Põrandatalad läbi

[Juurikas123]

Probleem nimelt selles, et kuna põrandalauad hakkasid vetruma ning põranda lahtivõtmise käigus selgus, et talad mädanenud. Küsimus nüüd selles, et kuidas kõige parem oleks uut teha. Kas uuteks taladeks 10x10 prussid sobiksid ning paigaldaks need sammuga 400mm (prussi keskelt) ning prusside peale osb ilmselt 22mm paksusega? Kuid kuidas kõige paremini prusse loodi saaks ning kuidas prusse kinnitada (näiteks prussiking)?
Pilt ka:
https://www.upload.ee/image/8533352/IMG ... 214154.jpg

[Külaline]

No otse maa peale pole mõtet küll panna, või mis see sealt alt paistab.

[Külaline]

Nii lihtsalt sa ei pääse. Sellist varianti ei kasutaks nagu on hetkel tehtud. Hetkel vist põrand otse pinnasele ehitatud. Mõistlik on see jama sealt ära vedada kuni muld kadunud ca 30-50 cm? Siis killuga/liivaga siledaks. Peno alla ja betooni täis valada, kus pead mõtlema kas tahad küttega põrandat või ilma.

[Külaline]

Kui soov ikkagi puitpõrand jätta, siis peaks ilmselt selle mulla vms kihi ära tassima ning peno alla ja uute talade vahele?

[RasmusA]

Teate, "Külalised", pistke see peno omale pimedasse kohta. Kas teie arust muus isolatsioonimaterjali ei eksisteeri kui umbne peno?

[Külaline]

Ok ikka, pakkuda on veel xps plaadid näiteks.
Pildil on taga välissein, kuid vundamenti ei näe hästi. Tundub et väga madala sokliosaga maakivi vundament? Fakt on see, et samamoodi neid talasid pinnasele panna ei tohi! Kuna sokli osa tundub ka olematu, siis alt tuulduv põrand jääb ilmselt mängust välja. Tulebki teha nn. "keldri põrand" pinnasele

[careface]

Sama teema ootab suvilas ees... jälgin teemat.

[Vaiko4]

Puitpõranda saaks ju teha ka betooni peale. Peno vajalikkus vast ei ole nii oluline, aga mingi niiskuse tõusu tõkestav kiht võiks betooni all olla. Iseasi kui soov põrandaküte sinna paigaldada, sel juhul on soojustus ikka vajalik, muidu läheb maakera kütmine jube kulukaks. Isakodus on põrandad valatud nõukaajal ja ilma soojustuseta ja ei ole külmad, hiljuti sai üks selline projekt ka uuemas majas ilma soojustuseta ja talvel täitsa norm põrand. Sellel majal oli vundament soojustatud.

[Külaline]

Teate, "Külalised", pistke see peno omale pimedasse kohta. Kas teie arust muus isolatsioonimaterjali ei eksisteeri kui umbne peno?

Tere, pista ise. Paraku peno on üks parimaid soojustusi. Mis lõhna või s-haisu sa tahad, et sealt põranda alt maa seest üles tõuseks, et peab hästi "hingama"?

[Voltamper]

Kui see on suvila põrand, siis ma teeks järgmiselt.
Veaks selle pehme kraami sealt välja, kuni pinnas vastu tuleb. Laoks tellistest uued talade kandepunktid, tõrvapapp vahele ja talad peale. Põranda jätaks alt tuulduva - teeks läbi välisseina paari kohta põrandatuulutusavad. Kui tahad soojemat põrandat, võid talade vahe jagu villaga ära täita. 100x100 pruss 40-se sammuga ajab asja ära küll.

[Külaline]

Kui see on suvila põrand, siis ma teeks järgmiselt.
Veaks selle pehme kraami sealt välja, kuni pinnas vastu tuleb. Laoks tellistest uued talade kandepunktid, tõrvapapp vahele ja talad peale. Põranda jätaks alt tuulduva - teeks läbi välisseina paari kohta põrandatuulutusavad. Kui tahad soojemat põrandat, võid talade vahe jagu villaga ära täita. 100x100 pruss 40-se sammuga ajab asja ära küll.

