Pellet vs õhk-vesi pump?

[aikii]

Siin ringi tuulates sellist võrdlust ei leidnud, nii et loodan kogenutelt vastust saada, kumb on hetkel targem eramajja (140 ruutu) paigutada: pellet või õhk-vesi soojuspump?

Elektrikütet ja maakütet ei kaalu kindlasti. Päikesepaneelid jmt ei ole ka rahaliselt kohe võimalikud.

Ühe ja teise head ja vead aitavad kindlasti otsustamisele kaasa. Väga ootan põhjendatud vastuseid, mitte lihtsalt õhk-vesi tänan juba ette!

[Käsn]

Õhk-vesi kütte probleem on selles, et kui ilm tõsiselt külmaks läheb, siis ei anna see pump erilist säästu võrreldes otseelektriga küttes, kuid hullem lugu on hoopis selles, et pumba võimsusest tõenäoliselt ei piisa, et maja üldse ära kütta.

[pasteet]

Vaidleks sellele vastu,eelmine talv küttis õ/v pump ilusti maja ära,isegi ei lülitanud el tenne ise järgi,ei arva et elektriga sama kallis kütta,kuigi jah sai 3-4 korda ahju ka kütta ,kõige suurem elektri arve 100 ruudusel majal oli 170.-see siis kogu elekter kokku

[Külaline]

Eelmine talv ei olnud talv. Vaata kuidas siis on kui pikemat aega järjest paugutab nii et päeval ka -20 ja öösel veel külmem. On olnud aegu.

[pasteet]

Kui sa tähele oled pannud,siis selliseid talvesid nagu20-30 aastat tagasi polegi enam olnud,kuigi ega eelmine aasta oli vist 2 kuud päris jahe

[Külaline]

Ja kui tuleb, siis külmud surnuks?

[Prill]

Kumb küttevalik mõistlikum on, selle arutlemiseks oleks hea teada mitmeid täiendavaid asjaolusid. Näiteks, kas see 140m² on tänapäevaselt soojustatud eramu või kehvema soojustusega vanem elamu, kas hoones on juba olemasolev küttesüsteem radikad või põrandaküte. Kas eramus on juba mõni küttevõimalus, kamin, kaminahi, ahi vms. Kas eramul on olemasolev katlaruum, korsten, pelletite ladustamiseks ruum. Kõik need nüansid võivad kallutada ühe või siis teise valiku kasuks/kahjuks.
Isiklikult pinnalt olles läbinud ahjukütte, halupuu-briketi katlakütte, hetkel vana katel uus pelletipõleti, evolutsiooni, unistan järgmisena just õhk-vesi soojuspumba küttest. See oleks lihtsalt mugavam, puhtam, murevabam. Kuigi alati tuleb kaaluda võimalikke asjaolusid, kus õhk-vesi süsteemi puhul on pumba efektiivsus parem, kui küttevee temperatuur on madalam, mis eeldab ideaalis põrandakütet, või suuremaid radikaid, samuti tuleb kasuks hea soojustus. Samuti võimalikud riskid-kitsaskohad, kus suure pakasega õhk-vesi soojuspumba efekt taandub olematuks ja tuleb olla valmis kas suuremateks "elektrikütte arveteks", kütta lisaks olemasoleva kamina-ahjuga, ehk investeerida juba algselt koos õhk-veega ka alternatiivina korstnasse-ahju, mis tähendab ikkagi tuhandeid eurosid lisakulu. Mis saab siis, kui talvetormiga elekter kaob päevaks-paariks-kolmeks, hea soojustusega elamine süsteemid paari päevaga veel ei rikne (veetorud ei külmu) aga elamine elektrita-kütteta muutub ebamugavaks. Kas oleks mõistlik kaaluda investeeringut korstna-ahju asemel hoopis kobedamasse varugeneraatorisse, kuskilt jäi silma bensiinil võrguelektri kadumisel automaatselt käivituv varutoite generaator elamisse algas ~2000€.

