Suvila seina lahendus

[reserv]

Tere,

Plaanis kevadel alustada pisikese puitkarkass suvila ehitusega ja kogun vaikselt mõtteid ning kuulan targemate arvamust
Esimene mõte oli teha 50x150 prussist ja soojustuseks kivivill. Nüüd enam nii kindel ei ole. Võib-olla peaks seinad hoopis tegema 50x100 ja kasutama 100 villa ja 50 SPU-d(Kingspan, ICO vms.). SPU-ga lööks kogu väliseina üle ja see oleks ka ühtlasi tuuletõkke asemel. Selle peale siis distants ja puitvooder. Mida arvate? Odavam lahendus ikka kui PUR vaht.
Teine küsimus, kuidas lahendada sauna osa? Väljas SPU, sisse tuleks veel sauna-satu ja vahel vill, see vist pole kõige parem plaan?
SPU lahendusega võidaks ma natuke ruumi, kuna olukord niigi kitsas, sest ehitan olemasoleva vunda peal, mis on 3m lai. Lisaks saaks soojem ka...
Võiks veel mainida, et põrand alt tuulduv ja katus ka külm, seega kasutaks seda plaati ka seal.

[meelis11]

Välisseinale ma küll seda SPUd ei paneks - see on ju aurutõke ja niiskus jääb villa sisse. Kui just nendega teha, siis SPU sisepoole ja 100 vill väljapoole. Välisküljele tuuletõkkeks pane tuuletõkkekangas - see ei tee seina paksemaks ja vähem liitekohti.
Samas ma ei ole kindel, kas suvila korral üldse on mõtet aurutõkkele rõhku panna, kui see perioodiliselt köetav hoone on. Äkki teeb rohkem kahju kui kasu.

[reserv]

Ilmselt on sul õigus. Minu eesmärk oleks natuke sisemist ruumi võita, väljapoole pole vahet. Kas võiks sel juhul mõelda täielikult SPU/PIR kasutamist? Point oleks teha nii soojapidav, et vajadusel saaks ka aastaringselt sees elada, ruute on kokku 45. Seina paksusele seab natuke piirid olemasoleva vunda laius, mis on 150 ja laiemaks ei oleks plaanis seda teha.
Hoone tuleks selline, et hoiaks ka talvel 10-15 kraadi sees ja kui tuleb isu sauna minna, siis telefoniga lükkan kütte ja kerise tööle.

[Kalvis]

Jõle ruumi osas võit kui 5 cm vähendad soojustust tehes seina kitsamaks. Ehita siis karkass suurem kasvõi 5 cm jagu väljapoole.
Tee klassika: siseviimistlus (tavaliselt ilulaud), aurutõke, karkassi vahele vill (see kas 150 või 200 mm), tuuletõke, distantsliist ja sinu lemmikvälisvooder (tavaliselt ilulaud)

[reserv]

See 50x100 mõte tuli sellepärast, et nendega lihtsam majandada ja kandevõimega ei tohiks ka probleeme olla, nagunii tuleb plekk katusele( alla OSB müra summutuseks?). Aga 100 villa on ilmselgelt vähe.

[Külaline]

See 50x100 mõte tuli sellepärast, et nendega lihtsam majandada ja kandevõimega ei tohiks ka probleeme olla, nagunii tuleb plekk katusele( alla OSB müra summutuseks?). Aga 100 villa on ilmselgelt vähe.

Ehitad maja ju selle jaoks et oleks lihtsam elada ning põhjus ei ole ju kergemas ehitusprotsessis. Tänapäevane soojustus seinas hakkab 250mm villa , laes 350mm . Kuna sul on nii väike ruum, siis piisab ka 200 seinas , osb müra ei summuta.

tee 200 prussist ja jäta 5cm üle sokli . Sellise väikse hoone puhul ei tule materjali rahaline kulu arvestatavalt suurem, et materjaliga ratsionaliseerimine ära tasuks.

Kui aastaringselt reaalselt sees ei elata, siis jäta aurutõke paigaldamata ja piisab kui konstruktsioon on õhutihe

[Külaline]

Teemaalgataja ehitab j a suvilat, mitte passiivmaja.

[Külaline]

Teemaalgataja ehitab j a suvilat, mitte passiivmaja.

kui ta ehitaks suvilat, siis ta ei peaks seda üldse soojustama piisaks tuuletõkkest ja ometi peab ta ise 100 soojustust väheseks . Aastaringseks elamiseks olev hoone 45m2 selle soojustuse m3 maksumus on triviaalne

[reserv]

Ok selge, jääb siis ikkagi standard lahendus kas 150 või 200 pruss. Kui nüüd katust ka natuke lahata, siis osb pleki all ei summuta kolinat vihma ajal? Sellisel juhul ainult USA sindel või Gerard plekk? Nende puhul ma kardan, et hakkab liiga kiiresti igasugu jama peale korjama ja vajab tihedamini puhastamist?

