Õhksoojuspumba paigaldus miljööväärtuslikus majas

[wgasat]

Mul on selline küsimus. Lasin Tallinna kesklinnas miljööväärtuslikus majas, maja küljele paigaldada õhksoojuspumba fassaadi peale. Eelnevalt oli ühistu nõusolek olemas ning selle põhjal sai pump ära paigaldatud. Korteris on muidu elektriküte.
Nüüd aga hakkas ühele korteriomanikule see pump vastu ning ta ütles, et kuna see on rajatud ilma tema loata, siis tuleb pump koheselt maha kiskuda.

Pumpa raami peale ei saanud panna, sest see jäänuks sissesõiduteele ette.

Kuna eelnevalt ühistujuhatuse ja pumba paigaldajaga suheldes ei ilmenud, et selle jaoks oleks vaja LV luba, siis pärast googeldamist, olen lugenud kahtepidiseid arvamusi. Ühed ütlevad, et peab olema ehitisteatis tehtud, teised jälle mitte. Kas miljööväärtluslik hoone vajab teistsugust käsitlust kui nö. tavaline hoone?

Ja juhul kui LV leiab, et nende arvates miljööväärtusliku maja sellel küljel ei tohiks ÕSP olla ja see tuleks eemaldada, siis mis juhtub, kui seda ei eemaldata?

[Külaline]

Ühistu enamushääletusega ei pruugi tõesti asi piirduda, vaid pead saama kõikidelt korteriomanikelt nõusoleku kirjalikult. Kui asi paigaldatud, ning eelnevalt ei ole KOV küsitud tingimusi, siis saavad saata sulle ilmselt kirja kus mingi aja mis vältel peab seinalt kadunud olema. Kui ei ole siis mingi sunniraha vms trahv. Lihtsam ja kindlam on ise küsida KOV kas on üldse lubatud.

[Külaline]

Kõik muutused fassaadil saab teha KOV ehitusministri ja ühistu kõigi liikmete nõusolekul. Ühistu liikmete 100% nõusoleku saamisel oli ka mingi konks, et päris kõigi nõusolekut ei olnud vaja nagu näiteks Õismäel asuv "hiina müür". Miljööväärtuslikul peab kindlasti olema KOV nõusolek.

Urmas

[Külaline]

Ahjaa, veel. Defineeri oma mõiste "ühistu nõusolek". Kas see oli juhatuse esimehe või liikme nõustuv peaanoogutus, kirjalikus vormis, pädeva üldkoosoleku enamuse nõusolekul?

Urmas

[wgasat]

Ahjaa, veel. Defineeri oma mõiste "ühistu nõusolek". Kas see oli juhatuse esimehe või liikme nõustuv peaanoogutus, kirjalikus vormis, pädeva üldkoosoleku enamuse nõusolekul?

Urmas

Kuna ühistuesimees on kõrvalt naaber, siis kogu suhtlus on toimunud telefoni teel või näost näkku.

Ühistu enamushääletusega ei pruugi tõesti asi piirduda, vaid pead saama kõikidelt korteriomanikelt nõusoleku kirjalikult. Kui asi paigaldatud, ning eelnevalt ei ole KOV küsitud tingimusi, siis saavad saata sulle ilmselt kirja kus mingi aja mis vältel peab seinalt kadunud olema. Kui ei ole siis mingi sunniraha vms trahv. Lihtsam ja kindlam on ise küsida KOV kas on üldse lubatud.

Püüan homme veel üle uurida KOVist, aga ma pakuks ka, et kui mingi hetk avastatakse, siis saadetakse vast kiri ühistule ja siis sealt edasi mulle. Oma tutvusringkonnas veel kedagi küll ei tea, kellel nii juhtunud oleks.

[Külaline]

Kas miljööväärtluslik hoone vajab teistsugust käsitlust kui nö. tavaline hoone?

Kindlasti.

Ja juhul kui LV leiab, et nende arvates miljööväärtusliku maja sellel küljel ei tohiks ÕSP olla ja see tuleks eemaldada, siis mis juhtub, kui seda ei eemaldata?

Sulle tagantjärgi tarkusena sobib selle tsiteeritu kohta venelaste ütlemine- "tšem bolše bumagi, tem tšištšje šopa" ehk maakeeli "mida rohkem paberit, seda puhtam perše".

Urmas

[wgasat]

Ohjah, tundub nii. Üks kallim õppetund jälle juures.