[pasteet]

Ei külmu surnuks,kui sa ei tea,siis kui pump ei jaksa enam kütta,lükkab el tennid ise järgi,räägin,et eelmine aasta ei olnud selleks vajadust,lisaks on mul ka uued ahjud majas,mida võib suure külmaga kütta.nagu ütlesin,vaata palju viimase 10 aasta jooksul väga külma aega on,maksimum kuu,kui see kuu aega isegi tennidega kütta,ei tee see mind veel vaeseks,aga eks igaüks kiidab oma

[Külaline]

Võiks siis juba kohe maaküttele üle minna? Puurkavu baasil kui krunti ei jätku.
Soojuspumbale võib ikka lisada päikesepaneelid. Kui oma krundile ei mahu, siis kasvõi teises Eesti otsas olevale lagedamale maalapile. Siis on veel variant hakata kellegi sõbraks, kellel päikesepaneelid olemas aga energia vaja maha müüa. Muidugi jääb veel variant osta osalus kuskil Aafrikas asuvas päikesejaamas, toodangu eest saadav raha talletada mõnes Zürichi pangas ja elektriarvete eest maksmiseks sealt siis võtta.

[Külaline]

Siin ringi tuulates sellist võrdlust ei leidnud, nii et loodan kogenutelt vastust saada, kumb on hetkel targem eramajja (140 ruutu) paigutada: pellet või õhk-vesi soojuspump?

Elektrikütet ja maakütet ei kaalu kindlasti. Päikesepaneelid jmt ei ole ka rahaliselt kohe võimalikud.

Ühe ja teise head ja vead aitavad kindlasti otsustamisele kaasa. Väga ootan põhjendatud vastuseid, mitte lihtsalt õhk-vesi tänan juba ette!

Õhk-vesi , kui piirkonnas elektrivarustusega probleeme ei ole ja uus hoone kus küttesüsteem veel puuudb ja avariikütteks kaminahi.

Endal mul renoveeritud maja 160m2 otseelekter (odavad vilpe õliradikad espakist sooduka päeval) ja avariikütteks ainult kamin (kuna vahelagi vanas majas ei kannataks ahju välja) külmal veebruaril kogu elekter vesi, küte ja muu tarbimine max 200€ kuus . Kuigi on olemas põrandakütte valmidus ja õhk-vesi süsteemi arvestus, siis see nali ei õigusta ennast hinna poolest seadme eluea jooksul ära ja hästi soojustatud majas võib ka sul olla otseelekter majanduslikult mõistlikum.

[aikii]

Kumb küttevalik mõistlikum on, selle arutlemiseks oleks hea teada mitmeid täiendavaid asjaolusid. Näiteks, kas see 140m² on tänapäevaselt soojustatud eramu või kehvema soojustusega vanem elamu, kas hoones on juba olemasolev küttesüsteem radikad või põrandaküte. Kas eramus on juba mõni küttevõimalus, kamin, kaminahi, ahi vms. Kas eramul on olemasolev katlaruum, korsten, pelletite ladustamiseks ruum. Kõik need nüansid võivad kallutada ühe või siis teise valiku kasuks/kahjuks.
Isiklikult pinnalt olles läbinud ahjukütte, halupuu-briketi katlakütte, hetkel vana katel uus pelletipõleti, evolutsiooni, unistan järgmisena just õhk-vesi soojuspumba küttest. See oleks lihtsalt mugavam, puhtam, murevabam. Kuigi alati tuleb kaaluda võimalikke asjaolusid, kus õhk-vesi süsteemi puhul on pumba efektiivsus parem, kui küttevee temperatuur on madalam, mis eeldab ideaalis põrandakütet, või suuremaid radikaid, samuti tuleb kasuks hea soojustus. Samuti võimalikud riskid-kitsaskohad, kus suure pakasega õhk-vesi soojuspumba efekt taandub olematuks ja tuleb olla valmis kas suuremateks "elektrikütte arveteks", kütta lisaks olemasoleva kamina-ahjuga, ehk investeerida juba algselt koos õhk-veega ka alternatiivina korstnasse-ahju, mis tähendab ikkagi tuhandeid eurosid lisakulu. Mis saab siis, kui talvetormiga elekter kaob päevaks-paariks-kolmeks, hea soojustusega elamine süsteemid paari päevaga veel ei rikne (veetorud ei külmu) aga elamine elektrita-kütteta muutub ebamugavaks. Kas oleks mõistlik kaaluda investeeringut korstna-ahju asemel hoopis kobedamasse varugeneraatorisse, kuskilt jäi silma bensiinil võrguelektri kadumisel automaatselt käivituv varutoite generaator elamisse algas ~2000€.

