Paekivi vundament kehvas seisus

[c1m]

Sai ca 70ndatel ehitatud "nõmme tüüpi" maja paekivi vundamendt kopaga ümbert lahti kaevatud. Üllatuseks tuli see, et paljud kivid praktiliselt lahti, nii et saab käega ära tõmmata, kivide vahel muld. Vana vundamendi puhul ilmselt kunagi paekivid üksteise peale laeotud ja liiva vahele pandud. Nüüd praktiliselt paistab ainuke võimalus olevat uue betoonvundamendi valamine ümber maja ning sidumine olemasoleva paekivi vundamendiga. Küll aga ei riskiks lahti kaevata nii sügavalt, kui vana vundament (ca 1,2m) ja uus taldmik tuleks pigem 0,8-1m sügavusele. Poole maja all on ka kelder, kas see on probleem, kui uus vundament tuleb kõrgem, kui keldri põrand? Kas vundamenti soojustada tasub, kui sooja ruumi vajadust mul seal otseselt pole? Plaan oleks panna siis juba ka drenaaž ja vihmavee äravool ning tagasi täita killustiku ja liivaga. Roppu moodi kalliks läheb küll, aga tundub olevat ainuke võimalus. Pole enam väga tagasiteed ka. Kas on kellelgi kogemust sellega või oskab nõu anda?

Aitäh!

[keemik]

Eks laoti omal ajal lubimördiga. Kas tõesti on muld vuukides kogu ulatuses (keldrisse välja), ei tahaks uskuda. Ma peseks ja urgitseks selle mulla ja lahtise mördi välja, täidaks vuugid uuesti lubimördiga. Kui maja all kelder, siis ka soojustaks XPS-ga, seejärel see kuulus mummuline asjandus ja tagasitäide killustikuga.

[c1m]

Ei päris keldrisse välja ei ole. Kohati lihtsalt päris suured tükid lahti, eriti see nurk, mis pildil. Plaan oli jah, nii palju lahti võtta kui tuleb ja ära puhastada. Aga kas lubimördiga täitmine enam vajalik, kui armeerida ja betoneerida? Siis saaks selle XPSi ka juba sirge vundamendi külge panna. Ma veidi kahtlen muidugi selles, et kui ikka päris vana vundamendi põhjani kaevata ei saa ja uus taldmik tuleks kõrgemale, siis kas sellest mingeid probleeme ei teki? Jääb osa seda paekivi vundamenti siis mulla sisse, nii nagu ta seal on.

[pikk88]

Sellist nurka peaks ju olema küll lihtsam betoneerida kui hakata tagasi laduma kadunud kive. Võid ju mõlemad tehnikad ühendada ning vuugid täita seal kus on asjal mõtet ning kui vundament rohkem pudenenud siis selle koha peale valada. Nii peaks ka olema võimalik vundament enam-vähem sirgeks saada.

[fgh]

Ja taas tekib küsimus: Miks sellist tööd vaja üldse teha ?

Kui keldri soojustamine pole vajalik, siis see vundament on ju igati töökorras. Paekivi ja betooni kombineerimine ei ole eriti otstarbekas. Võib ju välja mingi mudru valada, aga selle toimivus on kaheldav. Hüdroisoleerida seda vundamenti ka sisuliselt ei saa.

Tegu klassikalise lahendusega, kus vundament laoti kaevatud kraavi. Võib täitsa olla, et lubimört pandi ainult keldri osas ja seda ka siseseina poolele õhukeses kihis. Ülejäänu aeti liiva täis tagasitäitel. See maapinna ja kivide kompott hoiab seda ka koos. Reeglina on sellises majas ka maja põrandad seinte mitte vundamendi vahel ja puudub vajadus soojustuse järgi.

Pinnas paistab liivane olevat, kas üldse on seal vajadus drenaaži ja veetõkke järgi ? Kas on vaja raha matta maapinda? Kõige odavam lahendus on võtta survepesur ja pinnas ära pesta kividelt, seejärel kivid tagasi lubitsementmördiga ja pinnas tagasi. Kestab järgmised 50 aastat. Taldmiku kuhugi õhku ehitada on mõttetu, taldmik käib vundamendi seina all. Mina küll ei näe mõtet seda raha matta sinna. Soojustamiseks ei pea tingimata sirge sein all olema. Võite styrofoamist saalungi teha ja kasvõi vee ja liiva segu täis valada.

Kõigepealt tuleks eesmärk Teil püstitada. Lihtsalt tööd töö tegemise rõõmu pärast teha on kummaline.

[Küülaline]

Mis põhjusel sa vundamendi üldse lahti kaevasid ja veel kopaga? See ju vundamendi ära lõhkuski.

[Kalvis]

Üldiselt pärast vundamendi pinna puhastamist krohviks paekivi lihtlabaselt tasasemaks ja kui on kelder siis soojustaks EPS-ga pildil nähtud ulatuses ära. EPS paksus niipalju, et praeguse või tulevase maja soojustusega oleks tasa.
Muuseas, ehitati vanasti maaalune vundamendiosa lihtsalt liivaga mõnel pool, kuna vundament seal maasees ei liigu kuhugi.