[Kalvis]

200 mm seinaprussi võib samas harvema sammuga panna, mistõttu tegelt puidu kulu on sama (ja maksumus). Kahjuks kipub 200 mm samm liiga laiaks minema, mistõttu pannakse tihedamalt aga see on pisike ääremärkus.
Muidugi üheks saunaõhtuks piisaks ka peaaegu soojustamatta hoonest aga kunagi pole teada tulevikuplaanid. Tean väga paljusi, kes on kolinud sauna elama ja siis on 200 mm paksus õnnistus. Nagunii ööbitakse seal ja külmal talveõhtul võimaldab paksem soojustus edukalt hoonet soojas hoida hommikuni.
Kui vihmasabin plekkkatusel häirib, pane kivikatus. Ma siiski arvan, et see pole probleem, kõik on kannatanud selle paduka plekimüra ära ja keegi ei kurda. Konstruktsioon jäi klassika.

[reserv]

Kahjuks kipub 200 mm samm liiga laiaks minema, mistõttu pannakse tihedamalt aga see on pisike ääremärkus.

Mida sa selle all silmas pead? 200 samm võiks ilmselt olla mingi 80? Ja sarikatega sama lugu?
Veel üks küsimus, kas tavalise tuuletõkke asemel võiks kasutada näiteks 6-8mm OSB-d? See vähemalt ei tõmba kokku ja odavam ka kui korralik õige tuuletõke...

[Kalvis]

Jah, kui on 50x200 siis pannakse neid harvemini kui 50x150.
Sarikatega on sama lugu aga siin tuleb veel boonuseks et sarikas on tugevam 200 mm sihis jõu komponendile. Sarikate juures hakkab liiga harva sammu juures miinuseks kujunema paksema roovituse nõue.
Täpse vastuse annab konstruktsiooni tugevusarvutus või selle alusel koostatud tabel.

[mõte]

Soovian googelda "2 by 4 wall framing" pool USA nii ehitatud, ehk ei pea leiutama kuidas mingeid sõlmi lahendada jne. Ainult, et seal on vähe teine kliima ja aurutõke on majast väljaspool, sest toas on konditsiooneeritud külm õhk ja väljas palav.

[Külaline]

Kui on suvilaga tegu ja kasutataksegi suvel kui väljas soojem kui sees, siis on kõik korras ju, aga ilmselt plaan seal ka aastal i toimetada, siis see ei lähe mitte, et seina välimised kihid on aurutihedamad kui sisemised

[Teinekülaline]

Jah, kui on 50x200 siis pannakse neid harvemini kui 50x150.

Miks?

[Kalvis]

Loe eelmist vastust, on juba vastatud.

[Teinekülaline]

Ei loe kuskilt seda vastust välja sest tugevus ei saa selleks põhjuseks olla. Puidu tugevus survele pikkikiudu võetakse tugevusarvutuseks 10 MPa ehk lihtsustatult 100 kg/cm2. See on juba ca kolmekordse tugevusvaruga. Seega suudab näiteks üks post ristlõikega 50*100mm kanda koormust 5 T. Võttes katuse koormuseks, omakaal + lumekoormus, jämedalt 250kg ja pööningulaele teist samapalju, saame tulemuseks, et ainult neli nurgaposti 50*100 suudavad ära kanda 40m2, ehk 5*8m majakese katuse ja lae.
Seinakarkassi samm valitakse soojustuse ja sinna külge kinnitatava materjali järgi, posti ristlõikega pole seal suurt pistmist.

[Külaline]

50x200 postid püsti 60 sammuga. Seest osb 10/12 kruvida millele siis kips peale. Väljast soojustus karkassi vahele ning peale tuuletõke, distants ja laud. Lae osas ka kui seest osb pandud siis pealt hea soojustust sarikate vahele panna ja peale tuuletõke mis seina omaga kokku viia. Korralikult 200 seina paned ja lakke vähemalt 250 võiks olla 350 ja tuuletõke pandud on tulemuseks juba täitsa arvestatav soojapidavus.

[reserv]

Leidsin siit foorumist ühest vanast teemast mingi Eststeini renoveerimisjuhendi, selle järgi arvutades kannatab vabalt sarikateks panna 50x100. Seda siis pleki puhul. Mul on ta L-tähe kujuline, ühe osa sille on 3000, teisel 4500. Laetaladeks 50x150.
Seina osas ma pole veel kindel, kas 150 või 200.