Vana suvila on aastatega maa sisse vajunud ja vanad tuulutusaugud jäävad talvel lume alla ning suvel heina taha.
Mädaneb sinu pakutud lahendus rutem ära kui eelmine.
Nähtud suvilat, kus 4 aastat pärast reki, tuli vastne põrand koos seentega välja visata.
Kui kaevata põrand madalamale kui ümbritsev maapind siis siis on oht, et vihmade ajal, tekkib põranda alla bassein.
ping

[Voltamper]

Kuhu sa oma jutuga tahad jõuda? See täiteaine tuleb sealt ära vedada nii või teisiti. Kui palju seda on - ei oska ennustada, aga mingit hüdroislatsiooni rolli see kohe päris kindlasti ei täida. Uued põrandatalad tuleb saada maapinnast kõrgemale ja õhk peab alt läbi käima, Kas põrandatullutuse saab vedada horisontaalselt või peab õues toru maa seest üles tooma, seda ei oska samamoodi ennustada, aga mõlemad variandid on tehtavad. Ja kui sa väidad, et uue põranda alla tõuseb vesi, siis oleks pidanud selle sama põranda peal ka vesi lainetama. Uus põrand jääb ju sama kõrgele, kustkohast see vesi sinna järsku tulema peaks?
Loomulikult oma suvilas võid sa uued talad panna sinnasamasse vanade talade pesasse. Veel parem oleks see põrand peno täis toppida ja betooniga ummuksisse valada - alumised palgid kindlasti rõõmustavad selle üle.

Kui see on suvila põrand, siis ma teeks järgmiselt.
Veaks selle pehme kraami sealt välja, kuni pinnas vastu tuleb. Laoks tellistest uued talade kandepunktid, tõrvapapp vahele ja talad peale. Põranda jätaks alt tuulduva - teeks läbi välisseina paari kohta põrandatuulutusavad. Kui tahad soojemat põrandat, võid talade vahe jagu villaga ära täita. 100x100 pruss 40-se sammuga ajab asja ära küll.

Vana suvila on aastatega maa sisse vajunud ja vanad tuulutusaugud jäävad talvel lume alla ning suvel heina taha.
Mädaneb sinu pakutud lahendus rutem ära kui eelmine.
Nähtud suvilat, kus 4 aastat pärast reki, tuli vastne põrand koos seentega välja visata.
Kui kaevata põrand madalamale kui ümbritsev maapind siis siis on oht, et vihmade ajal, tekkib põranda alla bassein.
ping

[Külaline]

Kuhu sa oma jutuga tahad jõuda? See täiteaine tuleb sealt ära vedada nii või teisiti. Kui palju seda on - ei oska ennustada, aga mingit hüdroislatsiooni rolli see kohe päris kindlasti ei täida. Uued põrandatalad tuleb saada maapinnast kõrgemale ja õhk peab alt läbi käima, Kas põrandatullutuse saab vedada horisontaalselt või peab õues toru maa seest üles tooma, seda ei oska samamoodi ennustada, aga mõlemad variandid on tehtavad. Ja kui sa väidad, et uue põranda alla tõuseb vesi, siis oleks pidanud selle sama põranda peal ka vesi lainetama. Uus põrand jääb ju sama kõrgele, kustkohast see vesi sinna järsku tulema peaks?
Loomulikult oma suvilas võid sa uued talad panna sinnasamasse vanade talade pesasse. Veel parem oleks see põrand peno täis toppida ja betooniga ummuksisse valada - alumised palgid kindlasti rõõmustavad selle üle.

Kui see on suvila põrand, siis ma teeks järgmiselt.
Veaks selle pehme kraami sealt välja, kuni pinnas vastu tuleb. Laoks tellistest uued talade kandepunktid, tõrvapapp vahele ja talad peale. Põranda jätaks alt tuulduva - teeks läbi välisseina paari kohta põrandatuulutusavad. Kui tahad soojemat põrandat, võid talade vahe jagu villaga ära täita. 100x100 pruss 40-se sammuga ajab asja ära küll.

Vana suvila on aastatega maa sisse vajunud ja vanad tuulutusaugud jäävad talvel lume alla ning suvel heina taha.
Mädaneb sinu pakutud lahendus rutem ära kui eelmine.
Nähtud suvilat, kus 4 aastat pärast reki, tuli vastne põrand koos seentega välja visata.
Kui kaevata põrand madalamale kui ümbritsev maapind siis siis on oht, et vihmade ajal, tekkib põranda alla bassein.
ping

Jõudsingi sinnamaani, et ilma kohapealseid olusid tundmata, soovitada paigaldada kindlalt niiskuse käes hävinevaid materjale, on konkreetne sitakeeramine kellelegi.
50 aastaga saab hoone ja selle niiskusrežiim oluliselt muutuda.

