200m2 puitkarkassmaja küttelahendus

[RuudG]

Tere

Hakkan ehitama maja. Maja on alles paberil, projekt ei ole veel lõplikult valmis ja seega on õige aeg mõelda välja maja küttelahendus.

Tuleb puitkarkassmaja, mille detailid tehakse valmis tehases (mitte kohapeal). Esimene korrus: 101m2, teine korrus 101m2, kokku 202m2 pinda. Maja energiavajadust ei oska numbriliselt öelda aga tegemist on tehases valmistatud puitkarkassmajaga, mille välisseinaelemendi konstruktsioon on selline:

Voodrilaud 21x120, horisontaalne, 1x krunditud, 1x värvitud
Latt 28x70 mm
Tuuletõkke kangas
Karkass 45x220 C24, tugevdatud T profiil latiga
Soojustus 220 mm
Aurutõke
Lisakarkass 45x45
Soojustus 50 mm
OSB 12 mm
Kipsplaat 12,5 mm

Majale saab põranda sisse projekteerida veekütte torud, ehk tuleb põrandaküte.

Kitsendused küttesüsteemi valikul:
a) krunt on väike ja maaküttekollektorit seega paigaldada ei saa
b) ruum, kuhu saaks paigutada katla on 7,2m2. Ehk suhteliselt väike pelleti- või halukütte katla paigutamiseks.

Soovid:
c) Elutoas võiks olla elava tulega kamin-ahi.

Minu enda idee oleks peamiseks kütteallikaks panna õhk-vesi soojuspump ning alternatiivseks ehk lisa-kütteallikaks esimesele korrusele veesärgiga kamin-ahi, mis oleks samuti ühendatud ühtsesse veeküttesüsteemi. Siis kütaks see läbi põrandakütte kogu maja. Näiteks taoline kaminahi: https://www.tulikivi.com/ee/Tooted/Vees ... kaminahjud

Siis külmemate ilmadega, kui ÕV soojuspump ei saa enam hakkama, paneks ka kaminasse tule alla. Olen mõelnud veel, et katusel võiks olla päikesepatareid aga esialgu teeks selle valmiduse ainult.

Kas keegi on teinud omale sellise küttelahenduse? Mida peaksin silmas pidama sellise lahenduse projekteerimisel? Näiteks kui elekter ära läheb, kas siis peaks tekitama alternatiivse elektritootmisallika, generaatori, mis veepumpa toidaks? Olen tänulik spetsialistide arvamuse eest, ma ise ei ole selle ala inimene.

[Külaline]

Tere

Oled juba ära otsustanud põrandakütte ja õhk-vesi oma mõttes jäta ära veesärk kamina ümber ja selle asemel lase ehitada korralik kaminahi.

Veesärgiga kamina puhul oled sa põmst ikkgagi väga mõttetu katla kattlakütja , sest ennem kui kaminas mingi ilu tekib tuleb veering soojaks saada, sest kuni selle punktini kamin lihtsalt tahmab , ilma veeringita jälle seda õnnetust kasutada ei saagi ja punktis kus su veering mis on soe on sul toas vist juba 60*C . tegu peaks olema abiküttega, siis elektrikatkestuse korral ei ole sellest ju abi kuna tsirkulatsioon ilma pumbata ei toimi jne

kindlasti telli hoonele ka vent ja kütteprojekt eraldi vastatakse kõik su küsimused ära

[RuudG]

Aitäh vastuse eest!

Kuna maja on päris suur ja kamin-ahju tekitatud soojus ise esimeselt korruselt teisele korrusele igasse tuppa ei levi, siis peaks vast õhutorudega seda sooja suunama otse II korrusele.

Teiseks teeb muret ÕV soojuspumba väliselemendi müra. Maja tuleb maale ja praegu on hea vaikne. Peaks ilmselt proovima selle majast võimalikult kaugele paigutada. Olen näinud, et osad on pumba välisosale ümber ehitanud ka mingi puust sõrestik-kasti. Ilmselt esteetilistel kaalutlustel aga vb vähendab natuke ka müra.

[Külaline]

Aitäh vastuse eest!

Kuna maja on päris suur ja kamin-ahju tekitatud soojus ise esimeselt korruselt teisele korrusele igasse tuppa ei levi, siis peaks vast õhutorudega seda sooja suunama otse II korrusele.

Teiseks teeb muret ÕV soojuspumba väliselemendi müra. Maja tuleb maale ja praegu on hea vaikne. Peaks ilmselt proovima selle majast võimalikult kaugele paigutada. Olen näinud, et osad on pumba välisosale ümber ehitanud ka mingi puust sõrestik-kasti. Ilmselt esteetilistel kaalutlustel aga vb vähendab natuke ka müra.

sa muretsed asjade pärast mida sul veel ei ole. abikütet on vaja ainult abijuhtudel ja abijuhul näiteks sõda võid elada ka ainult esimesel korrusel ilma teist korrust kütmata või abijuhu muutumisel permanentseks esimesel korrusel soojas istudes välja mõtelda plaani teise korruse kütmiseks tulevikus.