[mõte]

Mõtle ka seda, et kui ajad seina nii soojustatuks nagu elumajal siis võib olla vajalik ka aurutõke sees pool jne. Kui paned näiteks 200mm materjali ja sinna peale lemmik sisevooder siis kuidas paigaldad pistikud ja torud, ehk hakkad sellesse aurutõkkesse auke tegema, sisuliselt muudad selle mõtetuks.
Pigem tee selline vahvel: seina välisvoodri laud, tuulutus/distantsliist, tuuletõke liited teibitud, 100x50 karkass 600 vahega (vill läheb lõikamata vahele), selle peale OSB punnühendusega (see on seinas jäigestamiseks ja aurutõkkeks), selle peale kalibreeritud 45x45 karkassi vahel vill (see on ka koht kus saad vedada juhtmed ja torud), selle peal ehituspaber (mis ei lase villa tolmu majas ringlema, kui kasutad sisevoodrilauda), sisevoodrilaud. Kogu seina pakus oleks siis ~25cm. Selle seina u-arv oleks ~0.2W/m2K

[reserv]

Ma tegin ka vuugi kalkulaatoriga paar kerget arvutust:
1. kivivill 200, isover tuuletõke 12, osb 10 tuleks U 0,16
2. kivivill 150, isover tuuletõke 12, spu 30, osb 10. tuleks U 0,17
Sisestasin kalkulaatorisse ainult need materjalid. Mõlema variandi puhul on materjali m2 hind laias laastus sama.
Lae konstruktsioon on põhimõtteliselt sama, aga sinna võiks panna lisaks veel puistevilla. Põranda lahendust ma veel ei tea, sellega on probleemid.

Villa puhul paneks nö 2 kihti 50+100/150, sisemine oleks 50 paksusega ja sinna saaks juhtmed ära peita. Ilmselt peaks siis kuidagi juhtmete ja tooside ümbrused ära teipima. Veetorud tulevad kõik vaheseinte sisse, see on juba läbi mõeldud.

[Kalvis]

Seinakarkassi samm valitakse soojustuse ja sinna külge kinnitatava materjali järgi, posti ristlõikega pole seal suurt pistmist.

On ikka. Oma tugevusarvutuses tõid ainult oma lemmiktala kandevõime välja aga ei toonud 50x200 tala oma.
Konstruktsiooiarvutuste tabelites (eraldi on lagedele, seinte karkassile ja sarikatele) on seni kõikjal olnud et tala kandevõime tonnides sõltub tema mõõtudest ja sammudest. Ma räägin kogemustest, mul on muidugi nõukaaegsed puittalade tugevustabelid. Samas füüsikaseadused muutunud pole.

[meelis11]

Ma teeks seina ikka 150+50,mitte 100+50. Kui seal vähegi talvel sees elada/seda kütta, siis oled õnnelik, kui nii otsuatasid. Pigem kahetsed kehvemini tehtud asju, kui seda et "miks ma pidin selle 200eurot rohkem kulutama, ma ju talvel seda ei küta"

[Teinekülaline]

Seinakarkassi samm valitakse soojustuse ja sinna külge kinnitatava materjali järgi, posti ristlõikega pole seal suurt pistmist.

On ikka. Oma tugevusarvutuses tõid ainult oma lemmiktala kandevõime välja aga ei toonud 50x200 tala oma.
Konstruktsiooiarvutuste tabelites (eraldi on lagedele, seinte karkassile ja sarikatele) on seni kõikjal olnud et tala kandevõime tonnides sõltub tema mõõtudest ja sammudest. Ma räägin kogemustest, mul on muidugi nõukaaegsed puittalade tugevustabelid. Samas füüsikaseadused muutunud pole.

Nüüd läks küll lappama. Ma näitasin, et isegi kõige väiksema kasutatava posti ristlõike puhul on tugevusvaru kümnetes, kui mitte sadades kordades ja loogiline, et suuremate ristlõigete puhul on see veel suurem, seda pole vaja eraldi nämmutada. Teiseks pole vaja sisse tuua vahelagede või katuse karkasse, seal on tugevus vägagi tähtis, vahelae talad ja sarikad töötavad paindele. Seina postid survele pikkikiudu. Neid EI TOHI ühte patta panna.
Ehk veel kord. Suvila seina karkassi puhul, olgu selleks 50*100, 50*150, 50*200 pole mingit vahet kas samm on 600, 750, 800, 900, tugevusvaru on enam, kui piisav öelgu tabelid mida iganes.

[reserv]

Tegin veel paar arvutust. Arvestasin välja alumise ja ülemise vöö ning seina postide materjali.

1. 50x150, samm 60, 268,8jm = 532 euri
2. 50x200, samm 100, 220,8jm = 583 euri
3. 50x200, samm 60, 268,8jm = 710 euri

Meetrise sammu puhul on ainult see jama, et pärast on rohkem tuuletõkke ja osb lõikumist, villa sobib ju teistpidi.