EPS sarikate vahel, plekk-katus

[Kalle92]

45 kraadise kalde all oleva viilkatuse sarikate (pikkus 6 meetrit) vahe soojustatud EPS-iga. Tean, et see ei ole kõige parem variant (puit mängib niiskuse käes ning sarikate ja "peno" vahele võib tekkida pragu) ning asjatundjad soovitaksid kasutada villa. Aga see selleks. EPS-i pandud 4 kihti, mille liitekohad on paigutatud nihkega. Sarikatele tuleb plekk-katus, mille alla mittedifuusne (mitte hingav) aluskate. Aluskatte ja soojustuse vahele tuleb 50 mm reika õhuvahe jaoks, aluskate ei tule pinge alla.
Nüüd küsimus. Kas sellise lahenduse korral oleks vajalik ka tuuletõke? EPS peaks vist selle rolli enda kanda võtma? Millised on tegijate kogemused?

[Hiid]

mul on analoogselt, tuuletõket ei ole. Katus on külm küll, õigemini soe, aga see ei ole tuuletõkke puudumisest.

[onu41]

Miks külm kui saladus pole? Vähe soojustust?

[Hiid]

200 EPSi, Eps tõmbas kokku ja vahed vahel. Lisaks tõuseb kogu soe ikka üles poole. Nii et katusel sulab lumi ära.
Eriti ebaõnnestunud on katusekanad. Neid ei tohiks üldse müüagi, kui nii paigaldada, nagu ettenähtud,

[onu41]

Mis mõttes ta kokku tõmbus? Vaht oli ka vuukides?

[Hiid]

vahtplast kahaneb aja jooksul. Tol ajal ma seda veel ei teadnud.
Buumi ajal ehitasin, sarikate vahele läks, siis oliveel ahjusoe.
Vaht ka loomulikult, aga see ei aita.

[anto]

Ma olen kuulnud, et EPS'i tootjatel on mingi aeg, visti isegi kuudes mõõdetav, mille jooksul lasevad nad EPS'il seista, et see oma kahanemise ära teeks.
Vähemalt peaksid nii tegema.

[xil]

Igaks juhuks võiks EPSil kodus ka seista lasta, vuugid mitte liiga kitsad jätta ning elastset vahtu vuuki lasta, mitte seda kõige odavamat.
Tuuletõket vaja pole, aga EPSi all võiks olla mingi aurutõke. Aurutõke vähendab ühtlasi ka siserõhu ja välisrõhu erinevusest põhjustatud õhu liikumist läbi EPSi.

See, kas parem on vill või EPS, on vaieldav. Ma olen ühele majale villa pannud, teisele EPSi, kui peaks kolmandat tegema hakkama, laseks saritavahed võib-olla hoopis suletud rakkudega pritsitavat PUR-vahtu täis (aga mitte mingil juhul valatavat PUR-vahtu).

[timmuat]

Soojustasin 200mm eps silveriga täpselt 2 aastat tagasi suvemaja 3 seina (põhi ,ida, lääs ) , maht ca. 40-50 ruutu, katmisega/rooviga ei kiirustanud ja nüüd saab tõdega ,et üksikud isendid tõesti kahanevad, sõltumata ilmakaarest . Vahe sees u 2mm.
Põgusalt vaadates 3-4 plaati emmi mänginud.
Enne külma plaan see jama ära siluda ja roov peale.

Kuidas põhjani jõuda ? Lasen saega soone laiemaks ja vaht takka ?

[Urmas]

Puit kahanaeb tõenäoliselt enam. Alguses oli niiske, pärast soojustust ja kütmist kuivas seestpoolt ära ja tõmbas kokku. Sellise lahenduse juures tuleks plaatide servades kasutada elastseid tihendeid, kuid see eeldab lisaks korraliku kvaliteediga teostust.

