Malmkatla väljavahetamine

[Külaline]

Tere, kuna praegune viadrus ei sobi mulle halupuuga kütmiseks siis mõtlesin uuendada katlasüsteemi.
Praegusel katlal on põlemiskambri maht 51l, millest hinnanguliselt täidan 80% ja iga päev pean 4 korda täitma, et küttevajadus rahuldatud saaks. Minu soov oleks igapäev vaid korra täita, seega võiks uuel katlal olla küttekolde maht ca 160l ehk siis peaksin vaatama näiteks LUK 50 või siin lingil olevat odavat puukatelt:
https://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkut ... -50kw.html
kas mu mõttekäik peab paika või unustan midagi? Halupuukatlal siis parem kasutegur seega 200l küttekoldega katelt ei vaataks. Maja on 140m2, pigem alla keskmise soojustusega ja Novembrist märtsi lõpuni lasen ca 15 ruumi puid läbi katla.

[rst]

Tere, kuna praegune viadrus ei sobi mulle halupuuga kütmiseks siis mõtlesin uuendada katlasüsteemi.
Praegusel katlal on põlemiskambri maht 51l, millest hinnanguliselt täidan 80% ja iga päev pean 4 korda täitma, et küttevajadus rahuldatud saaks. Minu soov oleks igapäev vaid korra täita, seega võiks uuel katlal olla küttekolde maht ca 160l ehk siis peaksin vaatama näiteks LUK 50 või siin lingil olevat odavat puukatelt:
https://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkut ... -50kw.html
kas mu mõttekäik peab paika või unustan midagi? Halupuukatlal siis parem kasutegur seega 200l küttekoldega katelt ei vaataks. Maja on 140m2, pigem alla keskmise soojustusega ja Novembrist märtsi lõpuni lasen ca 15 ruumi puid läbi katla.

Pigem vaata puugaasikatelde poolde. Nendel võid alati põlemiskambri silmini täistoppida.
Näiteks midagi sellist:
https://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkut ... 40-sx.html

[Külaline]

Atmost ei taha kuna korstna max pikkus mul 6m ainult, pelletit ka ei taha. Kellelgi on selle cerbose säästu halukatlaga kogemusi juba, või liiga uus asi meil?

[Külaline]

Katlad igasuguseid: https://www.hemeltron.ee/puukatlad

[rst]

Atmost ei taha kuna korstna max pikkus mul 6m ainult, pelletit ka ei taha. Kellelgi on selle cerbose säästu halukatlaga kogemusi juba, või liiga uus asi meil?

Miks peaks 6m korstna puhul välistama puugaasikatla? Enamus puugaasikateldel on sund ventilaator ja tänu sellele on tõmbega seotud muresid vähem kui tavakateldel.
Enamus Viadruse katlaid tahab 40Pa tõmmet aga puugaasikateldele piisab 23-24Pa.

[plb]

Sa ei kirjuta, kas sul akupaak on või ei. Kui pole, pole suurel koldemahul mingit mõtet.
Korstna pikkusest juba räägiti - olgu see või 3 meetrit, küll puugaasikatla ventikas kõik suitsu kosmosesse puhub.

[Külaline]

Igal puiduga töötaval katlal läheb põlenud puugaas korstnasse ehk sisuliselt on kõik puugaasikatlad, selles mõttes on mu arust "puugaasikatel" rohkem reklaamlause.

[dumbuser]

Kui on suurem maht siis pead hakkama mingit "kulibinit" aretama. Reeglina on suurem koldemaht seepärast, et korraga rohkem energiat saada. Seega see suurem hulk asja põleb korraga. Sina tahad aga vastupidid, et oleks suurem hunnik kütet aga põleks ikka sama kaua kui väikse koldega. Võibolla ongi olemas mõni selline katel. Enamasti lahendatakse asi siiski soojussalvestiga. Et kõik see soojus mis tekib läheb kuskile soojussalvetisse ja sealt siis võetakse kui vaja läheb. Paljudele käib ka see lahendus nö närvidele kuna on üsna ruuminõudliki ja pannaks hoopis pellet. Kuna pelleti puhul on põlemiseja kustumise juhtimine üsna lihtne siis saab kogu asja seisma panna kui rohkem sooja hetkel vaja pole.

[rst]

Ma eeldan, et küttesüsteemis on olemas ikka akumulatsioonipaak?!?

[Kalvis]

Küsija soovib klassikalist altpõlemise katelt (puugaasikatel), mille saab timmida väiksele võimsusele suure koldemahuga - küte variseb ärepõlenud kütusele ülalt alla peale. Sel juhul ei vaja küttesüsteem suurt akupaaki, kuna katel tiksub pikaajaliselt väikese võimsusega.
Selliseid katlaid mitmel pool müügis - vaata tootjaid Atmos, Kalvis jt.
Siiski soovivad need katlad paremat tõmmet ja oskusi kütta - kuna katelt reguleeritakse 2 avaga. Ka on nad pirtsakamad kütuse suhtes - see peaks olema ühtlase kvaliteediga.

