jahutuse lisamine sundventilatsioonile

[jaso]

uurin võimalust teha jahutust läbi sundvendi. alati on võimalus panna konditsioneer aga kui eramaja on 200m2, siis igasse tuppa pole seda ratsionaalne paigaldada.

kui sundvent on juba olemas (väljaehitamisel), siis ventiseadmel on küll olemas lisasoojendus talveks aga kas annab ka aktiivjahutust sarnase loogikaga rakendada. osadel õhk-vesi soojuspumpadel on jahutus funktsioon olemas aga see on nö passiivne ning põrandaküttega jahutamine pole just kõige efektiivsem.

pole suutnud veebist ühtegi analoogi leida kuid ehk on mõnel experdil kogemus olemas.

[rokikas]

http://www.vallox.com/vallox-mlv-radiator
http://www.sunair.ee/sunair-maakulm/

[Rostfrei]

uurin võimalust teha jahutust läbi sundvendi. alati on võimalus panna konditsioneer aga kui eramaja on 200m2, siis igasse tuppa pole seda ratsionaalne paigaldada.

kui sundvent on juba olemas (väljaehitamisel), siis ventiseadmel on küll olemas lisasoojendus talveks aga kas annab ka aktiivjahutust sarnase loogikaga rakendada. osadel õhk-vesi soojuspumpadel on jahutus funktsioon olemas aga see on nö passiivne ning põrandaküttega jahutamine pole just kõige efektiivsem.

pole suutnud veebist ühtegi analoogi leida kuid ehk on mõnel experdil kogemus olemas.

Kuidas sa külma teed?

[võhik]

Ma kohe ühineks siin sama küsimusega aga laiemalt.

Mul nimelt olemas juba 15 aastat kenasti töötanud Vallox Ilmava Digit. Omal ajal sai rahapuudusel ehitatud maja elektriküttele ja toona algaastatel sai siis rahulikult kasutatud ka agregaadi sisseehitatud küttekeha.
Elektrihinna tõusu järel on hangitud õ/õ pumpi ja sellest otseküttekeha kasutamisest loobutud.

Kui nii 5 aasta pärast on plaanis teha majas põhjalikum remont, on vast mõtet mõelda ka ventagregaadi väljavahetamisele.

Kas olemasolevale torustikule on põhimõtteliselt lihtne ühendada siis ka uue ventagregaadi järele mõni õ/õ pumba kanalimudel?
Need kanalimudelid on küll 2x kallimad tavamudelitest kuid siiski odavamad õ/v ja maasoojuspumpadest - pealegi radikate ja põrandatorustike ehituskulud sinna juurde.

Või on vaja ka torustikku majas kuidagi muuta? Kas kütteks kasutatava ventsüsteemi õhuhulgad peavad olema tunduvalt suuremad kui lihsalt ventilatsiooniks? Kas sel juhul tuleks osa õhku võtta juba maja seest?
Kas see eeldab jämedamat jaotustorustikku?
Minu praegune ventsüsteem on tehtud asjatundja tehtud skeemi järgi enam-vähem normidele vastav, samas kasutan seda enamasti ainult väikseimal kiirusel - ei tunne vajadust õhku rohkem ringi keerutada.
St varu peaks mõnevõrra nagu olema...

[Külaline]

olemasolevale vendile jahutuse lisamine on pointless
uut venti ehitades tuleks seda planeerida tugevalt aga tõenäoliselt on samuti pointless
võlusõna on õhuhulk

jah vent soendab õhku ja puhub sisse +20..+30 aga see ongi temperatuur sellele õhukogusele
aga sellega ei küta ega jahuta (kui võtta tavaline ventilatsioon nn. hingamise tarbeks)

võrrelge õhuhulkasid mõne soojuspumba või konditsioneeri siseosal ja ruumi tuleval vendil
need numbrid on kordades erinevad.

eriti pointless on jahutuse vahele lisamine juba olemasolevale süsteemile eraldi kalorifeerina
see tõmbab olemasoleva õhuhulga veel väiksemaks oma takistusega
tulemuseks jahutab sügavkülmast võetud 2l veepudel kah tuba rohkem kui see õhk mis plafoonist tuleb

[Külaline]

tulemuseks jahutab sügavkülmast võetud 2l veepudel kah tuba rohkem kui see õhk mis plafoonist tuleb

Kas tood arvutuskäigu ka nähtavale või plõksid tühjalt?

[ping]

Kui soojas majas juhtida mööda venttorusid külma õhku siis külma toru VÄLISseinale tekkib kondents ja seal hakkab arenema omaette elu (niiskuskahjustused). Külma õhu venttorud peavad olema väljastpoolt niiskuskindlalt isoleeritud kondentsi tekkimise vastu.
Õhu hulk 6-8 kW energia transportimiseks peaks olema suurusjärk 450m3 tunnis.
Uurige soojuspumbaga ventagregaate ja heitõhu (väljatõmbe) soojapumpasid. Füüsika on sama.
Hakatuseks:
http://www.enervent.fi/unit.asp?menuid= ... ntryid=500
http://www.energiatehokaskoti.fi/suunni ... monsiirrin
http://www.nibe.ee/Tooted/Ventilatsioon ... NIBE-F750/
http://www.x-ventair.ru/Enervent-Pegaso ... reenAir-HP

[Külaline]

.
Õhu hulk 6-8 kW energia transportimiseks peaks olema suurusjärk 450m3 tunnis.
Uurige soojuspumbaga ventagregaate ja heitõhu (väljatõmbe) soojapumpasid. Füüsika on sama.