Keegi ei keela ka teisele korrusele kaminahju teha või katlaruumi tegema suurema, et saada pelletiküte , elektrita olles on sul ikka abikütet vaja, lihtsalt väga kulukaks läheb kahe põhikütte rajamine

[Külaline]

... kokku 202m2 pinda.
...
a) krunt on väike ja maaküttekollektorit seega paigaldada ei saa

Kui väike on väike? Mulle veeti 350 jm kollektorit (ca 350 m2) ja piisab. Koos 6kW pumbaga kütab ära 190m2 elupinda ja garaaži.

[mõte]

Sama asja mõelnud, kuidas kütta maja. Maja tuleb soojapidav 20-30kwh aastas ruutmeetri kohta. Kuna elava tulega kast tuleb kindlasti, hea tuld vaadata (tuhandete aastatega kujunenud harjumus). Aga samas iga päev kütteperioodl kütta ei viitsi siis on plaan panna ka 2 Õhk-Õhk pumpa mis aitavad majas õhku kütta/liigutada/ühtlustada ning investeeringu mõttes on odavam kui õhk-vesi süsteemi täielik välja ehitamine. Soe vesi tuleb el boileriga, võib olla ka boileri jaoks PV paneelid, et pool aastat tuleks soe vesi nende abil (süsteemi scop 2).

[Külaline]

Sama asja mõelnud, kuidas kütta maja. Maja tuleb soojapidav 20-30kwh aastas ruutmeetri kohta.

elektriradikad või elektripõrandaküte siis ka väga hea valik

[Coolhouse]

Õhk-õhk soojuspumba kasutajad lähevad üle õhk-vesi soojuspumpadele. Õhk-õhk on soodsaim lahendus et saada majja mingi pidevalt sooja andev asi kui inimene ise tööl ära on. Klientide väitel kuivatab õhku (sulatuse ajal?), mõnele ei meeldi et tuul puhub, mõnele jälle et põrand on külm.

Kui on põrandaküte ja põrand on betoonist siis nt ca 150 m2 elamist+ 30m2 garaazi läks põrandasse ca 9 tonni betooni. See betoon hoiab maja soojana päeva jagu kindlasti.
See et teha salvestav kaminahi on siin korduvalt jutuks olnud. Seda ahju ei ole vaja kütteveega siduda sest ahi ise salvestab soojust. Selleks pole just vaja suurt veepaaki.
Näiselt tühine kuid tegelikult mõjutav tegur on ka see et soojus tõuseb ülesse. Avatud planeeringu või avatud uste korral tõuseb ahjusoojus mingil määral ka teisele korrusele.
Veel võiks käia naabrite juures küsimas millal viimati suurem elektririke oli.
Kui see on kuskil kaugel metsas siis võib elektrivarustus ka katkeda kuid juhul kui on maakaabliga ühendus siis suuremad elektrisüsteemid võivad olla dubleeritud (reserveeritud) ehk ühe liini välja kukkumisel lülitatakse toide teisele liinile.

[mõte]

Ja kas õhk-õkh hakkab häirima oleneb sellest ka kui palju soojust sa tahad ajaühikus saada ja ka sisemise osa asukoht. Plussiks on võimalus suvel jahutada. Kõige efektiivsem on soojendada õhku vs maja konstruktsioonid.
Et maasoojus ära tasuks on vaja suurt sooja tarbimist (suur maja, olematu soojustus, suured klaaspinnad jne). Ja põranda vesi süsteemi puhul on probleemiks näiteks 1 korruse põranda külmasillad ja põranda soojustus mis peab olema 200-300mm (sooja kao mõttes on suur vahe kas põranda betoon on 25c või 19c), torud siseseintes on parem lahendus. Lisaks on probleemiks kevadine üle kütmine, plaati hoitakse pidevalt 25C peal ja nüüd hakkab päike aknast sisse kütma(tasuta energia) toas läheb palavaks vaja aknad lahti teha, sest põranda massi ei saa kasutada selle päiksesoojuse salvestamiseks.
Tegelikult, et seda õigesti teha tuleks arvutada välja maja kütteenergi aaastane vajadus. Vahel on kõige mõtekam lahendus paari kw elektriradikas nurgas. Ise olen arvutamiseks kasutanud PHPP isegi juhul kui maja ei tule passivmaja, selles programmis on võimalik vaadelda maja kui tervikut vastu kliima andmeid(Tõravere). Suurt rolli mängib akende pindala ja soojapidavus, pluss välisuksed. 1m2 passivmaja akent vastab 5-6m2 seinale U-arvuga 0.1

[Külaline]

Kõige efektiivsem on soojendada õhku vs maja konstruktsioonid.

kõige efektiivsem olla kolida soojale maale kus küttesüsteemi ei ole vaja ja maja teha kivist , et ka jahutada ei ole vaja.

