Kivimaja vs Puitkarkassmaja

[p11be]

Tere

On selge, et kehvasti saab ehitada nii kivimaja kui ka puitkarkassmaja ja kindlasti saab ehitada ühte kallimalt ja teist tunduvalt odavamalt ning vastupidi. Tõenäoliselt ei saa neid kahte varianti päris ühele pulgale panna. Või siiski tänapäeval juba saab? Millist varianti Teie eeldaksite-pooldaksite ja kas tänapäeval on kivimaja ehitus puitkarkassmajaga võrreldes hinna poolest võrdväärne või pigem ikkagi kallim? Vabandan juba ette ära, et nii üldistavalt küsin ja saan aru, et kõik oleneb kliendi soovist ja rahakotist, aga nõuandjaid on mul kaunis vähe ja kindlaid plusse ega miinuseid keegi välja tuua ei oska (kõik vaatavad oma mätta otsast). Seega, kellel kogemusi, kirjutage ja kui midagi tarka pole öelda, siis parem jäta kirjutamata

[arno14]

Muistne vabadussõda kaotatigi ainult põhjusel, et ehitati muldvalligapuitkarkaslinnus

[Voltamper]

Praeguseid "kivimaju" nimetaks pigem hübriidmajaks, kuna pool seina paksusest moodustab ikkagi vill või penoplast.
Päris kivimaja on siis kui täis sein on tellisest, põllukivist, paekivist vms. Ja pole need aeroc ja fibo mingid õiged kivid, pigem üks pude seinatäitematerjal.

[p11be]

Praeguseid "kivimaju" nimetaks pigem hübriidmajaks, kuna pool seina paksusest moodustab ikkagi vill või penoplast.
Päris kivimaja on siis kui täis sein on tellisest, põllukivist, paekivist vms. Ja pole need aeroc ja fibo mingid õiged kivid, pigem üks pude seinatäitematerjal.

Sa tahad öelda, et kui kivimaja, siis columbia tunduks kõige mõistlikum? Või mõni muu säärane õõnesplokk, mis täis valatakse?

[Külaline]

Ei valata Columbit alati täis vaid vajalikes kohtades, kus on vaja suuremat kandevõimet, aga valik on õige. Pilpamaja - ei, tänud. Miks - siin on pilpamaja haipijaid piisavalt, kes on lolli peaga seda teed läinud ning nüüd ei suuda oma pettumust muud moodi välja elada (loe: jagatud mure on pool muret).

[Voltamper]

Ei haibi ei üht ega teist, lihtsalt tahtsin ära mainida, et selliseid ilusaid päris kivimaju enam ei ehitata, või ehitatakse väga erandkorras. Kui fassaadil klobiseb õhuke krohvikiht penoplasti peal ja sees klobiseb kips roovituse peal, siis pole see ju kivimaja?!

[Külaline]

Millal siis see nn pilpamaja ebameeldivaks muutub? Ja kuidas/millal see pettumus kohale ka jõuab? Välisseinad on küll tüki maad õhemad ja kostavad kindlasti paremini läbi aga, kui sa just kiirtee ääres ei ela, siis pole ju hullu.

taastaja

[Voltamper]

Fibost sein kostab ka läbi ja päris korralikult.

[pikk88]

Kustmaalt algab tänapäevamõistes pilpamaja? Ilmselt 5x15 prussidest tehtud seinad on kindlasti pilpamaja aga kas nõukaajal tehtud vahvärk majad, kus kasutati tihtipeale veel käsitsi tahutud palke ja soojustuseks vahele läks linaluu või saepuru liigitub ka pilpaarhidektuuri alla? Või eestiaegsed püstpalkmajad?
Vägisi jääb mulje, et tänapäevamõistes on mõne mehe arvates vaid kaks varianti. Kas korralikust jämedast palgist ristpalkmaja või poole meetri paksuste maakivimüüridega elamu, et ehitist saaks majaks nimetada...

[aer0]

Ei haibi ei üht ega teist, lihtsalt tahtsin ära mainida, et selliseid ilusaid päris kivimaju enam ei ehitata, või ehitatakse väga erandkorras. Kui fassaadil klobiseb õhuke krohvikiht penoplasti peal ja sees klobiseb kips roovituse peal, siis pole see ju kivimaja?!

Mis on kellelegi olulisem, kas kandev sein või viimistlus... Karkassile saab ka täiskivivoodri ümber laduda. Kivimajas sees viibides pole üldreeglina vahet kas väljas peno peal on krohv, laudis, telliseimitatsioon või täistellis-vooder. Elava liiklusega tänava ääres tuleks muidugi olusid arvestada ja võimalusel seinale massi lisada. Õhekrohvi saab juba aastaid ka väga tugevana ja elastsena teha kui rahakott kannatab. Kui väikeplokk on normaalselt laotud siis pole seal mingit roovi ja kipsi vaja. Voolikust krohv selga + pahtel ja värv.