Kui mul on maja 140 ruutu ja vendi norm on õhuvahetus kord tunnis, siis 140 x 2;5 = 350 m3.

Et siis 2/3- 3/4 ulatuses ajab asja nagu ära?

Tegelikult on reaalsus selline, et ega selle normi järgi keeg ei ventileeri - pigem on igapäevaselt kasutatavad reaalsed õhuhulgad mitu korda väiksemad. Kui aga vunki juurde keerata, hakkab vent ilmselt mühisema ja ka õuest võetava külma õhu kogus (sh siis ka energiakulu) suurneb.

Mingit õhuvoolu jaotamist (et pool õhksoojuspumba kanalimudeli õhuhulgast puhutaks välja lokaalselt esimesel korrusel ja teine pool suunduks vent-süsteemi) ei kujuta kah lihtsa lahendusena ette - kanalimudeli siseosa tuleks sel juhul kuidagi poolitada..... ?

[Külaline]

see, et inimesed normi järgi ei ventileeri tuleneb kahest asjast 1. hoiavad kokku 2. on maja hõre ja vendi vajadus pole nii suur. teise punkti juurde võib tuua veel lisa, et inimesed pole päeval kodus ja käivad seal vaid öösiti magamas. see kõik loob selle pette effekti, et veab välja küll.
jah veab küll aga ....

jahutus aga ei küsi seda kas sa õhuga hakkama saad või mitte ja kas päeval on keegi kodus või mitte.
jahutus on võimsus ja kw tahab liigutamist. õhuhulgad selle võimsuse liigutamiseks on suuremad ja see on fakt.
(teine võimalus on viia temperatuur madalaks aga see on vaid teoreetiline võimalus)

7kw kogu maja jahutuseks on õrnal jääl kõndimine.
esiteks see oleneb majast teiseks sooja sissepuhke õhu jahutamine võtab sealt oma osa endale
ehk päris konditsioneeri võimsust ventilatsioonile üle kanda ei saa.

õigesti dimensioneeritud ja paigaldatud ventilatsioon ei mühise nagu siin kardetakse
mühiseb siis kui koonerdatakse torude läbimõõduga ja summutitega.

[Külaline]

Pole veel kohanud, et kui väljas on 30C, siis eramaja ventilatsiooni lahenduse kaudu on võimalik majas sees 22C hoida. Just 30C juures on jahutust vaja ja seda need kõikvõimalikud hübriid aparaadid tagada ei suuda. Minge küsige ja kui jutule saate müüjaga siis nad tunnistavad seda ise ka, räägin seda oma kogemusest.

[Külaline]

Ma küsin siin nüüd otse, et mida on üldse peale hakata õ/õ soojuspumba kanalimudeliga?
Kuidas tuleks see ühendada majas, kus muuhulgas on olemas ka soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat?
Kas tuleb ehitada igal juhul kaks eraldi õhuliigutamissüsteemi või on võimalik nende kahe torustiku asemel üks ja ühine?

[Külaline]

Ma küsin siin nüüd otse, et mida on üldse peale hakata õ/õ soojuspumba kanalimudeliga?
Kuidas tuleks see ühendada majas, kus muuhulgas on olemas ka soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat?
Kas tuleb ehitada igal juhul kaks eraldi õhuliigutamissüsteemi või on võimalik nende kahe torustiku asemel üks ja ühine?

Kanalimudeli paned näiteks koridori lae alla ja sealt juhid torudega õhu tubadesse.

[kasutajaja123]

Tere,
Valmistame kütte ja jahutuse vee-kalorifeere olemasolevatele ventilatsiooni agregaatitele.
Valmistuse aeg 1-2 päeva. Vaheta ventilatsiooni agregaadi elektrikalorifeer välja säästlikuma süsteemi vastu.

Kontaktinfo:
Varpo Grupp OÜ
info@varpo.ee
tel. 6771080
Kadaka tee 187c
Tallinn
Lugupidamisega
Indrek Pihtjõe

[Külaline]

Kanalimudeli paned näiteks koridori lae alla ja sealt juhid torudega õhu tubadesse.

Ehk siis, et ikkagi kaks paralleelset torustikku ?

[Külaline]

.....
Valmistame kütte ja jahutuse vee-kalorifeere olemasolevatele ventilatsiooni agregaatitele.
Valmistuse aeg 1-2 päeva. Vaheta ventilatsiooni agregaadi elektrikalorifeer välja säästlikuma süsteemi vastu.