Suurt rolli mängib akende pindala ja soojapidavus, pluss välisuksed. 1m2 passivmaja akent vastab 5-6m2 seinale U-arvuga 0.1

Defineeri "suur roll" , need aknad võivad vastata millele iganes, kui see mõjutab su rahakotti aint 25€ aastas need tühised 80 aastat mis elada on antud, siis ei ole see roll eriti suur.

180m2 ja üles omab põrandaküte juba mõtet ja hakkab saavutama ka tasuvuspiiri kus tasuvuspunkt ei tule peale masina amortisatsiooni.

[RuudG]

... kokku 202m2 pinda.
...
a) krunt on väike ja maaküttekollektorit seega paigaldada ei saa

Kui väike on väike? Mulle veeti 350 jm kollektorit (ca 350 m2) ja piisab. Koos 6kW pumbaga kütab ära 190m2 elupinda ja garaaži.

Krunt ise on 1100m2 aga vaba ala, kuhu paigaldada maakütte kollektorit, on ca 350m2. Kui sellest piisab 200 m2 maja kütmiseks, siis ma kaaluksin kindlasti maakütet.

[mõte]

Kõige efektiivsem on soojendada õhku vs maja konstruktsioonid.

kõige efektiivsem olla kolida soojale maale kus küttesüsteemi ei ole vaja ja maja teha kivist , et ka jahutada ei ole vaja.

Mõistlik on efektiivsust teatud ajas ja ruumis mõõta. Sest kui piiranguid pole võib filosofeerides välja jõuda tõdemuseni, kõige efektiivsem on mitte olemas olla.

Suurt rolli mängib akende pindala ja soojapidavus, pluss välisuksed. 1m2 passivmaja akent vastab 5-6m2 seinale U-arvuga 0.1

Defineeri "suur roll" , need aknad võivad vastata millele iganes, kui see mõjutab su rahakotti aint 25€ aastas need tühised 80 aastat mis elada on antud, siis ei ole see roll eriti suur.

Näiteks minu tulevane maja, väga head aknad soojakadu 3200kwh ja kui panna tavalised odavad on kulu 3 korda suurem 9600kwh rahas (elektri hind 0.12 eur, scop 2) sain kokkuhoiuks 384 euri aastas. Kuid seda ei saa mõõta ainult rahas. Kui maja on komplekselt ja ühtlustatult hästi soojustatud tekib võimalus kokku hoida küttesüsteemi maksumuselt (pole toru maasse kerida, pole vaja põrandakütet, majas kaovad ära külmad kohad näiteks akende ja uste juurdes. külma õhu liiklumised akende juures, väheneb oht hallituse tekkeks jne)

180m2 ja üles omab põrandaküte juba mõtet ja hakkab saavutama ka tasuvuspiiri kus tasuvuspunkt ei tule peale masina amortisatsiooni.

pigem käib tasuvuse teada saamine küttevajaduse järgi kui m2 järgi.

[plb]

Krunt ise on 1100m2 aga vaba ala, kuhu paigaldada maakütte kollektorit, on ca 350m2. Kui sellest piisab 200 m2 maja kütmiseks, siis ma kaaluksin kindlasti maakütet.

Peaks piisama.
http://movekgrupp.com/est/tooted/tooted ... ollektorid

[Külaline]

Ilma maja kohta põhjalikumat infot teadmata on selliste väidete välja käimine täieliku võhiklikkuse näitamine antud alal.

[mõte]

Ilma maja kohta põhjalikumat infot teadmata on selliste väidete välja käimine täieliku võhiklikkuse näitamine antud alal.

Jaga õnge külamees.

[Külaline]

No sa ju ise ka rääkisid juba maja küttevajadusest...

[mõte]

No sa ju ise ka rääkisid juba maja küttevajadusest...

Huvtav oleks lihtsalt teada kust see 25euri saadi.

Ega ma pole kindel et see 384Euri ka õige on sest see oli meeldevaldne akna soojakao korrutamine kolmega. Ja saadud vahe rahaks arvutamine. Pigem soojade akende maksumus vs soojakadu muutub soojapidavamate akende poole liikudes ekspodensiaalselt ja optimumi leidmisel tuleks arvestada ka küttesüsteemi investeeringu suurusega võimam vs lahje, mitte ainult energia kulu vahet. Näiteks teha arvutusi kulu 5,10,15,20 aasta peale

[Külaline]

Huvtav oleks lihtsalt teada kust see 25euri saadi.

