Eramajja septik, imbväljak?

[Küülaline]

Hetkel olen nõutu. Kas on hästi või ei ole ei tea siiani!

Ma ei väsi ikka kordamast, et korraliku projekti puhul ei oleks mingit nõutust ja kõik oleks hästi.

[Siidiuss]

Jah eks ta nii on, et projekteerimiselt kokku hoitud raha võib kokkuvõttes kalliks maksma minna. Tuleb vb 3-50aasta jooksul uus kaev hiljem teha ja kanalisatsioon ka ümber ehitada kui kaevu vesi rikutud saab. Eks pean hakkama uuurima mis need projektid maksavad või lähen riski peale ja loodan, et reostuskoormus madal "3ie" ja põhjavesi keskmiselt kaitstud. Eks pean veel uurima kuidas põhjavesi siin kandis täpselt liigub. Ja kui ikka süda rahu ei anna siis jaotuskaev välja kaevata, 24m kanalitoru septikust edasi ja jaotuskaev otsa ning uus imbväljak. Vähemalt nii palju olen targemaks saanud, et keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel imbväljak lubatud. Ei pea olema biopuhastust. Piisab nm mehhaanilisest. Ja siis saab puurkaevust 59 meetri kaugusele. Peaks olema siis piisav keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Aga eks pean veel targemate veespetsialistidega nõu pidama. Võibolla madala reostuskoormusega ja õige põhjavee liikumissuunaga reovesi ei hakkagi kaevu kunagi mõjutama kui joogiveehaare jääb üles voolu.

[Siidiuss]

Esialgu jätan süsteemi nii nagu on. Veespetsialistid valdavalt seda meelt, et kuna põhjavesi liigub kaevu suunast imbväljaku suunas siis imbväljaku veed kaevu mõjutama ei hakka ja lisaks sellele on põhjavesi surveline mis ka väldib erinevate kihtide segunemist ning kevu manteltoru alumise otsa ja imbtoru vahele jääb ka ligemale 50 meetri paksune savikas kruusa kiht. Seega probleemi ei saaks tekkida.

[Siidiuss]

Kaevufirmast öeldi, et imbväljak peaks ikka vähemalt 50 meetrit puurkaevust eemal olema. Kui vesi reostub siis hakatakse nende kraesse, et kaev kehva. Kuna mul hetkel aega on ja kreiferkopp omastkäest võtta siis tõmbangi vihaga imbkraavid uuesti lahti. Imbtorud ja kild välja tõsta. Septikule 3, 6 meetrist 110s toru otsa ja jaotuskaev ning uued imbkraavid teha. Täielik kilplase töö aga jääb kripeldama. Selline see Eesti ehitus on. Kui täpselt ise asju ei tea siis septiku paigaldajad paigaldavad kasvõi kaevu kõrvale peaasi et trass lühem ja saaks rohkem kasumit oma tasku ajada.


Lisaks sellele, et septiku alla ega ümber ei toodud liiva. On liivata ka kanalitoru mis majast septikuni. Pinnas on kivine ja savine. Toru sügavus 60-80cm. See ka soojustamata ja liivapadjata.

Ilmselt ka see tuleb siis üles kaevata ja liivapadi alla ja soojustus peale. Septiku jätan nii nagu on. Ise tõin liiva kui paigaldamine oli. Kusagilt olin lugenud, et septik paigaldatakse liivaga. Rohkem ei olnud süvenenud kanali töödesse. Nüüd saan aru, et sisuliselt kõik taheti kergelt ära teha ja paigalduse eest küsiti pea 3500 eurot koos septiku ja killuga. Põhimõtteliselt sain korraliku õppetunni. Kui ehitust ei jaga ja järelvalvet ei telli siis tõmmatakse ikka korralkult lohku! Ja ma ei tea ega peagi kõike teadma sest pole õppinud torumees. Aga tuleb välja et eestis muudmoodi ei saa kui tuleb kõik ümsipulgi endale selgeks teha sest muidu hakatakse kohe kokku hoidma ja lihtsamat teed minema!

Nii juhtub kui tellida töö tuntud torutöödega tegelevalt ettevõttelt kus kõik oma ala "spetsialistid" koos. Ilmselt nad teavad ka kuidas peaks olema. Aga minnakse ikka lihtsamat ja odavamat teed ( ehk läheb õnneks sest klient nagunii loll kui lauajalg)!. Hinnapakkumine minu meelest ei olnud odavate killast! Septik maksab ehituspoes 1250 ja killukoorem 100 euri pluss tarns. seega selle raha eest oleks saanud vägagi korralikult teha. Enam ei julge kedagi usaldada. Nagu lasteaed. Kõik tuleb üle küsida enne ettemaksu tegemist. Kas teete nii ja nii. Või hakkab huiamine pihta! Kui ei küsi siis tõenäoliselt hakkabki ja tõmmatakse tagumik lohku! Hiljem itsitavad pihku et näe on ikka lolle!

[Külaline]

Siidiuss, kes keelab projekti ostmast ja sellele ka ekspertiisi tegemast?