Sõbral jäi väljakaevatud põrand ületalve seisma, see mis eelmine aasta koos seentega välja visati.
Saatsin ta kevadel vara kohe luurele, et mis olukord on, kõik lahti ja hea näha.
Talle üllatuseks oli põranda kohas (all) 20 cm vett.
Ümber maja tehtud peenrad ja lilleklumbid moodustasid vallid, mis suunasid kõik sulaveed kõige madalamasse kohta - põranda alla.
ping

[Voltamper]

Sellisel juhul on see maja nii või teisiti hukule määratud, kui vesi üle uksepakkude käib.
Põrand kui selline ei puutu kuidagi enam asjasse, kuna minu soovitatud variant jääb koos taladega täpselt sama kõrgele kui eelmine. Ainuke vahe, et õhk käib talade alt läbi. Kustkohast see vesi sinna peaks tulema, kui seda varem ei olnud? Ma pole siin rääkinud meetri jagu tühjakskaevamisest. Piisab kui vedada 20-30cm pealmist kihti välja. Ainuke asi mis sügavamale läheb on tellistest kandepunktid.
Sa näed siin probleemi, mille kohta teemaalgataja pole sõnagi rääkinud. MIks sa eeldad, et kõik oma majad hoovi kõige madalamasse punkti on ehitanud? Võiks ju asja veel hullemaks mõelda, äkki kukub seal katus ka kohe sisse? Mul ühel sõbral ükskord kukkus....

[careface]

olete ise reaaselt keegi siit ühegi põranda valmis teind või olete lihtsalt teoorikud?

[Külaline]

Sellisel juhul on see maja nii või teisiti hukule määratud, kui vesi üle uksepakkude käib.
Põrand kui selline ei puutu kuidagi enam asjasse, kuna minu soovitatud variant jääb koos taladega täpselt sama kõrgele kui eelmine. Ainuke vahe, et õhk käib talade alt läbi. Kustkohast see vesi sinna peaks tulema, kui seda varem ei olnud? Ma pole siin rääkinud meetri jagu tühjakskaevamisest. Piisab kui vedada 20-30cm pealmist kihti välja. Ainuke asi mis sügavamale läheb on tellistest kandepunktid.
Sa näed siin probleemi, mille kohta teemaalgataja pole sõnagi rääkinud. MIks sa eeldad, et kõik oma majad hoovi kõige madalamasse punkti on ehitanud? Võiks ju asja veel hullemaks mõelda, äkki kukub seal katus ka kohe sisse? Mul ühel sõbral ükskord kukkus....

Kui on loetust arusaamine raske, siis loe veel paar korda aeglaselt, ja proovi kaasa mõelda, et kust vesi tuleb.
Vesi ei pruugi põrandalaudadeni tõusta, piisab kui ainult talad vette jäävad, kui see põrand on hukule määratud.
Olen mitmeid põrandaid lammutanud ja analüüsinud nende hukkumise põhjuseid.
Ehitajal on muidugi savi, vastavalt küsimisele hinnapakkumine tehtud ja papp tuleb, ega ta tavaliselt ei arutle, et miks eelmise mehe töö aiataha läks.
ping

[K_ehitus]

Loen ja imestan, üks räägib aiast, teine aia august. Kui paarkümmend cm põrandast allpool on lahtine vesi, siis on see maja väga vale koha peale ehitatud. Ükski täie mõistuse juures inimene ei ehita maja sellisesse mülkasse. Kui vesi nii kõrgel on, siis pole enam mingit vahet, milline põrand sinna teha, see maja tuleks kiiremas korras kokku lükata

[Külaline]

Loen ja imestan, üks räägib aiast, teine aia august. Kui paarkümmend cm põrandast allpool on lahtine vesi, siis on see maja väga vale koha peale ehitatud. Ükski täie mõistuse juures inimene ei ehita maja sellisesse mülkasse. Kui vesi nii kõrgel on, siis pole enam mingit vahet, milline põrand sinna teha, see maja tuleks kiiremas korras kokku lükata

See on see "ajaloolise mälu" ja loogilise mõtlemise puudumine.
Maja ehitati nii kõrgele, kui palju raha oli. Rikkam tegi keldri, vaesem maapeale kuivemale kohale.
Läbi aegade on majade ümber arendatud "potipõllundust" ja iluaiandust. Nõukaajal veeti iga aasta 1-2-3 autokoormat mulda peenardele. Mitmekümne aastaga koguneb märkimisväärne kiht.
Kui põllumajandus lõpetati, maapind tasandati ja külvati muru, moodustus suur lehter suunaga maja poole, mis suunab vihmavee maja alla. Ka maja ise aastatega vajub.
Nii juhtubki, et praeguseks on situatsioon oluliselt erinev 50 aasta tagusest ajast, kui see maja ehitati, ja ei saa enam kasutada tolle aegseid ehituslahendusi.
Kuigi "kokkulükkamine" on tänapäeval väga moes, siis on ka mitmeid remondivõimalusi, kui inimesel on maja vaja.
Aga selleks on vaja mõistust ja korralikku plaani.
ping