Maasoojuskütte maast tulev temperatuur madal?

[Hiid]

Tulevik üldjoontes on aga ikkagi elektri kallinemise poole.

A mis odavneb?
Küttepuude hind on vastupidiselt elektrile selle ajaga 50% kallinenud

[svenk]

Elektikulu ligikaudu teada (voolumõõtjat soojuspumbale pole veel paigaldanud): võrreldes oktoobriga elektriarve ca 100 eur suurem. Oktoobris kütsin pelletiga, kulu 260 eur , novembris maasoojuspump seega ca 100 eur elektrile

[mõte]

Aga kui paneks soojuspumba jagu raha maja soojapidavusse siis võiks kütta otse elektriga ja ma oletan et kulu oleks väiksem.

[Kalvis]

Ega muud pole teha kui kollane vest selga ja rohelisi veste (Tartusse) peksma. Nemad on küttepuude ja elektri hinnatõusu põhjustajad. Prantsusmaal oldi ju edukad.

[Külaline]

Aga kui paneks soojuspumba jagu raha maja soojapidavusse siis võiks kütta otse elektriga ja ma oletan et kulu oleks väiksem.

täpsustaks: maasoojuspumba jagu raha.

[aer0]

Polnud seal parandada midagi, pinnasest sõltub ikka asi ka natuke

Öelnud siis kohe, et su naabri maaküte on kuiva kõrbeliiva sees. Ma arvasin, et Eestis.

Aga kui paneks soojuspumba jagu raha maja soojapidavusse siis võiks kütta otse elektriga ja ma oletan et kulu oleks väiksem.

Vastab tõele ainult teatud (erandlikel) tingimustel. Olematu soojustusega maja jne. Majanduslikult mõistlik on kulutada küttesüsteemile ja kütusele ikka ja ainult sellises majas, mis sooja peab. Sõltumata küttesüsteemist.

[Külaline]

arvamusi on seinast-seina. Meil maja ammu soojuskindlaks tehtud kuigi vana, ehitatud 1988: välisoojustus, uued pakett-aknad, puistevill pööningul ... Igati soojuspumbaga rahul, sest küttest ju puhas võit ja ei mingit pelletiostu mille hind pidevalt tõuseb???

[mõte]

Polnud seal parandada midagi, pinnasest sõltub ikka asi ka natuke

Öelnud siis kohe, et su naabri maaküte on kuiva kõrbeliiva sees. Ma arvasin, et Eestis.

Aga kui paneks soojuspumba jagu raha maja soojapidavusse siis võiks kütta otse elektriga ja ma oletan et kulu oleks väiksem.

Vastab tõele ainult teatud (erandlikel) tingimustel. Olematu soojustusega maja jne. Majanduslikult mõistlik on kulutada küttesüsteemile ja kütusele ikka ja ainult sellises majas, mis sooja peab. Sõltumata küttesüsteemist.

Mida väiksem on maja küttenergia vajadus seda mõtetumaks muutub keeruline küttesüttesüsteem. Korralikult soojustatud majade puhul pole isegi mõtet põrandakütet paigadada sest selle vajamineva soojushulga saab ka lihtsamini laiali jaotada. Passivmaja puhul kasutatakse selleks ventilatsiooni ilma õhuhulkasid suurendamata. Teine asi on selles, et iga masin tahab hoolt. Mida rohkem on masinal osi seda suurem on tõenäosus midagi läheb katki varem kui hiljem. Olgu see soojuspump, pelletikatel või põrandakütte süsteem, varem või hiljem midagi läheb rikki ja vajab remonti või väljavahetust. Paned soojuspumba teadmisega, et iga ~10 aasta tagant tuleb välja vahetada pubmba süsteem. Samal ajal ei juhtu soojustusega midagi.

[Külaline]

Nojah. Maja maksab. Klopsi kandiline kuur püsti, soojusta ära ja olemas. Üks ruum ja raudahi keset tuba. Käib ju küll? Sigaodavalt saadid. Aknaid pole vaja, talvel on nagunii õues pime ja suvel pole vaja toas passida. Venti pole ka vaja, jätad osa uksetihendist ära ja piisab. Õuele kaev ja välikemmerg...

[Külaline]

...selle vajamineva soojushulga saab ka lihtsamini laiali jaotada. Passivmaja puhul kasutatakse selleks ventilatsiooni ilma õhuhulkasid suurendamata.

Meie kliimavöötmes see ei praktikas ei toimi.

[Coolhouse]

Kunagi oli Soome dok film ühest vanamehest kes oli ehitanud penoplastist maja ning istus selle penoplasti sees ning väitis et "maja" kütma ei pea. Siis tundus ta veidrikuna.
Kui arutame passiivmajast siis peaks ka seadusandlus ehk Riigi teataja ja Eur-lex sellist maja tundma. Selgub et ei tunne.
Selgub aga see et paljud inimesed ei suuda aru saada mis loom on energiatõhusus.
Seadus tunneb (2010/31EL):
2) „liginullenergiahoone”– hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur. Nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast;

4) „hoone energiatõhusus”– hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat;

Nullilähedase energiakoguse all on mõeldud majas tarbitud energia ja toodetud energia kogusummat, mitte aga seda et maja üldse energiat ei tarbi.

[Külaline]

Meil maja ammu soojuskindlaks tehtud kuigi vana, ehitatud 1988: välisoojustus, uued pakett-aknad, puistevill pööningul ...

Milline välissoojustus, millised pakett-aknad, kui paks pööningu soojustus? Soojustus algab sellest: seinadel 25 cm vill/peno, pakettakand 3-kordsed, pööningul 40 cm vill.