[Siidiuss]

Projekti võib ka teha. Aga ega mind suurt muu ei häirigi kui imbväljaku kaugus puurkaevust ehk joogiveehaardest. Imbsüsteem peaks olema joogiveehaardest vähemalt 50m kaugusel. Kui põhjavesi on hästi kaitstud siis võib vähendada 30 meetrini ja kui kaitsmata siis pikendads100m ja teha väljak maa peale ja pumplaga. Mul keskmiselt kaitstud. Seega 50m võik olla ja ise olen sellega rahul. Eks sai uisapäisa teha lastud. Ei teinud piisavalt eeltööd.

Samas leidsin riigiteatajast vastuolu. Veekaitseseaduses on antud imbväljaku kaugus salvkaevust 30-50m sõltuvalt geoloogilisest ehitusest.
Aga teisest seadusest kus on kirjeldatud reovee pinnasesse juhtimise korda. On kirjas, et reovett on keelatud pinnasesse juhtida salvkaevule lähemal kui 80m. Tegelik elu on muiduvi midagi muud. Olen näinud süsteeme kus ühelpool maja on salvkaev ja teiselpool maja imbväljak. Kauguste vahe healjuhul 20m. Eks see kauguse asi kõik ole kinnistu omaniku enda huvides.

[Külaline]

Siidiuss, tubli.
Samas tuleb teha vahet seadusel ja määrusel.
Lisaks on kujade teemaga ka selline asi, et arvestama peab rangeimat.

[Edaeda]

Kas keegi on kursis, kuidas on lood Põlvamaal pinnase kaitstusega. Täpsemalt plaan emale Taevaskoja kanti septik paigaldada aga ei tahaks samasugusesse ämbrisse astuda nagu Siidius. Mitmed kohalikud on väitnud, et tee ära, probleeme pole, kuid salvkaev asub majast vaid paari meetri kaugusel ja siis peaks kanalisatsioonitrassi ikka üsna pika tegema, et kogu Lego majast ja kaevust piisavalt kaugele jääks. Või oleks mõistlik paigaldada septik maja kõrvale ning pikendada hoopis väljavoolu osa? Siis oleks hoolduseks autoga parem ligi pääseda. Ehk on keegi sealkandis asjaga tegelenud ning soovib infot jagada?

[Külaline]

Ainult septikust ei piisa. Septik võtab välja tahkema materjali, mis on veest kergem ja raskem. Vedelik peab minema edasi näiteks imbväljakule. Kui viimast plaanis pole siis pole tegu septikuga vaid tüüpilise reovee mahutiga.
Küsimus ei ole mitte niivõrd pinnase kaitstuses kuivõrd siiski põhjavee kaitstuses. Selleks pakub EW väga lihtsat elektroonilist tööriista, nimega Maa-amet. Vaatasin üle: Taevaskoja kant kõik leheroheline ehk siis põhjavesi on hästi kaitstud.
Kuna salvkaev juba olemas siis kanalisatsioon tuleb sellest ehitada võimalikult kaugele. Kindlasti madalamale, kui salvkaev ise ning ka põhjavee ülemiste veekihtide liikumise suhtes allavoolu. Vastasel juhul kakate lihtsalt enda joogivee sisse ja joote seda.

[Edaeda]

Ainult septikust ei piisa. Septik võtab välja tahkema materjali, mis on veest kergem ja raskem. Vedelik peab minema edasi näiteks imbväljakule. Kui viimast plaanis pole siis pole tegu septikuga vaid tüüpilise reovee mahutiga.
Küsimus ei ole mitte niivõrd pinnase kaitstuses kuivõrd siiski põhjavee kaitstuses. Selleks pakub EW väga lihtsat elektroonilist tööriista, nimega Maa-amet. Vaatasin üle: Taevaskoja kant kõik leheroheline ehk siis põhjavesi on hästi kaitstud.
Kuna salvkaev juba olemas siis kanalisatsioon tuleb sellest ehitada võimalikult kaugele. Kindlasti madalamale, kui salvkaev ise ning ka põhjavee ülemiste veekihtide liikumise suhtes allavoolu. Vastasel juhul kakate lihtsalt enda joogivee sisse ja joote seda.

Tänud kiire vastuse eest. Vabandust, et selgelt välja ei kirjutanud aga plaanis on rajada imbväljak ka jah. Mida te peate täpsemalt silmas sellega, et kindlasti madalamale, kui salvkaev ise? Maja ümber on pinnas tasane ja ei lange eriti kuhugile suunas. Samuti on õhus veel see, et kas viia septik majast kaugemale või pikendada väljavoolu torusid ja rajada imbväljak majast ning septikust kaugemale, et saavutada piisav vahemaa salvkaevuga?

[Külaline]

Kõik võimalikult kaugele ja kõrguslikult madalamale salvkaevust!

[w.k]

Kas Külaline peab silmas, et imbväljak peaks asuma seal, kus maapind on madalamal kui maapind salvkaevu ümber? Või tõesti seda, et kui mul on salvkaev 8m sügav, pean ma imbvälja sellest madalamale/sügavamale tegema???