[c1m]

Aitäh vastuste eest. Eks lahti sai vundament ikka selletõttu kaevatud, et vana maja rekonstrueerimine käsil ja sellel jääb kandma ka lisakarkass soojustuse jaoks. Ise mõtlen, et oleks võinud seda juba enne teha, oleks saanud parema pildi ette ja kulutustega paremini arvestada. Mõtlen, et vähemalt soklist allapoole võiks ikkagi valada vundamendi tasa. Saaks selle EPSi ka juba sirge pinna külge kinnitada. Sooja keldri vajadust otseselt ei ole aga kes teab, saab tulevikus ehk tööruumigi teha. Vähemalt peaks hoidma ka keldri peal olevad põrandad märksa soojemad. Küll aga, kas on mõtet ka taldmik rajada, alt tihendatud killustikuga? Mis eesmärgil pannakse vundamendi soojustamisel lisaks ka horisontaalne kalde all EPS soojustusplaat ja millal piisab ainult vertikaalsest? Saan aru, et kui alla külmumispiiri ei ole võimalik soojustada, siis sel juhul lisatakse see horisontaalne soojustusplaat.
Pinnas võib pildilt tunduda kuiv, aga maja asub pigem madalama koha peal võrreldes teistega. Kui juba lahti kaevatud on, siis pigem tundub drenaaž ja vihmavee äravool ikkagi mõistlik ära teha. Tagasitäide oleks juba ka siis killustik ja liiv.

Edit:
Leidsin Isoverilt vundamendi renoveerimise kohta joonise. Kas praktiliselt võiksin nii teha? Ainult tasanduskrohvi asemel tuleks vähe paksem kiht betooni armeeringuga. Kui nüüd tahaks ikkagi drenaaži ka, aga taldmikku ei tule, kas siis kannatab selle drenaaži sinna vertikaalse soojustuse ja hüdrotõkke alumise serva kõrvale ka jätta, alt killustikupadjaga?

[Kalvis]

Selle vundamendi soojustamisel võib säästumeetmeid rakendada, sest valdaval enamusel on keldri soojustamisest kama.
Horisontaalne plaat on vist plaadi müüjate poolt välja mõeldud turundusnipp, rohkem madala süvisega plaatvundamendi jaoks (ainus koht kus tal mõte on)
Veelkord - krohvid minimaalselt vundamendi siledamaks, et lahtisemad kivid nn kinni siduda ja siis kleebid või pätsikestega vahtplast seina/vundamendi külge. Võid nii kogu sokli teha. Üldiselt pannaksegi vaid plaat lõikamata sokli osas niipalju ku läheb maapinna sisse ja ongi kõik. Pärast krohvitakse koos armeerimisvõrguga ning värvid sulle meeldivasse tooni. See annab väheke külmakindlust juurde - keldris temperatuur tõuseb ja ka veidi põranda oma.
Ei saanud aru miks tahad vundamendile taldmiku teha - olemasolev kui pole vajunud kannab maja edukalt edasi.

[c1m]

Seesama nurk, mis pildil tundub olevat kergelt vajunud. Jookseb ta kergelt allapoole ja on ka väikse prao sisse löönud (vähemalt pealmisesse krohvikihti). Pragusid esineb ka mõnedes teistes vundamendisokli krohvitud osades. Need vajumised/pragunemised võivad olla muidugi toimunud ka pea 50 aasta jooksul, mis see maja vana on. Keldris jookseb horisontaalne pragu, samuti paistab olevat krohvi pealt. Seepärast oli ka plaan, et valaks tugevduseks 10cm betooni väljapoole ümber ja siis juba taldmiku ka, et vundament oleks tulevikus vähe kindlam. Mõtlen, et kui krohhvida vundamendi sirgeks, siis seda krohvi läheks kohati kuskil 10-15cm paksuselt, kas seda palju ei ole?

Kas vundamendi soojustamiseks 50mm EPS 60 silver on ka piisav? Eelistaks, et sokkel jääks vähemalt voodrilauga tasa või pigem sissepoole. Kui kelder saab vähemalt mingil määral soojem on juba ka hea.

[Külaline]

Kas vundamendi soojustamiseks 50mm EPS 60 silver on ka piisav? Eelistaks, et sokkel jääks vähemalt voodrilauga tasa või pigem sissepoole. Kui kelder saab vähemalt mingil määral soojem on juba ka hea.

alusta sellest, et kõik need tegevused on nö lihtsalt raha matmised:
* vundamendil on kama kas tal on soe või külm, kivi ei värise
* vundamendi ümber midagi valada reeglina selle vundamendi enda kandevõimet ei paranda

ja nii on need planeeritud tegevused:
* vundamendi penoga viimistlemine (on odavamaid viimistlusvahendeid , kui peno)
* vunadmendi ümber betooni valamine (milleks ei tea, aga kui meeldib ja aega on)

ja abi küsimisel alusta eesmärgi selgitamisest:
* kas peaks vundamenti soojustama, kui põrand, kelder vms on külm , joonis vundamendi, seina ja põranda lõikest jne. Võib juhtuda , et põrandat annab teisiti soojustada jne
* kas peaks vundamendi asendama uuega/parandama , kui ära lagunenud (nagu sul pildil on, siis ei pea)

[Kalvis]

Vundamendile on ette nähtud EPS >100. OIn muidugi pandud lahjemat aga ise tead.
Vundamendi soojustamine annab majade soojustamisest kõige vähem säästu, tehakse rohkem maja soojustamisega nii, et ei tekiks astet seina soojustuse ja vundamendi sokliosa vahel.

[c1m]

Küsin veel ka seda, et kui krohvida või valada vana vundamenti. Kas vana krohvitud sokli osa peaks ka üle tegema või piisab ainult vundamendist sokli alumise servani? Siis jääks sokkel ja vundament tasa. Mõni suurem paekivi ehk ainult vundamendist väljapoole. Ehk, et kas see alumine vundamendi osa tuleks kuidagi ülemise sokliosaga siduda?

[Külaline]

ei tule , jäta vahe sisse, siis niiskus ei liigu sinna krohvitud osale