[Külaline]

Jah see jäi siiski mainimata, et akupaak on ka ca 1200l, ehk siis viadrusega kütan akupaagi soojaks ca 4-5h õhtuti ja siis järgmine päev kordub. Kas suurema katlaga põletades sama koguse puid ühe korraga, ei saaks siis sama palju sooja sealt akupaaki?

[Külaline]

Ikka saab.
Olenevalt kuidas akupaak on paigaldatud, ei pruugi reaalselt kasulikku mahtu olla poolt paakigi kui ainult paagi ülemine kolmandik kuumaks läheb. Mu arust peaks paagis korralik segamine toimuma, et terve paak oleks kuum, siis oleks nagu suure mahuga paagil pointi ka.

[dumbuser]

Segamine on ikka päris loll mõte. Alguseks läheb hiigla kaua aega, et paagis oleks mingigi osa veest sellise temperatuuriga mida kasutada saab. Jahtumisel on täpselt sama teema. Et kui muidu oleks näiteks neljandik paagist veel kuuma veega ja seda saaks kasutada siis segamise puhul on see kasutamiskõlbulik soe vesi oma soojuse ülejäänud jahtunud veega segunedes ühtalselt ära jaganud. Ehk siis see soojus on paagis küll olemas aga kasutada seda reaalselt ei õnnestu. Aga samas on ka mingi hulk tegelasi kelle jaoks akupaak ongi mingi tünn mis peab alati soe olema. Neid väga ei huvitagi mis selle tünni mõte on.

[Külaline]

Ei saa probleemist aru. Kütad terve paagi näiteks 80 C peale ja kui see on toimunud, lülitad (lülitub automaatselt) segamise välja. Et paagi kütmise aeg oleks mõistlik, selle jaoks valitakse piisava võimsusega katel. Nii et kokkuvõttes saab sel juhul paagis olevat vett sisulilselt 2x kauem kasutada kui sellise paagi, milles kütmise lõppedes üleval otsas on 80 C , keskel 60 ja allpool 20.

[dumbuser]

Mnjah. Geenius oled. Äkki proovid aru saada, et kui terve paak on 80 siis seal ongi rohkem energiat kui võrrelda toodud teise juhtumiga kus paagis on üleval 80, keskel 60 ja all 20.

[Külaline]

Nii ongi. Ja siis paak täidab ka oma eesmärki ehk on AKUMULATSIOONI-paak, mitte "pool-akumulatsioonipaak", võimalikult palju soojust on sinna akumuleeritud. Ressursi raiskamine. Milleks toppida näiteks 2 T paak ja kütta seda poolenisti soojaks kui mõistlikult kasutades saab 1 T paagiga hakkama.

[xil]

Kasutades 1 T paagi asemel 2 T paaki pead küll pikemalt kütma (rohkem sületäisi katlasse toppima), et kogu paaki soojaks saada, aga see-eest tuleb kütmas käia üle päeva, soojemate ilmadega, veel harvem. See on suur pluss, kui kütmine pole igapäevane kohustus.

Katlas võimsus on pigem müügimeestele mõeldud number. Reaalselt sõltub tahkeküttekatla väljundvõimsus kütuse kogusest, kütuse kvaliteedist (kütteväärtusest) ning "tõmbest", ehk siis sõltub paigaldusest ja kasutajast. Pigem on määrav teema alul mainitud katla kolde ruumala ja see kas ruumala õnnestub ära kasutada - kas küttepuude pikkus on vaid veidi lühem kolde pikkusest. Ostes 0,8m pikkuse koldega "võimsa" katla saad sa 0,5m pikkust kütet kasutades sama väljundvõimsuse, kui 0,55m pikkuse koldega katelt kasutades.

[rst]

Eeldame, et katla juures on ikka väike ring olemas ning seal paikneb segamissõlm.
https://torujyri.ee/et/segamissolmed/18 ... ar-32.html

Malmkatla puhul saad ühest kütmis korrast kätte umbes 135kWh energiat.
Eeldame, et 4 korda täidad (koldemaht 51L) ja 80% paned kolde täis ning katlakasutegur on 70%.

Puugaasikatla puhul saad ühest kütmist korrast kätte umbes 135kWh energiat.
Eeldame, et 1 korda täidad (koldemaht 140L) ja 100% paned kolde täis ning katlakasutegur on 80%.

Energia koguse numbrit, kui sellist ära pane tähele, sest see oleneb puidust mida kasutad. Pigem tahan näidata seda, et võimalik on saada sama energiahulk kätte ühest kolde täiest puugaasikatlast kui 4 kolde täiest väikse põlemiskoldega malmkatlast.

