Sissesõidutee - kes peab välja ehitama?

[Tsupsik]

Kas on mõni seadusepunkt, kus oleks kirjas, kes peab välja ehitama sissesõidutee kuni krundi piirini?
Tee kulgeb kahe krundi vahel, tupikteena minu krundini. Tee ei ole minu krundi osa vaid on linna avalik tee. Tee all kulgeb ka kõrvalkrundi veetrass.
Krunt seisis kaua tühjana, kuni selle ostsin ja tee oli peale aastaid tagasi toimunud veetrassi väljaehitamise lõppu täielikult rohtunud.
Loogiliselt võttes peaks justkui linn tagama krundile (ja tsentraalse vee liitepunktini) juurdepääsu mööda oma teed. Linn aga keeldub.

Palun andke nõu, kes pädevam.

[Külaline]

... alustame sellest, et kas see tee ise on eraldi kinnistu, sihtotstarbega transpordimaa 100%?

[rokikas]

Vee liitumispunkt ja tee nüüd küll kuidagi omavahel seotud ei ole.
Kui see on linna omanduses olev tee siis peavad ka sõidetavana hoidma, kui aga kellegi teise omand (arendaja, "ärimees" kes hakkab sult selle kasutamise eest varsti raha nõudma, jne.) siis pole linnal sinna asja.

[Kalvis]

Alustama oleks pidanud kellele see plaanitav teealune maa kuulub.
Kui krundi omanikule siis tema.
Kui arendajale siis tuleb vaadata arendaja ja krundi omaniku vahel sõlmituid lepinguid. Praktika on aga tihti nii, et isegi kui arendajaga on leping sõlmitud tee ehitamiseks siis eriti palju võimalusi arendajat sundida seda teed rajama pole (juriidiliselt saab, praktikas mitte).
Kui kolmandale eraisikule siis reeglina temal mingit tee rajamise kohustust pole, ise pead ehitama, hea kui ta lubab sul teed rajada.
Kui KOV siis tipa tapa KOV küsima mis vaja teha.
Üldiselt on nii, et kel king pigistab see rajab. Hea kui lubatakse rajada.

[Tsupsik]

See on KOV tee. Muidugi king pigistab krundi ostnul. Aga kas seadus kohustabki krundi omanikul KOV-i tee välja ehitama? KOV pole kuidagimoodi kohustatud oma tee sõidetavust tagama? Seda uuringi. Kas keegi teab....

[aadalbert]

Ma ei saa aru, mis "konkreetset" infot teemaalgataja veel peaks omast peast veel andma suutma? On ju kirjas, et teealune maatükk kuulub KOV-le.

[Haug2]

Tere,

Torgiks teemat uuesti. Kuidas käituda juhul kui maa (talumaa) on peale pärandvara jagamist osadeks jagunenud ja ühel neist osadest sissesõit puudub. Küll aga läheb maa piir ühes osas suure maanteeni pmst välja.
Kas võib sinna ise uue allasõidu rajada (nagu tundub et niisama vist ikka ei või lambises kohas maanteelt mahasõitu rajada)?
Kas peaks Vald maaomanikule uue sissesõidu/allasõidu tagama?

Kes antud olukorras tee ehitamisega seotud kulud kannab?

Pommitasin ka antud valla mingit teede halduse ametniku e-postiga, aga pole veel vastust saanud, ehk teab siin keegi targem enne lahti seletada.

Tervitades.

[Kalvis]

Märksõnaks on kuidas pärandvara jagati reaalosadeks. Ühisosa on Näiteks tee, reaalosa aga kinnistud.
Alusta hoopis pärandi dokumentidest, mitte KOV, tema ei tegele eraõigusliku maa omandi küsimustega.
Vald ei pea eraõiguslikul maal mitte midagi tagada, tema piir lõpeb vallamaaga. Küll aga võid eraõiguslikul maal vara pärandvara jagamise protsessis või hiljem luua omale tee servituute ja muid või jätta ühisossa tee jne.

[aer0]

Tere,

Torgiks teemat uuesti. Kuidas käituda juhul kui maa (talumaa) on peale pärandvara jagamist osadeks jagunenud ja ühel neist osadest sissesõit puudub. Küll aga läheb maa piir ühes osas suure maanteeni pmst välja.
Kas võib sinna ise uue allasõidu rajada (nagu tundub et niisama vist ikka ei või lambises kohas maanteelt mahasõitu rajada)?
Kas peaks Vald maaomanikule uue sissesõidu/allasõidu tagama?

