pole pannud. Ehk ei julge.
Selline asi peaks olema paigaldtatud suitsutorusse. Vaata joonist lk15 eestikeelsel juhendil.
Selle järgi vist peaks katlatöötamise välja reguleerima. Nimivõimsusel juhendi järgi DC40SEpeaks olema 245 kraadi.
reeglina ongi nii, et katlamüüjad ei julge suitsutermomeetrit paigaldada, sest ...
aga Komforts katlale võib ja PEAB paigaldama, sest selle näidu järgi reguleerid põlemist ja ka näed millal katelt vaja puhastada
katelt peaks puhastama tuhast siis kui keskmine suitsutemperatuur 220-240 C tõuseb 20-30 C, ehk siis ületab 270 C
termomeetri õige koht on 100-200 mm katla suitsuliitest korstna poole suitsutorul
korstna otsa pole siiski vaja ronida :wink:
termomeetrid müügil Sanistal'i poes, Kadaka tee 1, Tallinn
Elagu kodumaine energia:):):)
Kalvis
külaline

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kuid on kirjutatud ka nii - tuleohutusnõuded on täidetud kui kasutad 1 mm spetspinnakattega plekki. Lisaks tulevad veel mängu agad - mitmed torumüüjad müüvad oma plekki kivikorstendele - toru ei või eraldi kasutada, vaid ainult kivikorstna sees.

Ka mina pole mingi tuleohutuse spetsialist, seega minu viited võivad olla üdini valed. Küll aga on kurb tõsiasi, et päästeameti spetsialistid teavad tuleohutusnõudeid valesti.

Muidu vaatasin standardi 812 veelkorra läbi. Ei leidnud mitteühtegi viidet, et alla 1 mm oleks lubatud (on lubatud kasutada kui on väga madal temperatuur, näiteks 60 kraadi). Esita küsimus kaupmeestele?

Mul tuttav plekksepp rääkis nõnda - kuni 0,5 mm roostevaba plekki saab ta osta. Kuid 1 mm ta eestist osta ei saa ning seega ei saa ta ka mullle korstent teha. 1 mm plekki on paaril korstent tegeval firmal ja teistele nad ei müü. 0,5 mm ta siiski ei soovitanud kasutada, kuna põleb liiga kiirelt läbi.

Standard 812 saab vabalt lugeda Tallinnas Aru 10 tänaval. Igal iseehitajal soovitan tungivalt seda vähemalt korra elus teha.
R19
külaline

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas R19 »

Tänu Kalvisele vastamise eest!
Minu poolt oli mõeldud isoleeritud moodulkorstnaid (roostevaba sisetoru + isolatsioon + roostevaba väliskest).
Kaupmeeste käest on küsitud. Vastuse võib kokku võtta lausega:

Kõik sõltub suitsugaaside temperatuurist, Eesti ehitusnõuded nõuavad küll 1 mm, kuid müüdavatel korstnatel (näiteks 0,6 mm paksuse sisekestaga Vilpra) on nn. eurosertifikaat, mis peaks olema juskui "veel kõvem sõna" :?: kui ehitusnõuetes antud 1 mm.

Hinnast lähtuvalt eelistaks loomulikult õhemat sisetoru ja kui leiab kinnitust et see siiski on eeskirjadega lubatud, siis ilmselt selle panengi.
Loogiliselt võttes kui tootja on katsetanud ja lubanud moodukorstna pideva töö temperatuuriks maksimaalselt näiteks 450 C ja katla valmistaja annab maksimaalseks suitsugaaside temperatuuriks näiteks 350 C, siis probleemi ei ole. Teisalt jälle tekib küsimus kuivõrd tuleohtlik (tuleohutu) on peenema toruga korsten pärast 15 aastast kasutamist - kuivõrd roostevaba sisekest ajapikku "kulub" (väsib) ?
Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas Raulka »

aaaai kirjutas:bossekas ; neid reste on tarvis küll kui seda resti seal pole siis halud katavad selle pilu (kust siis tuli alla läheb )kinni aga nii pole hea mul on näiteks see rest ärapõlenud juba mõned ribid veel alles vaja varsti uut!
Kas need restid peaks olema iga atmos katlaga komplektis kaasas?
aaaai
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 318
Liitunud: 28 Mai 2007, 21:59

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas aaaai »

Seda ma ei tea aga ise arvan et cerbos on need ise sinna tuuninud kasutusjuhendis küll midagi sellekohta ei näita.
bossekas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 11 Dets 2007, 20:07

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas bossekas »

aaaai kirjutas:Seda ma ei tea aga ise arvan et cerbos on need ise sinna tuuninud kasutusjuhendis küll midagi sellekohta ei näita.
Arvan, et Cerbos ei ole ise neid reste komplekti pannud, sest mina avastasin restid tehasepakendit avades, seega vaevalt keegi Eestis hakkab pakendit uuesti ümber pakkima.

Terv,
Ints
tss
külaline

Re: Puidukatelde võrdlus Fesma, Komforts, Atmos

Lugemata postitus Postitas tss »

bossekas kirjutas:
aaaai kirjutas:Seda ma ei tea aga ise arvan et cerbos on need ise sinna tuuninud kasutusjuhendis küll midagi sellekohta ei näita.
Arvan, et Cerbos ei ole ise neid reste komplekti pannud, sest mina avastasin restid tehasepakendit avades, seega vaevalt keegi Eestis hakkab pakendit uuesti ümber pakkima.

Terv,
Ints
minul koplektis seda ülemist resti pole ja loen selle kohta alles siit, katel ostetud 2005 dets tea kas siis see komp-st puudus või seadistajad panid siis pihta.olen üksik naisterahvas ja ei teadnud sest teemast nii palju et teadnuks tahta, samuti ei ole mul gaaside termostaati korstnasse mineval torul. mulle öeldi et suitsugaasi andur on vent, nupuga seotud. ehk pärast korralikkult põlema jäämist keeran seda atmose meeste poolt märgitud valge täpikeseni, sel juhul puude põlemise lõppedes peatub ka vent. Või olen ma miskit valesti mõistnud.
Nüüd küsimus, ühtäkki II korruse radikad ei soojene. Pumbani on toru kuum aga sealt edasi mitte. kraanid avatud, el kontrollitud. mida teha.KUI Kõrv vastu pumpa panna on kuulda sirinat, et siis nagu töötaks. Probleem tekkis peale seda kui kurtsin et alumine korrus ei lähe normaalselt soojaks, see sai korda ja kohe tekkis probleem ülemisega.
Vasta