Küttesüsteem

[Axzik]

Head kodanikud aidake aru saada-

Lugu selline- 2 korruseline 12 korteriga elamu. Renoveeritud fassaad ja ühistu. Eesmärk on saada max 10 kw katel keldrisse ning moodulkorsten fassaadile. Siit järgnevad küsimused:
1. Erinevatel andmetel saan aru,et tegemist pole isegi väikeehitisega, seega KOV-le on vaja ehitisteatist või ikkagi projekti? Või hoopiski miski muu peenesõnaline vähem oluline dokument?
2. Samuti saan aru,et ventilatsiooni šahti ei tohi paigaldada korstent, hülsi paigaldamisega saan PÄA nõuetest ikkagi aru,et kuidagi on vaja 200mm kuni 600 kraadilist mineraalvilla ümber korstna sel juhul. Ehk ainukene võimalus on saada see korsten ikkagi seinale?
3. Korteriühistu põhikirja justkui ei ole olemas,seega tuleb seadusest lähtuda. Kui tahan renoveeritud fassaadile paigaldada korstent, siis kas piisab enamuste nõusolekust või on vaja kõigi majaelanike omi? Mis saab kui esimese kui ka korduv koosolekuga ei saavutata liikmete arvu ?

[Kalvis]

Mitmed on liha-kala vahemikus, st. nii ja naa. Siiski on juba tegemist üsna kapitaalse uuendusega ja muudad nagunii fassaadi (korsten) ning tegu on KÜ-ga siis soovitan igal juhul ehitusteatisega lahendust.
KÜ piisab üldkoosoleku positiivsest otsusest.
Mismõttes pole KÜ põhikirja. Kas sul on KÜ või sul pole? Kui on juriidiline firma nagu KÜ siis sellel on põhikiri.
Vot kui pole siis on asjad väga nutused. Sel juhul on klassikaline kaasomand ja siis on vajalik 100% liikmete nõusolek.
Kui on KÜ siis:
1. Kutsud kokku üldkoosoleku, et liikmed oleksid nõus Küttesüsteemi renoveerimisega (lisad orienteeruva eelarve)
2. Kui otsus on positiivne - korraldad hanke. Hanke võitja on kohustatud KOV kõik paberid korda ajama (ehitusprojekt või ehitusteatis). Hankega menetluses on elementaarne, et ehitaja koostab sulle kütteprojekti ja need aetakse üle KOV jonksu. Soovitav on 3 pakkumist ja hanke võidab kõige odavam, kõik on KÜs avalik. Seda on vaja justnimelt KÜ liikmete poolt protsessimise vältimiseks ja kurjade pilkude ärahoidmiseks.
3. Kindlasti soovitan võtta ka ehitusjärelevalve. Omal on puhtam magada. Justnimelt et paberid korras oleks ja keegi peab ehitajal silma peal hoidma kui ise ei oska.
4. Tööde vastuvõtt. Loodetavasti ehitusjärelvalve on silma peal hoidnud ja lõpeb ehitajale lepingus ettenähtud tasude maksmisega ning sinu poolt allkirjade andmisega.

Selles osas on kõige raskem ehitajaga sõlmida juriidiliselt korrektne leping. Selles osas vaata foorumis öeldud tähelepanekuid või leia jurist. Asi selles, et ehitaja võib KOV aetavaid pabereid mittekorrektselt teha, teeb praaki aga viga ei tunnista. Kui korrektne leping puudub oled nutuvõrus sina, mitte ehitaja.

[rokikas]

2 korruseline 12 korteriga elamu. Renoveeritud fassaad ja ühistu. Eesmärk on saada max 10 kw katel keldrisse ning moodulkorsten fassaadile.

Tegemist siis ühe korteri kütmiseks paigaldatava katla ja korstnaga?
Millega seni kütsid? Millega teised kütavad?
Kortermaja keldrisse tahkekütte katlamaja rajamine eeldab projekti + päästeameti nõusolekut.

[Urmas]

2. Kui otsus on positiivne - korraldad hanke. Hanke võitja on kohustatud KOV kõik paberid korda ajama (ehitusprojekt või ehitusteatis). Hankega menetluses on elementaarne, et ehitaja koostab sulle kütteprojekti ja need aetakse üle KOV jonksu. Soovitav on 3 pakkumist ja hanke võidab kõige odavam, kõik on KÜs avalik. Seda on vaja justnimelt KÜ liikmete poolt protsessimise vältimiseks ja kurjade pilkude ärahoidmiseks.

Kalvis, sa vist ei lugenud mõttega muret põhjalikult. 10kW katel ei suuda suuda ära kütta 12 korterit, seega katla soovija tahab küttesüsteemi muuta ainult oma korteris. Kui Rokika küsimustele on vastatud, siis saab edasi mõelda. Kui hetkel on majas kaugküttesüsteem, siis sellest eraldumine on probleemne.