25 on lambist ja 180m2 maja küttevajadus võikski olla juba selline mis õigustab maasojuspumba kasutamist , sest kõik siin on ju teoreetiline pole maja , pole projekti

[Külaline]

Üks 180 m2 maja võib vajada kütet (elektri näol) 25 eur eest kuus ja teine 180 m2 maja 250 eur eest.

[Külaline]

Huvtav oleks lihtsalt teada kust see 25euri saadi.

25 on lambist ja 180m2 maja küttevajadus võikski olla juba selline mis õigustab maasojuspumba kasutamist , sest kõik siin on ju teoreetiline pole maja , pole projekti

Pole ka teada, et millist temperatuuri elanikud normaalseks peavad, et kas +18C või +26C?
Ja kas majas käib iga päev 4 inimest vannis (1000L sooja vett päevas) ja 2 tk Reindužži (100L/min sooja vett) või kasutab 2 inimest ainult dužži (80L sooja vett päevas)?

Olen külastanud ühe "ökonoomse" küttelahenduse müüja elamist, kus toas termomeeter näitas +15 - +16C ja peremees ise kiitles, et: "Kui sauna kütan, siis on elamine nii kuum, et peab suisa villase kampsuni ja villased sokid ära võtma."
ping

[Coolhouse]

Üks 180 m2 maja võib vajada kütet (elektri näol) 25 eur eest kuus ja teine 180 m2 maja 250 eur eest.

Selline väide võiks kuidagi põhjendatud ka olla. Muidu võib seda pidada spämmimiseks või alusetuks väiteks.
Väsind nagu väidetest et mida teha kui kevadel päike aknast sisse paistab. Enamik aega kütteperioodist nii ei ole ning pakuks väga huvi kuidas 25.- euroga kuus maja kütta.

[val]

https://bauroc.ee/uploads/sites/2/2016/ ... 1.2012.pdf
http://moodnekodu.delfi.ee/news/ehitus/ ... d=81021309

[mõte]

Et sellest oleks teemaalgatajale ka kasu võiks välja tuua peale seina konstruktsioonile veel lisaks:
Põranda kihid, katuslae kihid, maja soojustatud osa pindala maapinnal. akende suurused ja suunad kraadides (0..360) akna raami soojusjuhtivus, akna kaasi soojusjuhtivus, akna klaaside g arv, akna palede joon soojusjuhtivus, välisuste soojusjuhtivus. Ventilatsiooni seadme tüüp ja kasutegur. suuremate külmasildade joonsoojakaod, plaanitav inimeste arv majas. võib olla veel midagi. Sellest on võmalik teada saada arvutuslik aastane küttevajadus.
Teine variant on teha nagu tavaliselt ehitustava soovitab ja omale süpaatne süsteem välja valida ning müügimehega võimsuse osas nõu pidada ja paar pakkumist võtta. Nii küll ei saa optimaalseimat lahendust küll aga ilma suurema mõtlemise ja kaalumiseta kaelast ära, väärtus seegi.

[RuudG]

Aitäh kõigile vastajatele!

Sain niipalju targemaks, et veesärgiga kamin-ahju lisakütteallikana pole mõtet teha. Teen parem nö tavalise salvestava korraliku kamin-ahju. Väga hea pottsepp on mul olemas ja tema oskab kindlasti oma kogemuse pealt sobiva välja pakkuda.

Põhikütteallikana jääb ilmselt ÕV soojuspump aga välistada ei saa ka maakütet, kui kasutada spiraalkollektorit (sellisest tehnoloogilisest lahendusest ma ei olnud enne kuulnud). Uurin seda teemat kindlasti edasi.

Mis puutub akna raami soojusjuhtivusse jm sisenditesse, siis neid andmeid mul (veel) ei ole. Aga teen nii, et annan pärast maja täpse projekti valmismist kogu info ventilatsiooni- ja küttega tegelevale firmale ja las teevad arvutused. Laias laastus väga mööda vast ei panda ÕV või maasoojuspumba vajaliku võimsusega.

Tänud veelkord.

[Külaline]

Üks 180 m2 maja võib vajada kütet (elektri näol) 25 eur eest kuus ja teine 180 m2 maja 250 eur eest.

Selline väide võiks kuidagi põhjendatud ka olla. Muidu võib seda pidada spämmimiseks või alusetuks väiteks.
Väsind nagu väidetest et mida teha kui kevadel päike aknast sisse paistab. Enamik aega kütteperioodist nii ei ole ning pakuks väga huvi kuidas 25.- euroga kuus maja kütta.

Mida siin põhjendada? Passiivmajadest jms oled ju kuulnud?