[Voltamper]

Olen sinuga nõus, saab ehitada nii ja naa. Aga kui teemapüstitus on "kumb on odavam", siis ilmselgelt ei laota tellisest fassaadi, ega tehta sisse lauskrohvimist. Ning algandmeid mitte teades, pole ka võimalik öelda kumb on odavam.

Ei haibi ei üht ega teist, lihtsalt tahtsin ära mainida, et selliseid ilusaid päris kivimaju enam ei ehitata, või ehitatakse väga erandkorras. Kui fassaadil klobiseb õhuke krohvikiht penoplasti peal ja sees klobiseb kips roovituse peal, siis pole see ju kivimaja?!

Mis on kellelegi olulisem, kas kandev sein või viimistlus... Karkassile saab ka täiskivivoodri ümber laduda. Kivimajas sees viibides pole üldreeglina vahet kas väljas peno peal on krohv, laudis, telliseimitatsioon või täistellis-vooder. Elava liiklusega tänava ääres tuleks muidugi olusid arvestada ja võimalusel seinale massi lisada. Õhekrohvi saab juba aastaid ka väga tugevana ja elastsena teha kui rahakott kannatab. Kui väikeplokk on normaalselt laotud siis pole seal mingit roovi ja kipsi vaja. Voolikust krohv selga + pahtel ja värv.

[p11be]

Krunt on iseenesest linna ääres ja suhteliselt vaikses piirkonnas. Autosid liigub seal väga vähe ja tulevikus rajatakse sinna ühesuunaline asfaltkattega tee, mis peaks liiklustihedust veelgi vähendama.
Maja tuleb 1,5 kordne ja pindala kuskil 200 ruutmeetrit, oma käega joonestatud projekt (kui seda nii võib nimetada) on arvutis valmis. Projekti tellimine on seotud ka minu eelnevalt esitatud küsimusega. Ehk siis, kui tellin projekti näiteks kivimajale ja hiljem soovin seda puitmajale ümber teha või vastupidi, kas see on projekteerijale väga raske ja minule kulukas või pigem mitte?

[Külaline]

Ei haibi ei üht ega teist, lihtsalt tahtsin ära mainida, et selliseid ilusaid päris kivimaju enam ei ehitata, või ehitatakse väga erandkorras. Kui fassaadil klobiseb õhuke krohvikiht penoplasti peal ja sees klobiseb kips roovituse peal, siis pole see ju kivimaja?!

Jätame nüüd demagoogia, eks?
Pilpamaja on pilpamaja, kivimaja on kivimaja. See, millega väljast viimistleda ja soojustada, on juba teine teema.

[meelis11]

Krunt on iseenesest linna ääres ja suhteliselt vaikses piirkonnas. Autosid liigub seal väga vähe ja tulevikus rajatakse sinna ühesuunaline asfaltkattega tee, mis peaks liiklustihedust veelgi vähendama.
Maja tuleb 1,5 kordne ja pindala kuskil 200 ruutmeetrit, oma käega joonestatud projekt (kui seda nii võib nimetada) on arvutis valmis. Projekti tellimine on seotud ka minu eelnevalt esitatud küsimusega. Ehk siis, kui tellin projekti näiteks kivimajale ja hiljem soovin seda puitmajale ümber teha või vastupidi, kas see on projekteerijale väga raske ja minule kulukas või pigem mitte?

Mõistlik oleks see otsus ikka enne ära teha, milles tulevad seinad ja vahelaed - sest kui projekteerija arvutab sulle sinna puitkarkassi ja vahelaetalad vastavalt koormustele siis hiljem aerocist ja betoonplaadiga vahelage tehes tellid ju täiesti uue projekti Vähemalt arvutused tuleb küll uuesti teha, samuti konstruktsioonide läbilõiked jne
Ehk see ei ole enam sama projekt. Kui seina paksus muutub, siis ka vastavalt muud mõõdud muutuvad.
Kivimaja on selles mõttes lollikindlam, et konstruktsiooni ja soojustust ei saa närilised auguliseks süüa ja sinna käike uuristada.

[Külaline]

Kivimaja on selles mõttes lollikindlam, et konstruktsiooni ja soojustust ei saa närilised auguliseks süüa ja sinna käike uuristada.

Ka tänapäeva närilised arenevad ja fibo või Aeroc või soojustusmaterjalid(peno) neile nüüd küll takistuseks ei ole.
Proovi hammustada fibo graanulit ja mõtle millised hambad on närilistel. Aerocist ei hakka rääkimagi, seda saab niisama sõrmede vahel pudistada.

