Sarikate vahelise tala eemaldamine?

[Külaline]

Maja laiuseks on 6.1m ja katuse kalle on 40 kraadi
Katuse alla on tehtud üks tuba teine pool on aga tühi...

Mure aga sellega ,et toa kõrgus on ca 180cm ja seal kus veel tuba pole on põrandast kuni taladeni ca 170cm
Seega seal kus tuba veel ei ole saaks veel madalama toa ehitada...

Aga kas on võimalik midagi ümber teha ,et saaks lage kõrgemale? Ehk siis see tala veel kõrgemale panna... Kuigi siis see kolmnurk jääb üsna väike.
Ja kas on abi kui toetada sarikad laetaladele?

Ja kuidas üldse nimetatakse seda kahte sarikat ühendavat tala?

[maik]

Penn!

[Ivar80]

Pennid pagutatakse sarika kriitilisse punkti, et takistada sarika läbi paindumist. Kui tõstad penni üless poole on suur võimalus sarikate läbi pandumisel.
Penni paigutus peab tagama sarika kui ekstsentriliselt surutud varda paindemomentide vähenemise.
Katusealuse ruumi suurendamiseks võib kasutada murtud metallist penni (näiteks
kanttorust).

[Külaline]

Sellise lausega pdf faili leidsin ka nüüd ise google abil üles ja leidsin ka veel materjali mida lugeda...

Aga pole leidnud veel mille järgi arvutatakse penni asukoht?
Leidsin netist materjali kus kirjas ,et ilma pennita katuse laius 5-6m ja penniga 5-8m
Kas selleks ,et teada saada kui suurt rolli penn mängib minu katusel on mingit targemat inimest vaja või saab seda ka ise kuidagi kindlaks teha?

[ats]

Maja laiuseks on 6.1m ja katuse kalle on 40 kraadi
Katuse alla on tehtud üks tuba teine pool on aga tühi...

Mure aga sellega ,et toa kõrgus on ca 180cm ja seal kus veel tuba pole on põrandast kuni taladeni ca 170cm
Seega seal kus tuba veel ei ole saaks veel madalama toa ehitada...

Aga kas on võimalik midagi ümber teha ,et saaks lage kõrgemale? Ehk siis see tala veel kõrgemale panna... Kuigi siis see kolmnurk jääb üsna väike.
Ja kas on abi kui toetada sarikad laetaladele?

Ja kuidas üldse nimetatakse seda kahte sarikat ühendavat tala?

Tere.Madalate pennide puhul on üks variant jätta pennid ruumi sisse.Eriti hea,kui palgist pennid,lihvid haljaks ja peitsid.Lae loodid ülessepoole.Pennide liigutamine hea mõte ei ole.

[Külaline]

Aga poolel majal on pennid ju kõrgemal... Kui nüüd teha sinna tuba kus nad madalamal on siis on seal ju pea võimatu käia(kui jätta pennid tuppa sisse)

Kuna pole ikkagi kindel selles ,et need pennid üldse õigel kohal on siis tahaks ikkagi mingi valemi järgi seda kontrollida...

Aga tundub ,et seda siit ei saa...

[wake]

Sa ei maini sarikate ristlõiget, sammu, asukohta, millest sõltub lume- ja tuulekoormus. Millest on maja seinad, kuidas on sarikad seintega seotud jne? Äkki polegi neid penne vaja üldse.

[Külaline]

Aga sa ei räägi ju sarika ristlõikest midagi... tugevatele sarikate korral puudub ka vajadus pennide järele. Pennid annavad võimaluse sarikate tugevuselt kokku hoida ja nende ristlõiget vähendada.

Valmis tubade korral on siis sarikad juba kindlasti toetatud laetaladele(madala seinaosa sees) see annab võimaluse ka penni kõrgemale viia, ilma et sarika tugevus oluliselt väheneks. Taetalad peaks, aga siis olema tugevad.

taastaja

[Teinekülaline]

Kui tahad saada mingit valemit selle asja kontrollimiseks, on kõige kindlam moodus vähemalt mõned aastad Tehnikaülikoolis vastaval erialal õppida.
Ma saan aru, et mu vastus ei meeldi, aga kandvad konstruktsioonid ei ole asjad, millega eksperimenteerida. Oletame, et annan siin mõned valemid. Oled kindel, et suudad vahet teha aktsiaal- ja tangensiaalpingetel; jaotatud ja punktkoormustel, erinevatel ristlõike inertsmomentidel, põikpainel ja vildakpainel, oled suuteline koostama erinevate sisepingete epüüre......? Oskad leida, millised on lume ja tuulekoormused sõltuvalt hoone asukohast ja katuse geomeetriast jne jne jne.
Kui suudad tuua kõik vajalikud lähteandmed, siis ehk mõni vastutulelik foorumlane annab adekvaatse vasuse, aga paar valemit ja ise arvutama?....mnjah.