[Axzik]

Töid teostada soovin kõike ise. Riigiteatajas on olemas kenad tabelid selle kohta kus vaja ehitisteatist/luba jne. Kuid need puudutavad nagu rajatisi. Seaduslikus mõttes ma ei saagi aru kas see katlamaja või see korsten on rajatis/ehitis või mingi muu. Samamoodi nagu see projekt mille puhul ei saa ma aru selle vajalikkusest korstnale või katlale- lähtudes et kui ma ikkagi surun hülsi vent lõõri, siis sisuliselt jääb fassaadi rikkumine või muutmine ära ja sellest tulenevalt nagu pole jälle projekti vaja.
Kogu ülejäänud 9 korterit on juba seda teed kunagi varasemalt läinud. Hülls korstnas ning aga annavad tuld ilma projektide ja asjadeta. Nüüd on nende argument,et praegu on projekt vajalik ja siis justkui olengi esimene lammas kes projekti raha välja peaks käima. Põhjus miks ma seda teha ei taha on see, et katla osturaha ma ise kinni ei pea maksma ning igapäeva töös me ka tegeleme küttesüsteemide hooldusega, ehk päris ajudeta pole see tegemine.
Korteri põhikütteks on väidetavalt 10 aasta vanune õhksoojuspump ning 2 põrandakütet (köögis ja vannitoas). Talvel 72 ruutu igatahes kogu kompott ära ei kütnud. Ma ei leia enam viidet, kuid kusagilt jäi mõttekõlakas et ei ole võimalik ka tekkida selline olukord kus kõik keelavad mul mingit kütet omamast, mistõttu kaob ära see loa saamise vajalikkus midagi paigaldada seinale, sest eluruumi seaduse kohaselt peab justkui kütma.

Kogu see krempel ei ole mitte jonnimise pärast, vaid tahan teada oma õigusi. Mul on tunne, et inimesed näevad minus head võimalust pähe istuda/provotseerida.

[Külaline]

Kas tõesti ülejäänud 9 korteril on kõigil keldris katlad? Sajandivahetusel ja suts hiljem veel vist sai hakkama hülsiga venttorus nii, et Päästeamet ei hakanud vigisema, viimasel ajal kohe kindlasti mitte ei lähe see läbi.
2006 paigaldasin kahe korteri kokkuehitamisel korterites olnud kahe ahju asemel keldrisse katla. Kui ümberehituse projekti(ise tehtud A4 paberile) viisin KOV ehitusministrile ümberehitusloa saamiseks, siis sel ajal ei olnud vajalik küttesüsteemi muutmiseks Päästeameti heakskiit või ei mainitud seda meile. Sama ka kasutusloa saamisel. Ainuke probleem tekkis kui päästeametnik käis mõni aeg hiljem kogu maja tuleohutust kontrollimas, siis tehti meile ettekirjutus, et ehitaksin tuletõkke vaheseina katlaruumi ja kütte hoiuruumi vahele. Sai tehtud. Katla korstnaks kasutan ühte lammutatud ahju lõõri.

Urmas

[axzik]

Majal on 3 trepikoda. Keskmisel trepikojal on maja taga nsv aegne metallist roostetav korsten kuhu jookseb selle 3 katelt korraga sisse maapinna pealt. 3s nendest on veetud mingi nelikant metalltoruga maja soojustuse alt maapinna pealt. Otsa pealsetel on ehitatud vent lõõridesse hülsid sisse, kuid väidetavalt nendel projektid puuduvad. Minagi mõtlesin endamisi, et vaevalt nendel tuleohutustehnik tase 6 või korstnapühkija tase 5 on käinud oma ekspert hinnangut süsteemile vormistamas, sest see hõlmab igasugust kondenseerumis, kuumustemperatuuride,raskuste auditit ning lõppeb Kov kasutusloaga. 2 korruse rahvast valdavalt on läbi toa korstna ehitanud endale katusele,seega fassaadiga pole mingit pistmist seal. (viitan eelnevale küsimusele,et millel peab olema projekt- kas korstnal? )
Tänasel päeval PÄA materjale lugedes võin "Rutska" anda, et mitte kellegil ei ole pandud korstna läbiviikude ümber 200mm mineraalvilla kuni 600 kraadilisele temperatuurile ja isegi kui on, siis dokument vaevalt olemas on. Seega Rutska, et heal juhul 10st korterist vastab 1-2 korteril kütesüsteem tänastele nõuetele.
Hakkasin veel mõtlema korteriühistu ja kov vahelisi seadusi, ehk kui kov peaks andma projekteerimistingimused, siis võib ju eeldada et kui pole mainitud või on lubatud fassaadile paigaldada mingi ese, siis see peaks olema A ja O korteriühistu suhtes ning kobiseda poleks justkui midagi?
Või vastupidi ühistu annab ette nõuded ja kuradile mingu kov ? Kas kuidagi ei lähe vastuollu ühistul ka projekti nõudmine minult enne ühistu nõusolekut, ehk maksan tonna bürokraatile autocadi eest ja pärast ühistu koosolek ütleb mulle ikkagi,et sorry- seekord jackpoti ei tulnud.
Nemad ise praegu toetuvad kõik sellele,et nendel oli enne mind olemas küttesüsteem ja nendel pole projekti vaja ja ei tea mida veel. Mina leian, et kui mina ei saa oma tahtmist, siis ma hakkan ka laskma nendel oma süsteeme legaliseerima- ehk kõik ühe, üks kõigi eest. Samad standardid on ju kõigile.
Siiski, kellel vähegi mahti. Aidake uurida neid seadusi ning tooge siia välja palun punkte millele toetuda. Kindlasti on veel neid inimesi kellele samuti istutakse pähe.