Mul on 1000L akumulatsioonipaak ning vanasti oli Termovar 6 ribiline malmkatel. Reaalselt kulus täpselt 4-5h igal õhtul kütmise peale, et saada akumulatsioonipaak soojaks (80kraadi läbinisti).
4a tagasi vahetasin katla välja ning panin Atmose DC32s asemele. Nüüd panen ühekolde täie puid ja kasutan ASU timerit. Kogukütmis protsess näeb välja nii, et panen 4-5halgu katla põhja. Võtan natukene kasetohtu. Selle põlema ning ventikas käima. Laon küttekolde puid täis ja kõik. Võtab see aega u 5min. Rohkem katlaruumi asja pole kuni järgmise kütmise korrani. Ühe kolde täie kuivade jämedate kasehalgudega on 1000L soojaks kütet 80 kraadi peale.

Ei tasu karta, et puugaasikatlad tahavad väga kuiva puud. Põleb ka vähem niiskem, kuid eks mõistlik oleks ikka igas küttekoldes kuiva puud põletada. Märga puud võib lõkkes sääskede peletamiseks sussutada.

[xil]

Mul isiklikku puugaasikatla kogemust pole, küll aga oli mul mitte just vaene tuttav, kes alul omas tavalist tahkeküttekatelt. Siis asendas selle puugaasikatlaga ja kiitis, kui effektiivne see on. Ja aasta-kahe pärast (ei mäleta täpselt, kui kaua tal aega läks) viskas puugaasikatla välja ning paigaldas maakütte, kuna puugaasikatlal oli mingi pigitumise probla. See tüüp kasutas kütmiseks okaspuuklotse, mida sai tasuta (tootmisjäägid). Lehtpuuga oleks kindlasti parem kütta olnud.

[Külaline]

Mul on 1000L akumulatsioonipaak ning vanasti oli Termovar 6 ribiline malmkatel. Reaalselt kulus täpselt 4-5h igal õhtul kütmise peale, et saada akumulatsioonipaak soojaks (80kraadi läbinisti).

Ei tasu karta, et puugaasikatlad tahavad väga kuiva puud. Põleb ka vähem niiskem, kuid eks mõistlik oleks ikka igas küttekoldes kuiva puud põletada. Märga puud võib lõkkes sääskede peletamiseks sussutada.

Mul ongi umbes sarnane situatsioon, kus 4-5h on vaja kodus kindlalt olla, muidu ei jõua akupaaki kuumaks kütta.
Kuna saan halupuud soodsalt siis pelletiga ei hakkaks jamama, pigem panna kohe õhk vesi soojuspump.
Halgude kuivatamisega on mul nii, et aprillis tavaliselt lähevad lepad tuulutusega kuuri ja novembris hakkan kütma, ideaalselt kuivad nad siiski ei ole, just keskmised riidad.

Akupaak iseenesest väikseks ei jää mulle, mõte olekski saada täpselt sama kogus sooja vett ühekordse kütmisega, kasutades halupuu kütmiseks mõeldud katelt.

[Külaline]

Ostad 2x võimsama katla, saad paagi 2x rutem soojaks jne...

[xil]

Ostad 2x võimsama katla, saad paagi 2x rutem soojaks jne...

Vaevalt, küll, et katla võimsuse nr. midagi rutem soojaks teeb. Kütad niiske halli lepa asemel puitbriketiga ja saad 2x rutem soojaks. Annad koldesse rohkem õhku ning paned tihedamalt puitbriketti juurde, saad 3x rutem soojaks. Kõik see sama võimsusega katla puhul.

[Külaline]

Miks peaks siis midagi võrdlema erinevate tingimuste puhul?
Kütad 25 kw katlaga kuivade küttepuudega ja täiesti avatud õhuga paaki 4 tundi, siis samadel tingimustel 50 kw katlaga kütad 2 tundi. Nii lihtne ongi.

[rst]

Teema algataja mure ei ole tegelikult ju katla võimsus vaid kui palju puid saab ühe katla täitmisega ära põletada. Ta ei soovi 4 korda ühe päeva jooksul katelt kütta.
Enamus malmkatelde hetke võimsus on väga korralik kuid kolde maht on väga väike puudega kütmiseks. Antud asi eksitab väga palju tegelikult inimesi, kes ostavad puidukatlaid.
Teoorias peaks katla sellise valima, et ühe katla täiega saaks vähemalt 24h kütte vajaduse ära katta.

[Külaline]

Kui ei ole tähtis kütmise aeg, vaid täitmiste arv, siis muidugi suuremat mahuga kollet vaja. Kui 160 L tundub, ok, siis LUK50 http://www.raplametall.ee/et/tooted/hal ... -luk-25-50
Kui veel suuremat mahtu vaja, siis: http://www.raplametall.ee/et/tooted/hal ... luk-80-100