[Külaline]

No kui võtta nii siis on ka palju inimesi kes ennem teevad ja pärast mõtlevad...
Ega ma niisama siin maad uuri...
Kui see tõesti nii keeruline on siis tuleb mingi teadja mees appi kutsuda
Täpsemaid andmeid võin õhtul öelda(juhul kui keegi ütleks milliseid vaja)

Sarikate vahe on 90cm ja mõnes kohas oli see isegi 110
Sarikad ise on 5x12
Samade mõõtudega on ka laetalad.
Maja pikkus on 10m
Kuna maja sai omal ajal(ca 25a) kiiruga ehitatud(kuna vana põles maha) siis kasutati seda materjali mida kuskilt kätte saadi... ja tundub ,et mitte just kõige jämedamad/paksemad need materjalid ei ole...

Laetalad on juba plaanis kuidagi tugevdada... võimalik ,et on ka muid asju vaja tugevamaks muuta või välja vahetada...

[205d]

Tegelikult mingeid erilisi valemeid küll vaja pole sarikate jaoks. Tabelid on olemas, kust vaadata. 6m laiuse hoone sarikas peaks olema kuskil 4m, tabelist mälu järgi meetrise sammuga 5x25 peaks asja ära ajama. Ise paneks 60 sammuga 5x20 ja peaks kandama küll.See 5x12, mis sul praegu väidetavalt on, jääb muidugi nõrgaks , et penn ära võtta.Huvi pärast tahaks teada, kuidas sul penn üldse sarikaga ühendatud on?

[Külaline]

Ühendatud on ca 4-5 naelaga(läbimõõtu ei vaadanud) ja otsad on kõveraks löödud...
Ja penn on kahest osast. Keskelt on jällegi naeltega ühendatud.

Aga ega sarikate ja laetalade vahetamine vist ilma katuse eemaldamiseta teostatav pole? Või on kasu kui panna talade/sarikate kõrvale veel teine tala/sarikas? ja need omavahel ühendada.

[K-ahjur]

Lisan pildi koos võimaliku lahendusega.

[Külaline]

Kui tahad saada mingit valemit selle asja kontrollimiseks, on kõige kindlam moodus vähemalt mõned aastad Tehnikaülikoolis vastaval erialal õppida.
Ma saan aru, et mu vastus ei meeldi, aga kandvad konstruktsioonid ei ole asjad, millega eksperimenteerida. Oletame, et annan siin mõned valemid. Oled kindel, et suudad vahet teha aktsiaal- ja tangensiaalpingetel; jaotatud ja punktkoormustel, erinevatel ristlõike inertsmomentidel, põikpainel ja vildakpainel, oled suuteline koostama erinevate sisepingete epüüre......? Oskad leida, millised on lume ja tuulekoormused sõltuvalt hoone asukohast ja katuse geomeetriast jne jne jne.
Kui suudad tuua kõik vajalikud lähteandmed, siis ehk mõni vastutulelik foorumlane annab adekvaatse vasuse, aga paar valemit ja ise arvutama?....mnjah.

Saan aru ,et kande konstruktsioonid on olulised. Aga kas see ikka on selline raketiteadus?
Ma usun ,et paljud sellised tegurid mida nimetasid käivad ka põranda ehituses. Aga see ei tähenda ,et mul kõiki neid teadmisi vaja on.
On juba ju välja arvutatud kuhu mingi materjal panna...
Lambipirni vahetamisel sul pole ka ju oomi seadust vaja teada... et siis arvutada ja tuletada kas sa ikkagi tohid selle pirni sinna panna...(kuigi jah kui pirn puruks läheb või katus minema lendab on muidugi vahe olemas...)

Aga tahaks nüüd siis küsida ,et kas seda viimast joonist võiks kasutada? Või tuleks lasta mingil tegelasel kes suudab vahet teha aktsiaal- ja tangensiaalpingetel; jaotatud ja punktkoormustel, erinevatel ristlõike inertsmomentidel, põikpainel ja vildakpainel...??

Mõõtsin ka sarikate ja penni vahe ära... Seal kus tuba pole on selleks 166cm ja seal kus on tuba on see 180cm. Aga kui lisada veel põrand ja lagi jääb on toa kõrgus ca 170cm...
Seda kas seinte taga sarikad põranda taladele toetuvad unustasin vaadata...

