Suvila seina lahendus

[meelis11]

Arvesta sellega ka, et laiema karkassisammu korral pead paksemad materjalid seinale panema, et läbi ei vetruks.
Kipsi selle vahega ei pane kindlasti, kui tugevduseks osb alla panna, siis ka see peab paksem olema kui 60cm sammu korral. Seega rahalist võitu ei tule, vaid kehvem konstruktsioon ainult.

[reserv]

Mul hakkab nagu pilt ette saama sellest teemast. Kogu karkass tuleb 50x200 (ka laagid)ja sarikad 50x150. Üks viimane hull küsimus veel. Pean ma ikka kuivatatud puitu kasutama? Kui ma seal kuu aega nokitsen, enne kui katuse ja seinad kinni saan, kas selle aja peale pole see kuivatatud puit ka juba mitte "õhukuiv" ? Hinnavahe on neil 30%

[Külaline]

Mul hakkab nagu pilt ette saama sellest teemast. Kogu karkass tuleb 50x200 (ka laagid)ja sarikad 50x150. Üks viimane hull küsimus veel. Pean ma ikka kuivatatud puitu kasutama? Kui ma seal kuu aega nokitsen, enne kui katuse ja seinad kinni saan, kas selle aja peale pole see kuivatatud puit ka juba mitte "õhukuiv" ? Hinnavahe on neil 30%

sul on 45 ruutu "kuur" vaja ehitada mida sa seal kuu aega nokitsed, kolm neli päeva ja koormakile peale

[Kalvis]

Oled seega edukalt mu väite ära tõestanud, et kuna 50x200 mm post kannab rohkem, pannakse neid harvemini. MOTT
Sama näitab reservi arvutus. Olen samamoodi seinakonstruktsioonide sammude, laiuste ja mõõtude puhul alati enne materjali ostmist sarnase tabeli teinud. Sinna lähekski 50x150 ja 50x200 kummalgil oma sammu järgi vajalik kogus x hind. Ja siis korra vaadanud sobivat villa paksust. Kuna soojustamisel on villa paksus esmane siis pole kordagi tekkinud mõtet väristada kätt villa kokkuhoiu pealt ning panna näiteks 50x100 pruss seina, alati on läinud 50x200 seina ja nüüd edasi on omanik otsustanud kas ta veel tahab 50x100 risti ka saada (sel juhul on soojustus 300 mm)
Antud küsijal on siiski saun mistõttu on 50 x200 tulevikuplaanidega optimaalne. OK, kui pappi pole siis võib ka 50x150 panna.
Küsija valida on kas teeb 50x200, 50x150 ja 50x50 risti või 50 x150 või 50x100 ja 50x50 risti.

[mimoprohodil]

Ei tasu liiga kaua mõelda palju soojustust panna seintesse, kuna see on üsna väike osa kogu energiakulust.


Kasuta pigem 25mm puitkiud tuuletõkkeplaadi selleks et postidel ei tekiks külmasilda võib ka sisemist lisakarkassi panna horisontaalselt.

Tasub 18% niiskussisaldusega prussid osta, et ei tekiks hiljem geomeetriaga probleeme.

Seinakonstruktsioon seest väljapoole:
- Kipsplaat 13mm
- horisontaalne lisakarkass 45x45 s.600 + mineraalvill vahel
- aurutõkekile
- OSB3 9mm - 12mm (jäigastusplaat)
- Põhikarkass 45x145(või 45x95) s.600 + mineraal vill
- tuuletõkkeplaat 25mm
- vertikaalne roov 28x45mm
- horisontaalne välisvooder 21mm

Andsin hööveldatud prusside mõõdud, kui saate ka hööveldamata prussi kasutada.
Karkassi sammu tasub alati kasutada 600mm, kuna enamus ehitusmaterjale on mõeldud just selle sammu jaoks.

[mõte]

See energiaratas on sama hea kui eemalt auto vaatamisega kütusekulu oletada. Ehk on teadmata mis aknaid kasutati, mis seina konstruktsioon, mis ventilatsioonisüsteem jne. Aga seina lahendus minu meelest hea.

[Külaline]

Selline energiaratas võiks sobida suurte akendega majale, millel on hästi soojustatud seinad, laed, põrandad ja millel puudub soojatagastusega ventilatsioon. Kui aga võtta lagedest seintest põrandatest soojustust vähemaks, siis proportsioon ehk energiaratas kohe muutub. Igale majale saab põhimõtteliselt joonistada oma energiaratta. Sarnased on energiarattad vaid sarnastel majadel. Aga muidugi, hea on niisuguse illustratiivse rattaga tarka panna.

[oliviaivy337]

Ok selge, jääb siis ikkagi standard lahendus kas 150 või 200 pruss. Kui nüüd katust ka natuke lahata, siis osb pleki all ei summuta kolinat vihma ajal? Sellisel juhul ainult USA sindel või Gerard plekk? Nende puhul ma kardan, Colour Splash et hakkab liiga kiiresti igasugu jama peale korjama ja vajab tihedamini puhastamist?

i cant understand what you want to say ?