Maja on ehitamisel (energiatõhususega 158kwh/ruutmeeter aastas) ja kuna hetkel on planeeritud, et tuleb pellet, olemas katlaruum ja kõik pelletiks vajalik. Agaaaa üks tegeleja, kes juba 95ndast aastast küttesüsteeme pannud on, ei soovitanud pelletit üldse, pidi väga aegunud olema. Nii et on viimane aeg otsus teha

Kamin on ka planeeritud, aga see aitaks ainult elutoa puhul, magamistubadesse väga mõju ei annaks vast. Kogu küte toimuks läbi põrandakütte (20sed torud juba betoonis 30 sammuga).

Pakkumiste põhjal saame kütte majja toimima pelletiga 6700eur (paigaldus ja "materjal"), õhk-vesi suht sama. Aga palju siis edaspidi kütteks kulub, vot see on küsimus. Kumb neist efektiivsem (kulud võimalikult madalad, aga toasoe sees). Mida iganes see globaalne soojenemine või külmenemine teeb, siis igaks variandi puhul tahaks soojas kodus olla.

Puhtalt elektri pealt tundub, et kulu aastas talvekuudel ca 250eur ja muul ajal siis vähem. "Küla" pealt uurides on nii üks kui teine jõudnud selleni, et elekter on vaieldamatult kõige kallim. Ja no veel hullem, kui mingi hetk elekter lihtsalt ära kaob Nii et seda varianti ei kaalu üldse. Samuti on maaküte võimaluse alt väljas oma kalli paigalduse tõttu, mis niipea ära ei tasu.

Kui kellelgi veel konkreetseid numbreid on näidata kasutuse osas, tuleb alati kasuks

[pasteet]

Ega pelletiga ka ei küta,kui elekter läinud,sii tava ahi aind aitab

[Küülaline]

Ega pelletiga ka ei küta,kui elekter läinud,sii tava ahi aind aitab

See jäetakse tihti arvesse võtmata, seega on pellet samuti "elektriküte" + pelletid sisse ja tuhk välja.

[Külaline]

energiatõhususega 158kwh/ruutmeeter aastas

parim lahendus oleks mõistlikuma energiakuluga maja ehitada täna C-klassi hoonet planeerida ei ole vist eriti mõistlik, aga sellise kuluga majja võid vabalt õhk-vesi panna ja elutoa kaminal vea jaotustorudega soe õhk tubadesse laiali.

ilma elektrita ei küta te ühtegi automaatsüsteemi ja ei ole teil raha , et luua ka piisava varuga akupanka seadmete jookustamiseks ,kui elekter peaks katkema paariks päevaks. Seega eramajas kamin või ahi on ikkagi täna mõistlik sisse planeerida selliselt, et vähemalt mingi osa hoonest jääks elamiskõlblikuks ka hädaoludes.

[Külaline]

Akupank oleks mõttetu, elektrigeneraator mõistlikum. Pelletikatla puhul piisab väga väikesest 30x30 cm mõõtudega ühe käe otsa võtavast generaatorist.

[edvard.]

Tervist.
Pellet pole vast kõige arukam otsus, põhjendan : Imavere tehas seisab tooraine puuduse pärast . Pelleti hind on viimase aastaga kerkinud vast 30% , ilmselt kerkib veel. Pelletiga kütmine pole päris mugavusküte , pellet tolmab , koldest on vaja tuhk eemaldada , mina eelistaks õhk-vesi soojuspumpa .

[Külaline]

Pellet on piisavalt mugav. Kes käsitsi ei viitsi pelletit mahutisse laadida ja väikest tolmu pelgab, siis on olemas sellised mahutid, mida täidetakse puhurautoga ja tolmu sisse ei tule.