[Külaline]

laetalade ja penni vahe...(mitte sarikate ja penni)

[Teinekülaline]

Külalisele:
Teemaalgataja küsis VALEMEID õigete mõõtmete leidmiseks. Individuaalehituses tehakse 99% konstruktsioone ilma arvutamata, empiiriliselt, kogemusest lähtudes. Näiteks ülaltoodud pildi kohta ütlen ma puht kogemuslikult, et kui sarikate samm on sinna meetri alla ja sarika ristlõige vähemalt 50*150, pole need pennid üldse vajalikud.
Pirni vahetamiseks pole valemeid vaja, kui aga pirni vahetaja teab, et pinge on 220V ja pirn ise 100W, siis voolutugevuse teadasaamiseks vanahärra Ohm´ist mööda ei pääse.
Et peale targutamise ka miski asjalikumat arvata, siis minu soovitus oleks teemaalgatajal sarikaid veidi tugevdada ja pennidest üldse loobuda, saaks mingigi kasutuskõlbliku ruumi kõrguse.
Kui on aga suur igatsus tugevusõpetuse järele, siis mõningad seosed prussi mõõtmete ja tugevuse vahel töötamisel paindele:
prussi laius ja tugevus on lineaarses sõltuvuses - kaks korda laiem pruss on kaks korda tugevam
prussi kõrgus ja tugevus on ruutsõltuvuses - kaks korda kõrgem pruss on neli korda tugevam (paindele!)
kahe prussi ülestikku panemine tugevust ei lisa st kaks prussi 50*100 ülestikku ei asenda prussi 50*200, vaid on tugevuselt võrdsed kõrvuti asetatud prussidega
Sillatava ava laius ja vajalik prusside tugevus on ruutsõltuvuses - kaks korda laiem ava nõuab neli korda tugevamaid prusse
A propos, nendest laetaladest. Kui sille on tõesti 6,1m ja vahel mingit toetuspunkti pole, siis alla 100*200 prusside 0,6m sammuga välja ei mängi (seegi mõõt selle arvestusega, et viilkatuse all koormus väiksem)

[Külaline]

Külalisele:
Teemaalgataja küsis VALEMEID õigete mõõtmete leidmiseks. Individuaalehituses tehakse 99% konstruktsioone ilma arvutamata, empiiriliselt, kogemusest lähtudes. Näiteks ülaltoodud pildi kohta ütlen ma puht kogemuslikult, et kui sarikate samm on sinna meetri alla ja sarika ristlõige vähemalt 50*150, pole need pennid üldse vajalikud.
Et peale targutamise ka miski asjalikumat arvata, siis minu soovitus oleks teemaalgatajal sarikaid veidi tugevdada ja pennidest üldse loobuda, saaks mingigi kasutuskõlbliku ruumi kõrguse.
Kui sille on tõesti 6,1m ja vahel mingit toetuspunkti pole, siis alla 100*200 prusside 0,6m sammuga välja ei mängi (seegi mõõt selle arvestusega, et viilkatuse all koormus väiksem)

Maja keskel on toetuv sein... aga suures toas on 2tx 100x100 posti millede peal on ca 3m 100x100pruss (Mis ei ole tõenäoliselt piisav kuna on kas kuivanud natuke kõveraks või lihtsalt liiga nõrk)

Küsiks siis kuidas oleks kõige mõistlikum neid sarikaid tugevdada?

Samas sobiks ka see antud joonis. Kuna siis oleks ikkagi rohkem ruumi kui praegu.

[DealXtreame]

Kas antud arvutus on õige

Et kui on 5x12 sarikad siis koormusel 150 kGf/m2 (mis peaks olema 30° - 45° — 150 kGf/m2 betoon kivikatuse jaoks) Mul on aga eterniit... aga arvutame hetkel siis selle kiviga...
Ja sarikate samm on 90cm
Siis sarika lubatav ava on 3,04m ? Ja kuna mul pole kivikatus vaid eterniit siis võiks selle ava suurus isegi veidi suurem olla?