[Urmas]

i cant understand what you want to say ?

Google translator helps. We write here in Estonian.

[T25]

Karkassi prussi paksemaks ajamine , et panna rohkem soojustust , on väga vale lähenemine. Nimelt on karkass külmasild ja seina soojapidavus ei sõltu mitte soojustuse paksusest , vaid seesamune karkass rikub asja ära. Õigem lähenemine ongi selline, et väljastpoolt katta karkass paksema penoga ja sissepoole võib paigaldada villa. Villa nimelt sellepärast, et siis saab sein ka sissepoole "hingata". Kilet ei ole mingil juhul sinna vaja panna( välise penokihi paksus peab muidugi olema piisav, et karkass ise oleks soojas ja mingit kondentsi karkassis ei tekiks. Peno tuleb muidugi paigaldada "continuosly", ehk ma ei oskagi eestikeelset vastet praegu sellele leida, aga põhipoint on selles, et ei oleks karkassi, mis tekitab külmasildasid.

[ping]

.... "continuosly", ehk ma ei oskagi eestikeelset vastet praegu sellele leida, aga ....

Viimasel ajal eriti, kriibivad kõrva ja silma isegi meedias esinevad (pealtnäha haritud) isikud, kellede sõnakasutus ja lauseehitus on Ingliskeelne.
Varem esines see IT meeste teemana aga nüüd on see suund levinud ka tavaeluvaldkondadesse. Suhtlemisel nii värskeltharitud "inseneriga" kui ka spetskaupluse müüjaga.
Mulle isiklikult tundub, et tegelikult ei tea nad sõna õiget tähendust kummaski keeles õieti.
Pole veel hilja muretseda keele õppimiseks sobivaid sõnaraamatuid.

[Kalvis]

Karkassi prussi paksemaks ajamine , et panna rohkem soojustust , on väga vale lähenemine. Nimelt on karkass külmasild ja seina soojapidavus ei sõltu mitte soojustuse paksusest , vaid seesamune karkass rikub asja ära. ...

See on siiski valeväide. Villa puhul pannaksegi vill teda toestava karkassi vahele, muidu ei seisa püsti. Mida paksem soojustus, seda parem soojapidamine.
Puit teadupärast pole kõige halvem soojustusmaterjal, hea ka mitte nii et läbi puitkarkassi väga suurt soojakadu ei teki. Ei maksa paanitseda iga üksiku naela ja kruvi pärast ka mitte. Siiski on olemas võte, millega saab puitkarkassiga seda nn. pseudokülmasilda vähendada - tehakse ristkarkass! See on ka villa paigaldusvigade suhtes hea lahendus

[T25]

.... "continuosly", ehk ma ei oskagi eestikeelset vastet praegu sellele leida, aga ....

Viimasel ajal eriti, kriibivad kõrva ja silma isegi meedias esinevad (pealtnäha haritud) isikud, kellede sõnakasutus ja lauseehitus on Ingliskeelne.
Varem esines see IT meeste teemana aga nüüd on see suund levinud ka tavaeluvaldkondadesse. Suhtlemisel nii värskeltharitud "inseneriga" kui ka spetskaupluse müüjaga.
Mulle isiklikult tundub, et tegelikult ei tea nad sõna õiget tähendust kummaski keeles õieti.
Pole veel hilja muretseda keele õppimiseks sobivaid sõnaraamatuid.

Pikk jutt, aga kasu ei midagi. Pakku siis välja, kuidas " continuous rigid foam" eesti keeles suupäraselt kõlaks. Mõtteist said vast kõik aru, et ilma karkassita peno on vaja hoonele ümber panna, et külmasillad ei rikuks ära soojustuse efektiivsust.

See on siiski valeväide. Villa puhul pannaksegi vill teda toestava karkassi vahele, muidu ei seisa püsti. Mida paksem soojustus, seda parem soojapidamine.
Puit teadupärast pole kõige halvem soojustusmaterjal, hea ka mitte nii et läbi puitkarkassi väga suurt soojakadu ei teki.

Ei ole valeväide. Puit juhib ikka oluliselt, kordades pareminin soojust, kui soojustusmaterjal. Igasugu R arvutused võib allavett lasta, kui on ainult vill karkassi vahel. Analoogse soojustuspaksusega sein, millel ei ole karkassi külmasillana soojustuse vahel , on palju-palju efektiivsem. Seega tasub tõsiselt läbi mõelda karkass-seina läbilõige. Nagu siinsamas teemas mainitud, siis 5x10 pruss on tugevuselt piisav 5 kordse varuga. Ehk siis 5x10 prussist oleks mõistlik ehitada karkass ja karkassi peale väljapoole näiteks paigaldada OSB ja nüüd sellele OSBile võiks selga lajatada 20 cm penot. Hiljem võib sissepoole veel lisada näiteks 10 cm penot.