[Kalvis]

Siiski - KÜ-le kuulub küttesüsteem ja KÜ on ainuõigus otsustada. Korteriomanik peab selleks ikkagi KÜ-lt saama nõusoleku (üldkoosoleku otsus sobib hästi). Ainus teistmoodi lahendus on nüüd, et paberid ja ehitustööd võib ta ise korda ajada, kusjuures finantseerib ise. Siiski kui olemasolevat korstent pole, ei jää muud üle kui selleks tuleb KÜ, korteriomaniku ja KOV ühiselt paberid korda ajada. Seejuures peab olema täidetud kõik tuleohutuse nõuded ja koeda aetud paberid.
Kuna asjaajajaid on mitu siis ainumõeldav sellistes keerulistes küsimustes ongi projekt (projekteeriba projekteerib tuleohutuse nõuetele vastava korstna), ehitusteatis KOV ja tuleohutuse audit peale töid. Kõigil paberitel peab olema juhatuse kinnitus ja tööde teostamiseks üldkoosoleku otsus.

[Coolhouse]

Ehitusseadustik.
§ 28. Projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus
Projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Järelikult tuleb kohalikule omavalitsusele esitada taotlus projekteerimistingimuste saamiseks. Nad võivad seda mitte anda kuna majal juba on kuni 9 korstent. Vastuskirjas kas antakse tingimused või põhjendatakse miks tingimusi ei anta.

Juriidilise abi hinnatase on ca 100.- eur tund kui on soovi sellel või mingil teisel teemal aastaid vaielda.
Kindlasti tekitab selline päring omavalitsuses huvi ning naabrid võivad ka hakata rahakotte valmis sättima et teema lõplikult läbi arutada.

Mõistlik oleks kamba peale üks katel ja üks korsten või siis mingi soojuspump.
Ühistu saab vist renoveerimiseks toetust ka.

Õhksoojuspumbad kinnitatakse ka maapinnale või katusele. See on nagu kinnisidee et just seinale peab soojuspumpa kinnitama.

Ei soovita küll naabritele õnnetust kaela tuua. Seaduses on ka selline sõna nagu "mõistlik". Kui omavalitsus leiab et asi ei ole mõistlik siis võib kulutada tuhandeid juristile kuid sellest abi ei ole.

Edit: Ega omavalitsus ei lähtu sellest kui viltu keegi oma korstna teinud on vaid lähtutakse dokumentidest. Arvatavalt on viimane dokument maja algses projektis olev küttelahendus. Seega, sõbrad, tuleb taastada esialgne ehk seaduslik olukord.
See, algne(juriidilises mõttes, praktiliselt võivad radikad olla ammu Kuusakoskis), küttesüsteem on ühistu omand.
Juriidiliselt soovib üks isik teha omale eraldi küttesüsteemi (teised ei soovi midagi sest nad mingit paberit ei kavatse esitada).
Avalduse esitaja ehk tulevane korstna omanik jookseb kinni näiteks nii:
Hooneühistuseadus:
§ 11. Hooneühistu liikme kohustused
(1) Hooneühistu liige on kohustatud:
1) hoidma korras ainukasutuses olevat hooneosa ning seda hooneosa ja ühiskasutuses olevaid kinnisasja osi kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud;

[meelis11]

Kui tahete katelt keldrisse paigutada, siis sellest vüib järeldad et korter on esimesel korrusel. Mõistlik oleks jah uus korralikum/võimsam soojuspump võtta ja se maaraamile paigaldada. See korter ei ole nii suur, et seda pumbaga ära ei kütaks. Olemasolev on äkki mingi 3 kW võimsusega ja sellest jääb jah väheks.

[plb]

Õhksoojuspumbad kinnitatakse ka maapinnale või katusele.

Katusele võib soojuspumba panna vaid siis, kui tuuled on kogu aeg ühest suunast. Või siis külmetada neil aegadel, kui tuul ventika poolt puhub.

[Coolhouse]

Õhksoojuspumbad kinnitatakse ka maapinnale või katusele.

Katusele võib soojuspumba panna vaid siis, kui tuuled on kogu aeg ühest suunast. Või siis külmetada neil aegadel, kui tuul ventika poolt puhub.

Väide on huvitav kuid ei saa üldistada. Võib-olla see mingil mudelil isegi nii on kuid pole varem kuulnud.
Nii on küll et majad on väga erinevad. Kui on mingi vanem maja siis võib vabalt tuulega vajadus soojuse järgi mitmekordistuda.
Seadme valikul peaks ka mingi võimsuse varu olema.