Nii üldhuvi mõttes tekkis üks uitmõte. Kas EPS-i paigaldusel ja tihedaks saamiseks saaks kasutada akende paigaldusel kasutatavaid isepaisuvaid tihendeid? Need peaksid hiljem mingil määral ka puidu mängimist leevendama. Olen teadlik, et need isepaisuvad tihendid ei ole odavamate killast, kuid ega neid peale paigaldust enam ei nokita.

[Urmas]

Kulu võib olla eramaja puhul 100- 300 m. Eks vaata ta hnda (NB! Ilma kokkuvaltsimata on ta tunduvalt soodsam).

Kiikasin paari hinda. Polnud nagu midagi hullu, sest seda tuleks võtta ikkagi ühekordse kuluna. Jäid teised sinna 60-80 sendi vahele 1m kohta. See "pole midagi hullu ühekordse kuluna" on minu mõtlemine.

[xxx111]

Selline lahendus pole hea lahendus.
Kui soov EPS-ga teha siis tee nendega (Finnfoam)
Mõõte on erinevaid...

[RaJy]

Ütlen sõna sekka - olen aastate jooksul väga palju näinud puidu ja EPS-i kooslusi ja mitte ühtegi head lahendust pole näinud.
Võimalik, et kuidagi on võimalik, aga samas milleks kogu see nikerdamine ehku peale?
Ja veel plekkkatus sinna kõige peale? Temperatuuride erinevused aasta lõikes saavad olema millised?

[xxx111]

Ütlen sõna sekka - olen aastate jooksul väga palju näinud puidu ja EPS-i kooslusi ja mitte ühtegi head lahendust pole näinud.

Üldjoontes nõustun - nt selliselt nagu siin välja pakutakse head asja ei tule
Aga võimalusi siiski on...
Iseasi on see, et miks nii peaks tegema kui on lihtsamaid ja tõhusamaid variante

[Prill]

Soojustasin 200mm eps silveriga täpselt 2 aastat tagasi suvemaja 3 seina (põhi ,ida, lääs ) , maht ca. 40-50 ruutu, katmisega/rooviga ei kiirustanud ja nüüd saab tõdega ,et üksikud isendid tõesti kahanevad, sõltumata ilmakaarest . Vahe sees u 2mm.
Põgusalt vaadates 3-4 plaati emmi mänginud.
Enne külma plaan see jama ära siluda ja roov peale.

Kuidas põhjani jõuda ? Lasen saega soone laiemaks ja vaht takka ?

Antud kirjeldusest ei selgu, millega kui üldse soojustusplaadid kinnitati, vuugid täideti. Samuti seda mitte, kuhu need 2mm vahed tekkisid, kas puit-eps vahe või eps-eps.
2mm vahe ei tundu suur, et seda need pehmemad vahud venida ei annaks, jäigaks kuivava vahu rebib jah katki.
Samas, kui vaht ei ole eps-i või puidu külge liimunud ei aita vist ka "pehmed" vahud.
Seega küsiks, mis vahtu jakas üldse paigaldusel kasutati.

[timmuat]

Eps plaadid paigaldatud ceresit liimvahuga seina, Palivere paneelidele . Vahe tekkis eps-eps vahele. Kui on tekkinud vahe siis seda suht kaootlilset e. ei jookse järgmisele plaadile üle. Vahe on ilus , nurgikuga saab kenasti plaadi pikkuses liikuda.

[abe]

2mm vahe ei tundu suur, et seda need pehmemad vahud venida ei annaks, jäigaks kuivava vahu rebib jah katki.
Samas, kui vaht ei ole eps-i või puidu külge liimunud ei aita vist ka "pehmed" vahud.

Näiteks. Kui 1mm vuuk täita vahuga, mis kannatab 50% venimist, tekib pragu, kui 1mm vuuk suureneb üle 1,5 mm.
Aga. Kui jätta vuuk 10mm, tekib pragu, kui vuuk suureneb üle 15mm. 1mm vs 5mm.
P.S. EPS-i mahukahanemine sõltub ka keskkonnast, soojus ei mõju hästi. Mõnel tootjal äkki isegi on olemas temp/dimensions graafik?