[ping]

.... "continuosly", ehk ma ei oskagi eestikeelset vastet praegu sellele leida, aga ....

Viimasel ajal eriti, kriibivad kõrva ja silma isegi meedias esinevad (pealtnäha haritud) isikud, kellede sõnakasutus ja lauseehitus on Ingliskeelne.
Varem esines see IT meeste teemana aga nüüd on see suund levinud ka tavaeluvaldkondadesse. Suhtlemisel nii värskeltharitud "inseneriga" kui ka spetskaupluse müüjaga.
Mulle isiklikult tundub, et tegelikult ei tea nad sõna õiget tähendust kummaski keeles õieti.
Pole veel hilja muretseda keele õppimiseks sobivaid sõnaraamatuid.

Pikk jutt, aga kasu ei midagi. Pakku siis välja, kuidas " continuous rigid foam" eesti keeles suupäraselt kõlaks. Mõtteist said vast kõik aru, et ilma karkassita peno on vaja hoonele ümber panna, et külmasillad ei rikuks ära soojustuse efektiivsust.

Ega ma mingi filolog ole et kellegi, kes isegi tähendusi ei tea, arvatavaid mõtteid lugeda.

Aga Eestikeeles on üks võimalus nimetada soojustuse korralikku paigaldust "katkematu kihina" paigalduseks.

[T25]

Aga Eestikeeles on üks võimalus nimetada soojustuse korralikku paigaldust "katkematu kihina" paigalduseks.

Sa ei saanud ikka päris aru, mida tegelikult "continious " tähendas, ehk siis mõte ei ole mitte "korralikus " paigalduses, vaid ilma külmasildateta paigalduses. Ka karkassi vahele võib " korralikult" soojustust panna, aga tegmist ei ole " continious" paigaldusega.

[ping]

Aga Eestikeeles on üks võimalus nimetada soojustuse korralikku paigaldust "katkematu kihina" paigalduseks.

Sa ei saanud ikka päris aru, mida tegelikult "continious " tähendas, ehk siis mõte ei ole mitte "korralikus " paigalduses, vaid ilma külmasildateta paigalduses. Ka karkassi vahele võib " korralikult" soojustust panna, aga tegmist ei ole " continious" paigaldusega.

..... "katkematu kihina" sisse pruss ei mahu.

[T25]

Aga Eestikeeles on üks võimalus nimetada soojustuse korralikku paigaldust "katkematu kihina" paigalduseks.

See sinu lause formuleering siiski rõhutab justkui võiks nimetada "korraliku" paigaldust "katkematu kihina" paigalduseks. Kes ehitusest muhvigi ei jaga, see küll siit järeldusi ei tee, et soojustuse sees prusse olla ei tohi vms. Paraku Eestis ongi levinud arusaam, et karkass-sein, mille vahel on soojustuseks vill, ongi "korralik" . Nii " korralik" lausa, et 99% peab seda ilmselt ka "katkematuks". On ju levinud arusaam, et mis see pruss seal ikka halba teeb, et ta ei juhi eriti soojust ja sellega pole vaja arvestada. Kokkuvõtvalt ,mis ma tahan öelda, on see, et näiteks greenbuidingadvisori foorumist tasub uurida karkass-seinte soojustamise kohta.

[aero]

i cant understand what you want to say ?

Google translator helps. We write here in Estonian.

Ärge minge õnge nii lihtsalt! Kellelgi oli vaja mingile mõttetule androidi mängule klikke / liiklust saada. Mitte mingit pistmist ehitusega!!

[oliviaivy337]

i cant understand what you want to say ?

Google translator helps. We write here in Estonian.

Ärge minge õnge nii lihtsalt! Kellelgi oli vaja mingile mõttetule androidi mängule klikke / liiklust saada. Mitte mingit pistmist ehitusega!!

vabandust, kuid ma ei saa sellest foorumist mingit liiklust ...

[aero]

i cant understand what you want to say ?

Google translator helps. We write here in Estonian.

Ärge minge õnge nii lihtsalt! Kellelgi oli vaja mingile mõttetule androidi mängule klikke / liiklust saada. Mitte mingit pistmist ehitusega!!

vabandust, kuid ma ei saa sellest foorumist mingit liiklust ...

Kord inglise ja kord eesti keeles. Just trolling or letting your kids to access your device/account? Someone, using your account, made absolutely irrelevant post to this thread 6-7th of August.

[oliviaivy337]

i cant understand what you want to say ?

Google translator helps. We write here in Estonian.

Ärge minge õnge nii lihtsalt! Kellelgi oli vaja mingile mõttetule androidi mängule klikke / liiklust saada. Mitte mingit pistmist ehitusega!!

vabandust, kuid ma ei saa sellest foorumist mingit liiklust ...

Kord inglise ja kord eesti keeles. Just trolling or letting your kids to access your device/account? Someone, using your account, made absolutely irrelevant post to this thread 6-7th of August.

Vabandust, et keegi mu kontot kasutab, kuid muuda nüüd parooli.