[Külaline]

Pellet on piisavalt mugav. Kes käsitsi ei viitsi pelletit mahutisse laadida ja väikest tolmu pelgab, siis on olemas sellised mahutid, mida täidetakse puhurautoga ja tolmu sisse ei tule.

ja on olemas õhk-vesi pumbad mida ei pea tahkeküttega varustama

[keemik]

Pelleti hinnatõus mõjutab soojuse kwh 100%. Elektrihinna tõus mõjutab COP 2 korral vaid 50% osas (hinnatõus "lahjeneb" COP võrra).

[Käsn]

Kas õhksoojuspumpadel on elektritennid sees 3-faasilistena? Ma lihtsalt veidi arvutasin, et kui näiteks läheb eriti külmal ajal tonn ja veidi peale pelletit kuus, siis teeb see sama välja, kui 7 kw otseelektriga tenn pidevalt järel oleks. 1 faasi pealt aga 7kw tähendaks ca 30 A voolu, mis ei ole enamasti võimalik peakaitsme tõttu.

[Külaline]

ja on olemas õhk-vesi pumbad mida ei pea tahkeküttega varustama

Igasugused asjad on olemas, elektriradiaatorid ja puhurid ka.

[Külaline]

Aga mõtle niipidi:

Elekter ja pellet mõlemad on turul vabalt müüdavad tooted, seega nende hinna määrab turg ja hind võib näiteks väga kõrgeks minna.

Kumba sina ise oled turust sõltumatult võimeline tootma?

[Coolhouse]

Kas õhksoojuspumpadel on elektritennid sees 3-faasilistena? Ma lihtsalt veidi arvutasin, et kui näiteks läheb eriti külmal ajal tonn ja veidi peale pelletit kuus, siis teeb see sama välja, kui 7 kw otseelektriga tenn pidevalt järel oleks. 1 faasi pealt aga 7kw tähendaks ca 30 A voolu, mis ei ole enamasti võimalik peakaitsme tõttu.

Ei tea ühtegi õ-v soojuspumba mudelit millel 7kW tenn oleks ühe faasi peal.
140 m2 maja jaoks on soojuspumba elektrivõimsus kuni 3 kW ning kaitse 1 faas C16A.
Tennid on soojuspumbaga kaasas kas 3 kW, 9 kW (soojuspumba kaitse C16A 3 faasi) või siis ostetavas komplektis puuduvad kuid neid saab seadmele täiendavalt lisada.

Näiteks kui maja on 100m2, isolatsioon 20 cm peno, põrandaküte, siis 9kW soojuspump kuni -25C välisõhul tenne kasutama ei pea.Ehk viimasel viiel talvel ei ole kasutatud.
Kui maja on soojustatud 30 aastat tagasi (15cm saepuru) , tellisega vooderdatud siis läheb ka suuremat peakaitset, tenne, pelletit jne. vaja.
Kuid me vist ei räägi sellisest majast??

[Külaline]

Aga mõtle niipidi:

Elekter ja pellet mõlemad on turul vabalt müüdavad tooted, seega nende hinna määrab turg ja hind võib näiteks väga kõrgeks minna.

Kumba sina ise oled turust sõltumatult võimeline tootma?

Ise toodan halupuid ja viskan katlasse. Pelletipressid ka muidugi olemas.

[rokikas]

Pakkumiste põhjal saame kütte majja toimima pelletiga 6700eur (paigaldus ja "materjal"), õhk-vesi suht sama. Aga palju siis edaspidi kütteks kulub, vot see on küsimus. Kumb neist efektiivsem (kulud võimalikult madalad, aga toasoe sees). Mida iganes see globaalne soojenemine või külmenemine teeb, siis igaks variandi puhul tahaks soojas kodus olla.

Hetkehindadega maksab nii pelletist kui ka õhk-vesi soojuspumbast saadav soojus ~0,05 €/kWh.
Tulevikus .... ?
Pellet nõuab endaga tegelemist aga elektrikatkestuse korral on generaatoriga lihtne kogu küttesüsteemi töös hoida.
Soojuspump on suht hooldusvaba aga pikema talvise elektrikatkestusega on seis "piiksus".