Kuidas peaks müürilati kinnitama vana vööga? Ehk siis kuidas otstest peaks kinnituse tegema? Mingit tapisüsteemi pole vast vaja aretada?Kalvis kirjutas: 21 Okt 2018, 10:36 Pildil oli majal katus peal, seega sarikad olemas. Ma ei saanudki aru mida küsija soovis kuhu ühendada aga täpsustust pole tulnud. Tundus et tahtis sisemisi vaheseinu kinnitada.
Sarikad tulebki müürlati külge hambaga kinnitada, muidu vajutab laiali. Samas laetaladele ei tule kinnitada, laetalad on hädas niigi põranda raskuse kandmisega, lisaraskus on liiast. Kuid siduda võib.
Ma ei näe erilist vajadust ulmeliselt hea kinnituse järele. Pigem keskenduks sellele, et uued laetalad seoksid sarikate alumised otsad omavahel ära, ning penn hakkaks tööle seejärel survele, nagu ta olema peaks, erinevalt praegusest olukorrast, kus ta põhimõtteliselt vist hoiab katust koos ehk siis on tõmbe all. Kui sarikate alumised otsad on seotud , siis kogu katuse mass vajutab seintele ainult vertikaalselt alla ning väljapressiv jõud on laetalade kaudu neutraliseeritud ning katuse mass surub müürilati seina külge oma massiga, nii et tal ei ole kuhugi enam minna nagunii. Uuele müürilatile ja vanale müürilatile võid rahustuseks küljepeale mingi prussi keskmisest vihasemate naeltega kinni taguda.Kuidas peaks müürilati kinnitama vana vööga? Ehk siis kuidas otstest peaks kinnituse tegema? Mingit tapisüsteemi pole vast vaja aretada?
Rafter ties are always required unless the roof has a structural (self-supporting) ridge, or is built using engineered trusses. A lack of rafter ties is a serious structural issue in a conventionally framed roof.
Where ceiling joists are used to provide resistance to rafter thrust, lapped joists shall be nailed together in accordance with Table R802.5.1(9) in the IRC. For example, if a house has a 4:12 slope, the rafters are on 16-inch centers, the snow load is 30 psf, and the roof span is 28 feet, you need eight 16d common nails (or 40d box nails) at each rafter-heel joint connection. That's a lot of nails a home inspector can look for.
Jah, miski hoiab seda katust , kuid mõistlik on ikkagi kindla peale välja minna ja "ausõna peal" seisvaid konstruktsioone vältida. Samuti võib õelda, et mida laiem on hoone, seda vähem andestab ta selliseid vigu. Mul üks vana hoone oli 9 m lai, millele uue katuse peale tegin ning lõpuks ei jäänud muud üle, kui penni juures tõin veel lisaks vertikaalsed toed alla laetaladele, kuna ma kartsin, et sarika ja laetala ühendus ei saa piisavalt tugev, sest arvutuste järgi oleks sinna pidanud taguma niipalju naelu, et sarikast ja laetalast oleks sõel alles jäänud.kunn24 kirjutas: 22 Okt 2018, 12:47 1 lahendusnäide ja oletatav puudus (koba või klambri puudumine). Samas katus ju püsib. P- raskujõud, F- tõmbejõud ja F tuul- tuule võimalik tõstejõud (varieerub).
Jah, hõõrdejõul on seal ilmselt oma osa. Ma arvan, et seal on aga veel midagi, kasvõi seesama sisevooder, mis võimalik ,et vastu palki on vajunud ja kergelt nö " lukustab". Aga kui puhtalt hõõrdejõu peal seisab, siis see on hea näide.kunn24 kirjutas: 22 Okt 2018, 13:21 Täiendasin pilti, lisasin jõud, tänu millele see oletetavalt püsib.
Sarikate alla vaata õige paksusega täispikk palk/pruss. See seo otstest tapiga vana sarikaaluse palgiga. Müürilati/sarikaaluse palgi seoks fiboseinaga ilmselt jämeda keermelatiga. Vertikaalis kahte seina siduda oleks ehk mõistlik näiteks 5x20 prussi jaoks vajadusel pesa sisse lõigata ja puidupoltide või keermelatiga kahelt poolt kinni tõmmata. Pruss vajalik juba kasvõi sellejaoks, et sein ilmselgelt sirgelt maha saetud ja palgid otsast sidumata. Nii võib mingi x aja pärast hakata palksein viltu kakkuma. Sellel põhjusel paigaldati palkseina ustele-akendele vanasti ka tendripalgid. Kas siis nähtavad või peidetuna 5x5 reika palgiotstesse saetud pessa.KallePiir kirjutas: 20 Okt 2018, 06:58 Kuidas peaks tegema fiboseina pealse? Kas targem vaadata täispikk vana palk peale või nt 200x200? Kuidas peaks selle palgi palkseinaga siduma? Kuidas fibo külge kinnitada palk? Sarikad lõikan hambasse ja kinnitan ilusti.
