200m2 puitkarkassmaja küttelahendus

[RuudG]

Ehitaja pakkus küttelahenduseks välja venitlatsiooni- ehk väljatõmbeõhu soojuspumba.

Näiteks selline: https://www.nibe.ee/tooted/valjatmbehu- ... nibe-f750/

Esmapilgul tundus hea lahendus. Vent-soojuspump kütab põrandakütte jaoks vee + ventilatsiooni jaoks on vaja paigaldada ainult tõmbetorud. Sissetõmme on värskeõhuklappidest.

Miinus on see, et külmema ilmaga võib elektriarve suureks minna.

Kas kellegil on sellist lahendust Eestis? Rootis pidi see näiteks päris levinud olema.

[Külaline]

Sissetõmme värskeõhuklappidest ehk imeb õuest külma õhku sisse- jura variant minu arust, tuppa võiks tulla ikka normaalse temperatuuriga õhk.

[Külaline]

Ehitaja pakkus küttelahenduseks välja venitlatsiooni- ehk väljatõmbeõhu soojuspumba.

Näiteks selline: https://www.nibe.ee/tooted/valjatmbehu- ... nibe-f750/

Esmapilgul tundus hea lahendus. Vent-soojuspump kütab põrandakütte jaoks vee + ventilatsiooni jaoks on vaja paigaldada ainult tõmbetorud. Sissetõmme on värskeõhuklappidest.

Miinus on see, et külmema ilmaga võib elektriarve suureks minna.

Kas kellegil on sellist lahendust Eestis? Rootis pidi see näiteks päris levinud olema.

Sellise seadme kasutamist on ka siinses foorumis pikalt arutatud.
Kui saad aru, et kust ja kuhu majas energiad liiguvad, siis saaksid aru et maja põhikütteks on see pehmeltöeldes ebaotstarbekas.
ping

[RuudG]

[/quote]
Sellise seadme kasutamist on ka siinses foorumis pikalt arutatud.
Kui saad aru, et kust ja kuhu majas energiad liiguvad, siis saaksid aru et maja põhikütteks on see pehmeltöeldes ebaotstarbekas.
ping

[/quote]

Jaa, ma mõistan, et soojusenergia ei teki tühjast kohast ja selle lahenduse puhul on selleks kütjaks elekter. Aga kui keegi on paigaldanud selle seadme, siis oleks siiski huvitav teada kogemust ja reaalset energiakulu. Mulle tundub, et Eestis seda lahendust eriti siiski ei kasutata.

Kokkuhoid tuleks vendi arvelt (vendiprojekt on juba sellele majale olemas ja reaalselt kasutusel Rootsis). Külmade ilmadega saan juurde kütta salvestava kamin-ahjuga kui elektriarve valusaks läheb.

[Külaline]

Põhimõte on see, et selle soojuspumbaga saad ainult ventileerimisele kuluva energia (muidugi mitte päris 100 %) tagasi, kütmise osa tuleb puhta elektriga. Nii et kokkuvõttes elektrikulu peaks tulema sama nagu kütaks elektriradiaatoriga. Ok, tegelikult natuke suuremgi, sest soojuspump tarbib ka elektrit ja selle tarbitav elekter vist 100% hoone kütteks ei lähe nagu radiaatori puhul.

[meelis11]

Põhimõte on see, et selle soojuspumbaga saad ainult ventileerimisele kuluva energia (muidugi mitte päris 100 %) tagasi, kütmise osa tuleb puhta elektriga. Nii et kokkuvõttes elektrikulu peaks tulema sama nagu kütaks elektriradiaatoriga. Ok, tegelikult natuke suuremgi, sest soojuspump tarbib ka elektrit ja selle tarbitav elekter vist 100% hoone kütteks ei lähe nagu radiaatori puhul.

Täpselt nii. See lahendus tundub minuarust olema väljamõeldud vanadele majadele - millel pole ruumi sissepuhketorustikkku rajada või on see tülikas/kallis. Samas soovitakse paigaldada sundventilatsioon ja tahaks selle energia kinni püüda. Uuele majale küll sellist ei paneks, kui veel torustikku on võimalik vedada.
Palju see seade maksab? Mina seda küttelahenduseks ei nimetaks, pigem "vaesemehe" sundvent Hinnalt aga vaevalt ta vaesemehe oma on.
Teisisõnu on sul elektriküte ja soojuspumbaga boiler, mis soojendab heitõhu arvelt tarbevett.

[Coolhouse]

Soomes on ventilatsiooni soojuspumbad laialt levinud. Kunagi ilmselt tundus et see annab kokkuhoidu ning samas on lihtne projekteerida.
Paraku nüüd kui mingi aja pärast on seadmed rikki läinud otsitakse teisi võimalusi.
Seal küll ei puhuta õhku tuppa läbi augu seinas vaid võetakse läbi ventilatsiooni.

Oletame et 30..40% aastaringsest soojusest kütteks ning tarbevee soendamiseks on sellisel viisil võimalik saada. Talvel kasutatakse lisaks tenne. Kui 60?% kütta tennidega siis talvine küttearve on suur. (sellist arutelu on kümnetes sealse foorumi teemades). Ka ei ole selline seade ise kuigi odav.
Kui tegemist oleks passiivmajaga siis võiks veel mõelda et ehk saab abi kuid 200 m2 puitmaja puhul päris valus aparaat.