Minu mõte on ajendatud sellest, et meil tulid närilised tuppa läbi paneelide vuukide. Aga noh, siin võib olla süüdlane vuukide pehmuses tolleaegse ehitaja pooleliolev eramu või suvila.

Urmas

[p11be]

Krunt on iseenesest linna ääres ja suhteliselt vaikses piirkonnas. Autosid liigub seal väga vähe ja tulevikus rajatakse sinna ühesuunaline asfaltkattega tee, mis peaks liiklustihedust veelgi vähendama.
Maja tuleb 1,5 kordne ja pindala kuskil 200 ruutmeetrit, oma käega joonestatud projekt (kui seda nii võib nimetada) on arvutis valmis. Projekti tellimine on seotud ka minu eelnevalt esitatud küsimusega. Ehk siis, kui tellin projekti näiteks kivimajale ja hiljem soovin seda puitmajale ümber teha või vastupidi, kas see on projekteerijale väga raske ja minule kulukas või pigem mitte?

Mõistlik oleks see otsus ikka enne ära teha, milles tulevad seinad ja vahelaed - sest kui projekteerija arvutab sulle sinna puitkarkassi ja vahelaetalad vastavalt koormustele siis hiljem aerocist ja betoonplaadiga vahelage tehes tellid ju täiesti uue projekti Vähemalt arvutused tuleb küll uuesti teha, samuti konstruktsioonide läbilõiked jne
Ehk see ei ole enam sama projekt. Kui seina paksus muutub, siis ka vastavalt muud mõõdud muutuvad.
Kivimaja on selles mõttes lollikindlam, et konstruktsiooni ja soojustust ei saa närilised auguliseks süüa ja sinna käike uuristada.

Ma olen nõus, et mõistlik ära teha, aga eks see sõltub suurel määral ka rahalistest võimalustest ja hetkel ma ei tea kui palju kallimaks võiks kivimaja ehitamine protsentuaalselt osutuda ja kas kivimajal on üldse plusse piisavalt palju, et viimase kasuks otsustada. Kivimaja ehitajate vs puitmaja ehitajate vahelisi artikleid sirvides ja lugedes on selgelt aru saada, et igaüks vaatab oma mätta otsast, aga üldpilt on selline, et kivimaja ehitamine võib umbes 10% rohkem maksta, arvestades, et soojapidavus ja õhujuhitavus on identsed. Kas kogemustega ehitajad nõustuvad selle väitega või pigem mite?
NB! Palun vastata ainult nendel, kes reaalselt ehitusega kokku ka on puutunud ja teavad, mida räägivad Kui ei nõustu, siis võiks põhjendada ka.

[Külaline]

NB! Palun vastata ainult nendel, kes reaalselt ehitusega kokku ka on puutunud ja teavad, mida räägivad Kui ei nõustu, siis võiks põhjendada ka.

On vahe kivi ja kivimajal ja ka puitsõrestik ja puitsõrestikmajal. Juba planeerimise faasis võid teha selle 10 või enam % hinnaerinevuse endale selgeks. Sinu küsimus on liiga abstraktne , et sellele vastata, juba kinnistu asukoht võib n% maksumust muuta (tööjõu ja materjalide kättesaadavus asukohal, ehitustingimused jne)

Alati tasub teha ise kui on olemas aeg, raha ja oskused ning see aeg on odavam, kui teenus. Teentnust osta on mugavam, kvaliteedi kontrolliga tuleb alati tegeleda samal määral.

[p11be]

NB! Palun vastata ainult nendel, kes reaalselt ehitusega kokku ka on puutunud ja teavad, mida räägivad Kui ei nõustu, siis võiks põhjendada ka.

On vahe kivi ja kivimajal ja ka puitsõrestik ja puitsõrestikmajal. Juba planeerimise faasis võid teha selle 10 või enam % hinnaerinevuse endale selgeks. Sinu küsimus on liiga abstraktne , et sellele vastata, juba kinnistu asukoht võib n% maksumust muuta (tööjõu ja materjalide kättesaadavus asukohal, ehitustingimused jne)

Alati tasub teha ise kui on olemas aeg, raha ja oskused ning see aeg on odavam, kui teenus. Teentnust osta on mugavam, kvaliteedi kontrolliga tuleb alati tegeleda samal määral.

Kui ma oleks isetegija ja pikkade kogemustega ehitaja, siis tõenäoliselt ma nii üldistavalt siinolijate käest nõu ei küsiks. Ja objekti asukohta ma ei kavatase muuta, sõltumata sellest, kas kasutan kivi maja ehitamisel või enamjaolt puitu.