Fibo sein tundub olevat palkseinaga seotud mõnest kohast suurema naelaga. Kas fiboseina ja palkseina vahe lasta lihtsalt makrot täis või pigem linavilt vms? Terve maja soojustan väljastpoolt, seest jääb palgiosa nähtav. Fibole ilmselt krohv.
Tegemist elumajaga, ehk siis soojad ruumid tulevad. Lae talad tulevad samuti fibo osale veel. Sellises seisus on maja seisnud 4+aastat.
Voodrialune on kõik palksein.
Tänud kaasamõtlejatele!
Päris nii lihtsad asjad ka ei ole, et valad aga 10 cm armeeritud kihi betooni ja kõik probleemid on lahendatud. Ma ei tea, kuidas sul need asjad seal täpselt on, aga kui seinad koos selle vööga võtavad vastusai sinna nii lae kui katuse toetada ilma nihkumise/pragunemise/lagunemise mureta.
Kuskohast sa näed selle pildil oleva maja juures seda meeletut väljapressivat jõudu mis seina paigast lükkaks? Kui inimene kirjutab, et maja seisnud 4+ aastat nii, et sarikad toetatud puujuppidele ning pole midagi kuhugile nihkunud siis neti teel paari pildi järgi nõu andes tundub, et seina ümber lükkamiseks on vaja orkaan Katariina sekkumist. Betoonist vöö valamine igati mõistlik soovitus. Oleks hea sinna külge sarikaalust palki kinnitada ja ilmselt jaotuks ka ülevalt tulev koormus fiboseinale ühtlasemalt.Käsn kirjutas: 26 Okt 2018, 23:42Päris nii lihtsad asjad ka ei ole, et valad aga 10 cm armeeritud kihi betooni ja kõik probleemid on lahendatud. Ma ei tea, kuidas sul need asjad seal täpselt on, aga kui seinad koos selle vööga võtavad vastusai sinna nii lae kui katuse toetada ilma nihkumise/pragunemise/lagunemise mureta.
seda horisontaalset väljapressivat jõudu, siis tõenäoliselt on sul see betoneeritud ja armeeritud vöö koos seinaga natuke läbi paindunud ning katuse hari keskelt selle võrra natukese alla vajunud. Kuidas fibo seina vuugid sellisele deformatsioonile vastu peavad, näitab aeg. Tõenäoliselt ei juhtu midagi hullu, kuid mina isiklikult teeks katuse alati nii, et see hoiaks ennast ise koos ning seinad võtaksid vastu ainult vertikaalse koormuse.
45 kraadise katuse korral on horisontaalse jõu leidmine lihtne. See on täpselt sama suur, kui on sarika poolt avaldatud jõud müürilatile. Näide- 45 kraadine 100 m2 kivikatus koos lumega kaalub kokku ca 30 tonni. Oletame, et sarikaid on kokku 20( A kujulisi sarikapaare 10). Ühe sarika kohta tuleb siis 30 tonni/20= 1,5 tonni. See jõud surub müürilatile vertikaalselt alla ning sein võtab selle vastu ning avaldab sama suurt jõudu vastusuunas. Kuid kuna sarikas on kalde all, siis tekib müürilatile ja seinale ka horisontaalsuunaline komponent, mis surub müürilatti välja poole ning miski peab selle jõu tasakaalustama, vastasel korral libiseks sarikas seina ja müürilati pealt minema. Nagu öeldud, siis 45 kraadise katuse korral , pythagorase teoreemi kohaselt, on hästi lihtne neid jõu vektoreid arvutada. Eelneva näite kohaselt siis vertikaalne jõud oli 1, 5 tonni ja horisontaalne täpselt sama palju, ehk 1,5 tonni sarika kohta. Ehk siis kokkuvõttes, ilma sidemeteta lükkaks see katus seina väljapoole jõuga 1,5 tonni sarika kohta ja kui sarikad on näiteks 1m vahega, siis võid kujutada jõudu ette selliselt, et müürilatti surutakse välja jõuga 1,5 tonni meetri kohta.Kuskohast sa näed selle pildil oleva maja juures seda meeletut väljapressivat jõudu mis seina paigast lükkaks?