.....

kuidas kompenseerite suuremast takistusest tuleneva õhuhulkade vähenemise ?

[totuotu]

paljudel õhk-vesi soojuspumpadel on märgitud omaduseks passiivne jahutus. nii nagu mina aru saan, siis jahutatakse põrandat tavalise kollektori kaudu vastupidiselt talvisele soojendamisele.

kas kellegil on praktilist tagasisidet saadavast efektist?

[Diiler]

paljudel õhk-vesi soojuspumpadel on märgitud omaduseks passiivne jahutus. nii nagu mina aru saan, siis jahutatakse põrandat tavalise kollektori kaudu vastupidiselt talvisele soojendamisele.

kas kellegil on praktilist tagasisidet saadavast efektist?

Loodaks ka saada vastust antud küsimusele. Mis oleks alternatiivid, kui ei soovi eraldi konditsioneeri paigaldada aga õhkvesi pump jahutusvõimalusega olemas. Kas oleks reaalne, et veaks kollektorist ühe toru kalorifeeri ja jahutada sedasi?

[Külaline]

Ärge tegelege asendustegevusega, need ei tööta. Akendele väljapoole päikese kaitseks ruloode paigaldamine annab kordi parema efekti.

[xjan]

Systemair VR700, mis minul kasutusel suutis edukalt ka meie läinud kuuma suvega tagada päris OK temperatuuri majas. Nimelt on sel seadmel olemas "cool recovery", mis pm. peaks vist panema rootori tööle kui välisõhk on soojem toast võetavast ja seeläbi ei haara päeval kuuma õhku. Õhtusel ajal oli vent seatud nagunii max madalale temperatuurile ja kui muidu töötab ta poolel võimsusel, siis enne magama minekut sai õhtul vajadusel lasta tal tunnike-paar töötada täisvõimsusega. Kindlasti abiks ka lõunapoolsetel akendel selektiivklaas ja vajadusel lisaks rulood, ning maja uksi-aknaid hoia kinni. Meil see nädal-kaks sooja muidugi ka selline pigem pseudomure millega tegeleda. Kui maja kehvasti soojustatud siis jah, n. katusealustel on üsna ulme elada ka meie suvedega

[ants122]

Ventagregaadi sissevõtu toru tuleb panna pikalt maa sisse 50-100m kus ühk jahtub suvel maha ja talvel eelsoendatakse.

[laurit]

Kas keegi on reaalselt kasutanud ka neid Vallox'i MLV jne jahutuse mooduleid?
Õigustavad end?
Kuidas veel suvisel ajal maja jahedamaks saada, kui "päris konditsioneeri" paigaldamine on suhteliselt keeruline?

[Külaline]

Kas keegi on reaalselt kasutanud ka neid Vallox'i MLV jne jahutuse mooduleid?
Õigustavad end?
Kuidas veel suvisel ajal maja jahedamaks saada, kui "päris konditsioneeri" paigaldamine on suhteliselt keeruline?

Teed jahutust vajava toa akna poikvele, aknale peaks olema ennem paigaldatud kärbsevõrk. Toauksele jäta ka paar cm vahe.
Ja lülitad korraliku köögikubu sisse. "Korralik" köögikubu veab 1000- 1400m2 õhku tunnis välja.
Mina saan magamisruumid 20 minutiga jahedaks.
Päeval ei tohiks aknaid lahti teha, et soe õhk sisse ei tuleks.
ping

[laurit]

Äkki on veel mingeid lahendusi peale köögikubu?

[Külaline]

Äkki on veel mingeid lahendusi peale köögikubu?

On ikka.
Päikese kiirguse energia on 1000W/m2.
Kui sulle päevaga on näiteks 50kW sooja aknast sisse tulnud, siis jahutuseks pead selle sooja ka välja saama.
Kaks varianti ongi, et kas jahutada toas olevat õhku, või toas olev soe õhk jahedama vastu välja vahetada.
Matemaatika aitab arvutada, et kui võimsaid seadmeid selle jaoks vaja on.
Akende pindala saab mõõdulindiga mõõta.
Seadmete vajalikud tehnilised näitajad leiab nende tehnilistest andmetest.
Õhu erisoojuse vastavatest tabelitest.
ping

[Külaline]

Osadel ventseadmetel on suvine möödapääsu klapp, mis aitab jahutada. Ilmselt tuleb siis panna max kiirusele, et korralikult õhku liigutada, aga kindlasti mugavam kui "kubu" variant.

"Suvine möödapääsu klapp: Kõikidel Airobot S seadmetel on suvine möödapääsuklapp (bypass-klapp), mis töötab täisautomaatselt. Näiteks kui maja on suvepäeval üle kuumenenud, saab masin aru, kui välistemperatuur on langenud alla sisetemperatuuri, avab ise möödapääsuklapi ning asub maja jahutama.*
Kopeerisin siit: https://airobot.ee

Muidugi kui palju klapi kaudu reaalselt ruume jahutada jõuab on teine teema, järsku kellelgi kogemusi?