[Kalvis]

Tööstuslikel superventsüsteemidel on All in 1 lahendustes kõik võimalik.
Põhimõte on lihtne - kõik väljaminev õhk lastakse soojuspumbast läbi. Sissetulev õhk jagatakse kaheks üks osa läheb soojendamisele soojuspumbaga, teine osa aga otse nn. soojuspumba välisosale (kuhu tuleb ka seest tulev õhk). Kõike juhitakse klappide ja arvutiga, et kokkuvõtteks on soojuspump ja ventilatsioon ühes seadmes. Toodetakse ka split tüüpi väiksema võimsusega seadmeid, mis isegi sobiksid eramule aga nende hind on ikkagi "kosmos", mistõttu tavaline soojuspump, kuhu viid väljalaske õhu otsa sinna välisosa juurde, tuleb kordades odavam ja taskukohasem.

[Külaline]

.....mistõttu tavaline soojuspump, kuhu viid väljalaske õhu otsa sinna välisosa juurde,....

Kas isegi see pole kaheldava väärtusega ?
Soojuspumba välisosa õhuhulk on vast suurusjärk suurem kui ventilatsiooniõhul ?
Samas on vantilatsiooniõhk niiskem - seega miinusega ajad oma pumba kiiremini jäässe ?

[muhlui]

Sain niipalju targemaks, et veesärgiga kamin-ahju lisakütteallikana pole mõtet teha. Teen parem nö tavalise salvestava korraliku kamin-ahju.

Tere, ehitan just ,kiuste, lisaks Õ/V pumbale ka vesiküttega kamina 20kw + 1-1,5t akupaagiga. Akupaaki veel pole ,kuid survestasin kamina ja u 4 kasehaluga saab veesärgi 90 kraadipeale. Lihtsalt huvitas ja ei kannatanud oodata. kamina veesärgi ringluspump tuleb eemale kaminast, et pumba "vibra" ei hakkaks tule praksumist segama. Kamina isoleerin ja peegelduva soojuse tõmban tagastusventi. Kas see kõik kokku ka toimib nii , ei tea veel. Talvel saan anda ausat emotsionaalset tagasisidet.

[Külaline]

Tere, ehitan just ,kiuste, lisaks Õ/V pumbale ka vesiküttega kamina 20kw + 1-1,5t akupaagiga. Akupaaki veel pole ,kuid survestasin kamina ja u 4 kasehaluga saab veesärgi 90 kraadipeale. Lihtsalt huvitas ja ei kannatanud oodata. kamina veesärgi ringluspump tuleb eemale kaminast, et pumba "vibra" ei hakkaks tule praksumist segama. Kamina isoleerin ja peegelduva soojuse tõmban tagastusventi. Kas see kõik kokku ka toimib nii , ei tea veel. Talvel saan anda ausat emotsionaalset tagasisidet.

ja kütad kaminat siis ka kui elektrit ei ole mis ringluspumpa ringi ajab ? Kui ei siis kas abiküttele tegid veel lisaks abikütte

[aer0]

220V ringluspumbad algavad 50-60W-st. Selle võimsuse jaoks vist diiselgenekat vaja ei ole . Äkki mõni UPS-i aku veab välja kuniks kamin tühjaks põleb?

[Külaline]

220V ringluspumbad algavad 50-60W-st. Selle võimsuse jaoks vist diiselgenekat vaja ei ole . Äkki mõni UPS-i aku veab välja kuniks kamin tühjaks põleb?

ja kui aku tühi , siis külmud ära kuna ei saa abikütet kasutada, utoopia , akupaagi kütmiseks on katel palju optimaalsem

[Külaline]

220V ringluspumbad algavad 50-60W-st.

Eramajade korral lõpevad 50-60 W-ga.

[Külaline]

220V ringluspumbad algavad 50-60W-st. Selle võimsuse jaoks vist diiselgenekat vaja ei ole . Äkki mõni UPS-i aku veab välja kuniks kamin tühjaks põleb?

ja kui aku tühi , siis külmud ära kuna ei saa abikütet kasutada, utoopia , akupaagi kütmiseks on katel palju optimaalsem

Põlemisaeg on ööpäevas lihtsalt nii lühike, see on täitsa tühi hirm.

[trebla]

Ärge mängige lolli nende kaminatega, olgu nad siis veesärgiga või ilma.
Kui juba tulekolle tehakse, siis olgu see ka korralikult soojust salvestav.
Oma esimese maja ehitajal tekib muidugi kergesti mõte, et kui on ainult ahi, siis ei saa suvel soovi korral tuld teha, sest maja läheb palavaks.
Praktika näitab aga, et kui on lihtne kamin miskile õhksoojuspumbale abiks ehitatud, siis külma ilmaga on elektrikulu suur ja tassid muudkui puid ning pärast ülejäänud osal aastast ei taha miskit tuld enam näha... igatahes mitte toas. Kui ikka tekib tulevaatamise soov, siis mine juba tee lõke õues...
Pottseppadel olla kaminate ahjude vastu väljavahetamise tööpõld üsna lai..