[Kalvis]

Ehitusseaduses polnud sõnakestki miljööväärtuslikust hoonest. Järelikult on tegu KOV õigusaktiga. selle kohta käivaid nõudeid pead vaatama oma KOV seadustest. Igas KOV on omad nõuded. Oli küll viide, et KOV võib nõuda lisatingimusi lähtudes piirkonna arhitektuuri nõuetest (see vist ongi miljööväärtus)
Kõigepealt pead lähtuma ehitusseadusest, see on ülimuslik.
Teiseks, kuna tegu on võibolla enne uuenenud ehitusseaduse juhtumit siis enne olid hoopis teised nõuded (igal juhul on need sinu kasuks). Seega on oluline ka ehitamise kuupäev.

[Külaline]

Iga ehitusseaduse või siis ehitusseadustiku redaktsioonis on olnud, et hoone välisilme muutmiseks (mida sellise pumba seadmine fassaadile on), on vaja kõikide kaasomanike ja asjast huvitatud isikute nõusolekut.

EI PIISA Urmase eksitavast viitest, et kas KÜ esimees või juhatus andis nõusoleku.

Veelkord, Urmas ka, KÜ ei oma ei kinnistut ega hoonet, seega ei luba, keela ega käsi. Va näiteks KÜ seadusega seatud eesmärgid (näiteks kaasomandi, näiteks tarbeveetorustiku, küttetorustiku, gaasitorustiku/-katlamaja hooldus jne).

[Urmas]

EI PIISA Urmase eksitavast viitest, et kas KÜ esimees või juhatus andis nõusoleku.

Kui juba minu tsiteerimiseks läks, siis paluks teha seda korrektselt, mitte Õhtulehe seksirubriigi ajakirjaniku tasemel küsimusest tsiteerida, valides välja omale sobivaid sõnu! Minu küsimus teemaalgatajale oli

Ahjaa, veel. Defineeri oma mõiste "ühistu nõusolek". Kas see oli juhatuse esimehe või liikme nõustuv peaanoogutus, kirjalikus vormis, pädeva üldkoosoleku enamuse nõusolekul?

Urmas

Korrektselt läbiviidud üldkoosolek on täiesti piisav kui kohal olid kõik liikmed ja kõik olid muudatusega nõus. Sellises vormis nõusolek on kindlasti vajalik enne KOV poole pöördumist. Võib projektile ka ükshaaval kõikidelt ühistu liikmetelt allkirjad koguda. Ma tean, millest räägin, läbitud etapp.

[Külaline]

Oi oi oi Urmas, kõik kaasomanikud ei ole ühistu liikmed!
Hoone fassaadi muudetakse aga kõikide kaasomanike (mitte ühistu liikmete) nõusolekul. Ühe reaalosa kaasomanike omavahel otsustatud isik (ühistu liige) lihtsalt vahendab oma teistele kaasomanikele, millised teemad asjad jne on tavapärasest majandustegevusest erinevad ja millal vaja kuhu notari juurde ilmuda, kui notarit vaja on.

[Preili]

Tere!

Pole oluline, kas õhksoojuspump paigaldatakse miljööväärtusliku piirkonna hoonele või mitte miljööväärtusliku piirkonna hoonele, igal juhul on tegemist hoone tehnosüsteemi muutmisega või lisandumisega ning selleks tuleb esitada ehitusteatis (hoone ümberehitamine) ja ehitusprojekt elektroonselt läbi Ehitisregistri www.ehr.ee.

Miljööväärtuslikus piirkonnas on üldiselt nõue õhksoojuspumba välisosa varjestada (nt puidust võrega, mis majaga sama tooni) ning pump ei tohiks paikneda hoone tänavapoolsel küljel.

Ühistu nõusolekut või kõigi korterite omanike nõusolekuid ei pea korteri omanik üldse ise võtma. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade menetleja saadab ise teate ühistule ja ühistu kohustus on see teade edastada kõigile korterite omanikele. Omanikud saavad ehitusprojektiga tutvuda 10 päeva jooksul ja arvamusi avaldada. NB! projekti kooskõlastavad ametnikud (nt menetleja, Tallinna keskkonnaamet, Päästeamet,piirkonna arhitekt jne), naabrid saavad ainult arvamust avaldada.

[Külaline]

Ühistu nõusolekut või kõigi korterite omanike nõusolekuid ei pea korteri omanik üldse ise võtma. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade menetleja saadab ise teate ühistule ja ühistu kohustus on see teade edastada kõigile korterite omanikele. Omanikud saavad ehitusprojektiga tutvuda 10 päeva jooksul ja arvamusi avaldada. NB! projekti kooskõlastavad ametnikud (nt menetleja, Tallinna keskkonnaamet, Päästeamet,piirkonna arhitekt jne), naabrid saavad ainult arvamust avaldada.