Kõike hääd,

Gunnar

[Külaline]

Salvkaevu põhja sügavusel ei imbu küll enam midagi, imbväljak tehakse ikka enamvähem maapinna tasemele. Mõistliku kauguse imbväljaku ja salvkaevu vahel leiad kindlasti ka ise üles, imbväljakutega seotud veebilehtedelt. Veidi guugeldamist ja olemas.

[Külaline]

Salvkaevu põhja sügavusel ei imbu küll enam midagi, imbväljak tehakse ikka enamvähem maapinna tasemele. Mõistliku kauguse imbväljaku ja salvkaevu vahel leiad kindlasti ka ise üles, imbväljakutega seotud veebilehtedelt. Veidi guugeldamist ja olemas.

Mina ka aru ei saa, miks EW nõuab veemajanduses kutsetunnistuse olemasolu. Kui ikka kaka häda kaevul pohmelli ravides peale tuleb siis miks ei võiks omanik omaenda salvkaevu kakada?

[Kalvis]

Korra siin foorumis rääkinud imbväljaku sügavusest, kuid ega see liiga ei tee.
Imbväljak rajatakse külmumispiiri sügavusele, sest kui talvel ära külmub siis ei immutra ta enam.

Ära põe seda kutsetunnistust - omanik võib julgelt ehitada ise või lasta endale ehitada ka ilma kutsetunnistuseta - see featuur on mõeldud riigihangete korraldajatele võimalusena vajadusel odavam pakkuja eemaldada.

[Külaline]

Kalvis, Te olete väga valel teel kutsetunnistuste temaatikaga.
EI, ei ole ainult riigihangete teema. Ka kindlustused vaatavad seda dokumenti. Nii mõnigi vee-ettevõte ei avalda ehitusprojekti osas isegi mitte arvamust (enam pole kooskõlastust), kui pole piisava tasemega kutsetunnistust.

[Kalvis]

Sa veidi eksid aga noh eks sa ise tead.

[Külaline]

Sa veidi eksid aga noh eks sa ise tead.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita laita.

[dzim]

Härrad spetsialistid, küsiks sama teemas nõu.

Vaja Rõuge valda paigaldada septik koos imbväljakuga. Põhjavee kaitstuse hinnag on - suhteliselt kaitstud. Põhjavesi kaugel. Seega nagu oleks kõik hea. Maja juurest alla nõlva asub hetkel kasutusel olev salvakev. Maja ja kaevu vahelt jookseb "õnneks" läbi ka sõidutee paari järgmise talu juurde.

Juhul kui tahaks septikut alla nõlva nii nagu nõutud paigaldada, siis jääks septik 80-100m kaugusele majast, veel kaugemale saunast. Lisaks tuleks ka tee üles kaevata. Saaks ka majale ja saunale mugavalt lähemale paigutada, kuid siis jääks salvkaev 4-5m allanõlva.

Lisan ka pildi selgituseks. Salvakevu juures kõrgus 125m ja abihoonete taga mis oleks majale lähemal 129m. Sinna oleks ka ideaalne paigaldada septik kui vaid ta ülesnõlva ei jääks.



Kuidas nüüd sellises olukorras käituda. Peabki alla nõlva majast jube kaugele septiku vedama ja tee alt läbi kaevama või on muid lahendusi?

[Kalvis]

Ei pea. Sul on kauguste osas ikka vale lähenemine. Mäletamist mööda oli septiku kaugus majast 10 meetrit ja igasugune minimaalne kaugus kaevust 15 meetrit, 30 on juba täitsa piisav.
Täpsemalt vaata kanalisatsiooni standardist.

[dzim]

Võtsin lihtsalt maksimaalse kuja hetkel aluseks. Lähemale saab ikka tuua. See olenb pinnasest. Murekohaks just kaevu asumine madalamal pinnasel kui imbväljak. Pinnase lang 50m raaiduses 5%



Lisan ka põhjaliku juhendi kui keegi kunagi otsima peaks

https://www.envir.ee/sites/default/file ... miseks.pdf

[Urmas]

Puurkaevu ei taha lasta puurida majale lähemale? Kaua sa ikka ämbriga tassid ja meditsiiniuudised lähituleviku kohta ei anna lootust nooremaks muutuda, ikka vanemaks.

[dzim]

Kõik maksab, ja eks ükshetk peaks ka selle peale mõtlema. Praegune kaev näib veevajadust rahuldavat. Seega võiks arvestada praeguse kaevu asukohaga septiku paigaldamisel. Ja noh, oma sitta juua ju ei sooviks

[Külaline]

Kaua sa ikka ämbriga tassid ja meditsiiniuudised lähituleviku kohta ei anna lootust nooremaks muutuda, ikka vanemaks.

Näedsa, läks ainult kaks päeva ja dzim´i jaoks head uudised, et ei olegi vaja puurkaevu teha, sest varsti jaksavad ka 130-aastased neli ämbrit korraga tuppa viia. https://www.ohtuleht.ee/882743/kas-tule ... tase-kehas

Urmas

[dzim]

Tore teada! Kuid õnneks/kahjuks ei pea keegi ämbriga vett selles majapidamises vedama.

Ootaks veel konstruktiivseid teemakohaseid ideid.