Kes antud olukorras tee ehitamisega seotud kulud kannab?

Pommitasin ka antud valla mingit teede halduse ametniku e-postiga, aga pole veel vastust saanud, ehk teab siin keegi targem enne lahti seletada.

Tervitades.

Kas sinu krunt läheb maanteeni välja või "pmst läheb välja"? Seal võib oluline vahe olla!

Kalvis põhiosas juba vastas. Ja isegi rohkem kui sa küsisid. Ma sinu asemel väga ei loodaks selle e-maili peale. Teabenõudele on neil kohustus vastata 30p jooksul. Lihtsalt e-mail ametnikule ... you never know.

Vald hakkab uue mahasõidu peale mõtlema siis kui sul õnnestub neile tõestada, et ligipääsutee sinu omandile üle teiste pärijate maa ei oleks reaalne, keeraks nende elu pea peale vms. Sel juhul vald laseb sul mahasõidu eskiisi/projekti koostada (vastavalt nende tingimustele) ja kui neile sobib siis lubavad sul ehitada. Kõik kulud seoses projekteerimise ja ehitamisega on sinu kanda.

[Prill]

Lisaks veel juurde, et maatüki piirnemine "maanteega" ei lahenda automaatselt juurdepääsu rajamise küsimust, see oleneb kelle "maanteega" tegemist on, kas valla omand või riiklik maanteeamet. Tean rohkem, kui ühte juhtumit, kus maanteeamet ei näe suvalisest maatükist mahasõidu rajamist maanteele võimalikuks. Põhjuseks on toodud, kui ühel lubada, tahab naaber ka, ja siis järgmine naaber jne aga maanteed ei ole kogujateede rollis, kui maantee äär sissesõite täis pikkida, tuleb seal kiirust piirata ja muid liikluskorra muudatusi teha, kuni selleni, kus paar "koduhoovi" vasakpöörde ootajat panevad kogu magistraali liikluse seisma ja tõstavad liiklusõnnetuse riski.
Need näited küll linnaümbruse "arendusest", kus liikluskoormused pingelised ja keegi talunikust "kinnisvaraärihai" oma maanteeäärsest põllust tüki lõiganud, edukalt maha müünud aga ostja jäänud probleemi ette, seda vaatamata, et maantee jookseb mööda krundi piiri - ei tähenda see kuidagi, et sinna oma juurdepääsutee võib rajada.

[Haug2]

Tere, tänan asjalikke vastuste eest.

Täpsustan: krunt läheb maanteeni välja, tegemist on reaalosaga, krundile senised ligipääsud on nö läbi naabrite hoovi (mida ka seal kirjas ametnikule selgitasin, et ei ole hea tava või segab elu jne). Ehk siis sellele osale pole kunagi mingit ametlikku teed läinud vaid on käidud üle naabri maa. (Eratee).

Eks pean esmase vastuse ära ootama või siis telefoni teel pommitama neid tööaja sees, enne ei tohi vist mingeid plaane teha.

Iseenesest pole ju palju vaja kui üks truup ja paar rekkakoormat killustiku, aga kui seda peab juba ka projekteerima siis läheb keerulisemaks ja kallimaks veel ilmselt.

Samasse teemasse ka küsimus, et kas siis peab juba üldse mingi planeeringu (detailplaneeringu?) peale mõtlema?
Kuna tegemist on maatulundusmaaga, kuhu võiks kaugemas plaanis või mõttes tahta mingit sorti eluaset ehitada. Esmane küsimus ongi et saaks normaalselt ligi ise autoga, siis saaks edasi mõelda põdrakärbeste ja sääskede keskel.

Kiirusepiirang seoses mahasõitude tihedusega võib ka teemaks olla või muret tekitada kuna antud teelõigul on üsna tihe liiklus ja samale kilomeetrile jääb mahasõite veelgi. Kui nüüd tõesti mingi ametnik peaks arvama et seetõttu vajalik seal ka kiirus 90km/h pealt 70 km/h peale piirata tuleb siis pean vist tõesti seemneid sööma hakkama selle peale. (Jätaks pigem vahele).

Aga teema siiski aktuaalne. Maaosa on ja ligipääsu tahaks ka et ei peaks naabreid segama. Vaatan mis targad ametnikud vastavad mulle.

[Külaline]

Selle vastuse - kas DP või proj.tingimused krundile - saad samuti valla käest. Sõltub valla kehtivast üldplaneeringust, hajaasustus v tihe-, krundi suurus jne.