Preili on vist ainult EhS lugenud. Olen meie KOV ehitusministriga vestelnud ÕSP paigalduse kohta ja milliseid dokumente selleks on vaja. On vaja ühistu kõigi liikmete (soovitavalt) allkirju projektile ja kui KOV ehitusminister lubab, siis võib paigaldada. See on idee järgi. Reaalselt ütles ta, et ei nõua KOV nõusolekut kui ühistu poolt korras ja keegi ei kaeba ning pigistab silma kinni selle pisirikkumise ees.

Urmas

[Külaline]

Oi oi oi Urmas, kõik kaasomanikud ei ole ühistu liikmed!

Ja kes on kaasomandita ühistu liige? Või omab kaasomandit, aga ühistu liige ei ole? Äkki selgitad?

Urmas

[Külaline]

Oi oi oi Urmas, kõik kaasomanikud ei ole ühistu liikmed!

Ja kes on kaasomandita ühistu liige? Või omab kaasomandit, aga ühistu liige ei ole? Äkki selgitad?

Urmas

Vanavanaema surma korral pärimisdokumentide alusel kogu pesakond. Kes neid automaatselt ühe MTÜ, mida KÜ on, liikmeks kannab, ma ei tea. Senise õigusnormi alusel peavad kaasomanikud omavahel ise kokkuleppe saama ja esitama KÜ-le dokumendi, kes konkreetselt kaasomanikke esindab (ehk kes on siis MTÜ kui KÜ liige).

[Külaline]

Vanavanaema surma korral pärimisdokumentide alusel kogu pesakond. Kes neid automaatselt ühe MTÜ, mida KÜ on, liikmeks kannab, ma ei tea. Senise õigusnormi alusel peavad kaasomanikud omavahel ise kokkuleppe saama ja esitama KÜ-le dokumendi, kes konkreetselt kaasomanikke esindab (ehk kes on siis MTÜ kui KÜ liige).

Olgu, aga ta ongi ainult esindaja volikirja alusel, mitte kaasomandita ühistu liige ja esindajal ei ole oma arvamust. Ühistu koosolekul saab esindaja öelda välja ainult pesakonna arvamuse.

Urmas

[Külaline]

Urmas,
KÜ koosolekul peabki esindaja oma pesakonna arvamuse välja ütlema, sest arutletakse ju KÜ temaatikat. Kõik, mis väljub tavapärasest majandustegevusest (fassaadise muutmine on kohe kindlasti mittetavapärane majandustegevus) on ainult ja ainult kõikide kaasomanike otsustada. KÜ päevakorra punktiks võiks olla, kuidas saada kokku kõik kaasomanikud (notari juurde ei pea enam kõiki korraga saama, võib erinevatel päevadel käia). Siis on pesakonna poolt valitu ülesanne anda info edasi teistele kaasomanikele.

[Kalvis]

Ärge padatsege. Fassaadi välimuse muutmiseks on piisavKÜ üldkoosoleku enamuse otsusest kui põhikiri ei sätesta teisiti. See eespool viide on õige ainult siis kui muutuvad korteri osakute piirid st. maja laieneb või muutuvad ruumide piirid (korteriomanike reaalosad). Teemas midagi sellist ei juhtunud. Tegelikult on piisav isegi paljast juhatuse otsusest kui "on vaikiv kokkulepe ühistu enamuse osas"

[Külaline]

Preili jutt on kahjuks pisut eksitav, aga selgitamine nõuab eelnevadi teadmisi, seega ei hakka siinkohal selgitama.
Kalvis,
fassaadi muutmiseks ei piisa ühistu või lausa isegi juhatuse otsusest, sest oh üllatust, kui tulete puhkusereisilt tagasi ja postkastis on kiri: juhatuse kolmeliikmeline ühine otsus (näit 200 korteriomandiga KÜ-s) on, et korter see ja see enam trepikoja kaudu oma reaalomandisse ei pääse, ostsime teile reaalomandisse pääsemiseks redelid ja paigaldasime juba eelnevalt köögi akna kaudu korterisse pääsemiseks.
Eriti jabur on see miljööväärtuslikus keskkonnas, kus jaburdus fassaadil ilmselgelt vähendab kinnisvara väärtust.

[Kalvis]

Se mis ma rääkisin on läbitud etapp, KÜ muutis fassaadi juhatuse otsusega ja TLV piisas sellest. KÜ üldkoosolek ainult kinnitas aastaid majandusaasta aruandega ka tööd vastuvõetuks. Sellega oli otsus lõplik ja KÜ üksikliige võis kaevata kuhu tahes aga kõik oli seaduslik.
Preili ajas üsna kitsarinnalist ja ametniku vaatepilgust lähtuvat juttu, seda on ümber lükatud varasemalt. Asi on selles, et sõnastus on mitmeti tõlgendav - ministeerium arvab siiamaani, et uksekella paigaldamiseks maja fassaadile on vajalik ehitusprojekt. See oli ministeeriumi ametlik vastus.
Minu käest läheb läbivaatamisega iga kuu vähemalt üks ehitusprojekt, kus fassaadile paigaldatakse soojuspump, kui KOV ei lähe ei mingeid jooniseid ega muud infot.