Ja sellest järeldades võiks penni tõsta vähemalt ühe meetri võrra kõrgemale ilma ,et midagi juhtuks?(kuna hetkel on ava suuruseks 2m)

Arvutamiseks kasutasin neid valemeid
http://www.konneri.ee/tehnologia/betoon ... juhend.pdf

[pikk88]

Käsil pisikesele saunale teise poolkorruse ehitus.
Kui seina karkass on umbes ühe meetri kõrgune ja selle peale toetuvad sarikad siis kas on vajalik ka penn või saab ilma selleta läbi? Ja kui on vajalik siis kui kõrgel see asuma peaks? Karkass on 5x15 prussist, sarikad ka 5x15. Sarikad toetaks nö müürilatile hambaga ja seoks jõunurkadega. Hoone pikkus on ümmarguselt 6m ja vaheseinu ei tule. Keset ruumi läheb katusest läbi ühe lõõriga kivikorsten. Hoone välislaius on 4,3m. Sarikate pikkus umbes 4+m. Räästa laius on veel lahtine, seepärast pole ka kindel, kui pikad sarikad täpselt tulevad. Tõenäoliselt tahetakse räästa laiuseks saada ümmarguselt ühte meetrit. Harja kõrgus umbes-täpselt 3.1m põrandast (miinus teise korruse ühemeetrine sein) Katuse kalle ümmarguselt 45 kraadi. Viilu laius ühes otsas ilmselt 30-40cm. Teise otsa tuleb umbes 2m laiune rõdu koos trepiga. Katuse katteks tuleb trapetsprofiilist plekk ja roovitus esialgse plaani kohaselt servamata tollisest lauast 40cm sammuga. Loomulikult katus soojustatakse. Kivivillaga. Asub tuulises kohas põhimõtteliselt keset põldu.

[Käsn]

Käsil pisikesele saunale teise poolkorruse ehitus.
Kui seina karkass on umbes ühe meetri kõrgune ja selle peale toetuvad sarikad siis kas on vajalik ka penn või saab ilma selleta läbi? Ja kui on vajalik siis kui kõrgel see asuma peaks? Karkass on 5x15 prussist, sarikad ka 5x15. Sarikad toetaks nö müürilatile hambaga ja seoks jõunurkadega. Hoone pikkus on ümmarguselt 6m ja vaheseinu ei tule. Keset ruumi läheb katusest läbi ühe lõõriga kivikorsten. Hoone välislaius on 4,3m. Sarikate pikkus umbes 4+m. Räästa laius on veel lahtine, seepärast pole ka kindel, kui pikad sarikad täpselt tulevad. Tõenäoliselt tahetakse räästa laiuseks saada ümmarguselt ühte meetrit. Harja kõrgus umbes-täpselt 3.1m põrandast (miinus teise korruse ühemeetrine sein) Katuse kalle ümmarguselt 45 kraadi. Viilu laius ühes otsas ilmselt 30-40cm. Teise otsa tuleb umbes 2m laiune rõdu koos trepiga. Katuse katteks tuleb trapetsprofiilist plekk ja roovitus esialgse plaani kohaselt servamata tollisest lauast 40cm sammuga. Loomulikult katus soojustatakse. Kivivillaga. Asub tuulises kohas põhimõtteliselt keset põldu.

Üldpõhimõte on selles, et kui puudub katuse harjas ematala, mille peale sarikad toetuksid, siis sarikate poolt seintele avaldatav koormus hakkab seina horisontaalselt väljapoole suruma. Analoogiliselt kujuta ette, mis juhtub, kui seisad kiilasjääl jalad harkis ning 100 kg kaaluv sõber hüppab sulle selga. Kui sa just van Damme sugulane ei ole, siis ilmselt lõppeb see eksperiment su kubemelihasele kuvalt. Ma arvan, et põhiküsimus on selles, kuidas see 1 m seinakõrgendus on seal tekitatud. Kui on seinakarkassi pruss alt üles ühes tervikus ning 1m alpool on vöö, mille peal laetalad ning need on piisavalt tugevalt naelutatud seinakarkassi prussi külge, siis ma arvan, et see kõrgendus peaks kannatama välja küll sarikate laialipressiva jõu. Sisetunne ütleb veel ka seda, et sarika räästa osa töötab laialisuruvale jõule vastu ehk on omamoodi vastukaaluks. Kui aga see 1m karkass on sinna hiljem juurde ehitatud, siis ma kardan, et sarikatele oleks tarvis lisada penn, mis laialisuruvat jõudu kammitsema hakkab. Penni asukoht - mida madalamal , seda parem, kui ilmselt on vaja kõrgust all kõndimiseks, nii et see paneb omad piirid. Ütleme nii, et plekk-katusega vast ei teki probleeme, eriti kui lumi sealt talvel hästi maha jooksma hakkab.

[pikk88]

Jõudsin eilse päeva jooksul laias laastus samale järeldusele. Penn tuleb nii madalale kui võimalik ja nii kõrgele kui vajalik ehk siis sarika ülemisest otsast umbes 80cm allapoole. Küsimused tekkisidki rohkem seoses selle eelneva tekstiga mis ülalpool kirjas. Pole nagu oma lühikese elu jooksul märkanud pannud selliseid lahendusi. Või ei ole neile lihtsalt tähelepanu pööranud.