[Urmas]

Urmas,
KÜ koosolekul peabki esindaja oma pesakonna arvamuse välja ütlema, sest arutletakse ju KÜ temaatikat. ... Siis on pesakonna poolt valitu ülesanne anda info edasi teistele kaasomanikele.

Miks sa hakkad poliitikute moodi mullitama? Volikirja alusel esindaja ei ole automaatselt kaasomandita ühistu liige. Kaasomanik omakorda vist ei saa olla ilma ühistu liikmelisuseta. Ühistu ei ole suvaline partei, et tahan, astun sisse, tahan, astun välja. Kas juriidikas on üldse selline mõiste nagu "kaasomandita ühistu liige" või "kaasomanik ilma liikmelisuseta"? Kas ma saaks astuda Õismäe tee 100 ühistu liikmeks? Mida ma pean selleks tegema? Kirjutama avalduse? No niisama igavusest, käiks koosolekutel, ussitaks, ajaks teised kaasomanikud omavahel riidu, teeks niisama nalja ja hääletaks kõigele vastu.
Palun vasta konkreetselt minu esitatud küsimustele.

Oi oi oi Urmas, kõik kaasomanikud ei ole ühistu liikmed!

Ja kes on kaasomandita ühistu liige? Või omab kaasomandit, aga ühistu liige ei ole? Äkki selgitad?

Urmas

[Külaline]

Urmas,
kaasomandita ühistu liige on see inimene, kelle on kaasomanik(ud) volitanud (kasvõi notari kinnistusega) ühistu liikmena tegutsema. Kaasomandiga ühistu liige on isik, kes on Kinnistusraamatus kirjas omanikuna, aga on volitanud näiteks abikaasa ajama asju korteriühistuga ehk MTÜ kui KÜ erivormi liikmeks on ainult üks korteriomanikust abikaasa. § 15. Ühine korteriomand
Kalvis,
asjaolu, et nii KOV kui ka kaasomanik on loll, ei tähenda, et Teie tegevus on õigluse absoluutne tipp. KÜ üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on 3 kuud (oli vist siiski 3 kuud) aega. Kui keegi ei vaidlusta siis on ka ebaseaduslik fassaadi "dekoreerimine" seaduslik.

[Urmas]

Urmas,
kaasomandita ühistu liige on see inimene, kelle on kaasomanik(ud) volitanud (kasvõi notari kinnistusega) ühistu liikmena tegutsema. Kaasomandiga ühistu liige on isik, kes on Kinnistusraamatus kirjas omanikuna, aga on volitanud näiteks abikaasa ajama asju korteriühistuga ehk MTÜ kui KÜ erivormi liikmeks on ainult üks korteriomanikust abikaasa. § 15. Ühine korteriomand

Jälle sa ajad oma joru. Ühistu kaasomaniku volitusega abikaasa on AINULT kaasomaniku esindaja, mitte rohkemat. Abikaasade omandisuhteid reguleerivad teised seadused.
Millise seaduse §15-le sa viitasid? Paluks konkreetsust! KÜS §15 räägib majandusaruandest.

[Külaline]

Mina viga, KÜ ei ole enam popp ja noortepärane lühend. Kes tahab § 15. Ühine korteriomand temaatikast aru saada, saab isegi aru, millisest õigusnormist jutt käib.
https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014003

Erinevad õigusnormid ei ela oma elu üksi, kõik nad on omavahel seotud. Ei ole päris nii, et suvaline kaasomanik võib hakata ühise kodu fassaadi suvaliselt muutma.

[Urmas]

https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014003

Siis peavad kaasomanikud enne ühistu koosolekut koosolekut minema ühistu nurga taha selgeks tegema, et kel jõud, sel koosolekul õigus kätt tõsta või tehku enne kohtu kaudu see selgeks. Kuigi see variant tundub ühe korteri kahe kaasomaniku olemasolul suhteliselt utoopiline. Möödas on sundühisköökide aeg.
Ja ikkagi, mõlemad on kaasomanikud ja ühistu liikmed ning kumbki kaasomanikest ei ole ühistu liikmelisuseta!

Ma olen nüüd väheke segaduses.

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge: RT I, 13.03.2014, 3

Mida tähendab see sinisega rõhutatud lause? Kas see seadus kehtib või ei kehti?