[meelis11]

Pigem oli siin see point, et olenevalt asukohtast, võib "kivi vs. puit" hinnavahe olla suurem/väiksem. Ehk ühes kohas on puitmaja ja kivimaja samas hinnas, teises on näiteks puitmaja 10% soodsam.
Ega nagunii seda numbrit ei ole võimalik täpselt ennustada, palju se hnnavahe on - sa võid selle seinte materjalile enamvähem mvlja arvutada, aga palju on töökulu nende püstitamiskes ja viimistlemiseks, on keerulisem ette ennustada. Vabalt võib olla, et puit on materjalina odavam, aga kui töökulu ka juurde paned, siis kokku samas hinnas.
Seega teeks valiku pigem selle järgi, mis seinakonstruktsioon endale rohkem sümpatiseerib.
Tegelikult on valikuid veel rohkem - betooniga täisvalatavad termoplokid, põhupaneelid, põhupakid jne

[p11be]

Pigem oli siin see point, et olenevalt asukohtast, võib "kivi vs. puit" hinnavahe olla suurem/väiksem. Ehk ühes kohas on puitmaja ja kivimaja samas hinnas, teises on näiteks puitmaja 10% soodsam.
Ega nagunii seda numbrit ei ole võimalik täpselt ennustada, palju se hnnavahe on - sa võid selle seinte materjalile enamvähem mvlja arvutada, aga palju on töökulu nende püstitamiskes ja viimistlemiseks, on keerulisem ette ennustada. Vabalt võib olla, et puit on materjalina odavam, aga kui töökulu ka juurde paned, siis kokku samas hinnas.
Seega teeks valiku pigem selle järgi, mis seinakonstruktsioon endale rohkem sümpatiseerib.
Tegelikult on valikuid veel rohkem - betooniga täisvalatavad termoplokid, põhupaneelid, põhupakid jne

Selge see, et ka kõige täpsema kalkulatsiooni juures ei jää lõpphind samaks, mis esialgu sai arvutatud, aga see mõne protsendi kõikumine siia-sinna tõenäoliselt ei kõiguta kedagi, kes suuremas mahus projekti endale ette võtavad.

[p11be]

Kas keegi nende termoplokkide kohta oskab pikemalt midagi rääkida? Ja veel mõningatest võimalustest, mida saaks kivimaja ehitusel kasutada? Millised on tugevamad ja nõrgemad küljed, milline odavam, milline kallim, jne.

[mõte]

Mind sümatiseerib rohkem täis betoneeritud kivimaja, seest korhvitud. Miks ma seda nii arvan.
1) Suurem soojusmahtusus, ehk ühtlustab temperatuuride kõikumisi kuid läheb aeglaselt soojaks, kui peaks maha jahtuma
2) Õhu pidavus ilma hüper super kiledeta mida on keeruline paigaldada ja õhukindlaks saada teipidega.
3) Jäävad ära augud kipsis.
4) Raskete asjade kinnitamine seina pole probleem ja saab hakkama odavate kinnitusvahenditega.
5) Seinad tunduvad kapitaalsemad ja vastu minnes ei kõmise ega vetru.

Miinused:

Keelulisem kommunikatsioone seina peita ja hiljem muuta.
Maja on raskem, vajab suurema tugevusega vundamenti.

[p11be]

Mind sümatiseerib rohkem täis betoneeritud kivimaja, seest korhvitud. Miks ma seda nii arvan.
1) Suurem soojusmahtusus, ehk ühtlustab temperatuuride kõikumisi kuid läheb aeglaselt soojaks, kui peaks maha jahtuma
2) Õhu pidavus ilma hüper super kiledeta mida on keeruline paigaldada ja õhukindlaks saada teipidega.
3) Jäävad ära augud kipsis.
4) Raskete asjade kinnitamine seina pole probleem ja saab hakkama odavate kinnitusvahenditega.
5) Seinad tunduvad kapitaalsemad ja vastu minnes ei kõmise ega vetru.

Miinused:

Keelulisem kommunikatsioone seina peita ja hiljem muuta.
Maja on raskem, vajab suurema tugevusega vundamenti.

Olen ka pigem sama meelt. Kivimaja on kuidagi kindlam ja vastupidavam. Puitmaja on jällegi kerge ja selle rajamine ilmselt soodsam ning moodul- ja elementmajad kerkivad väga kiiresti, võrreldes kivimajaga.
Mind on ka puitmaja nn tervislikkus ja looduslikkus ennast ammendanud, sest paljud räägivad puitmajast, kui tervislikust majast, mis hingab jne, aga tegelikult on puitmaja puhul kasutatud looduslike materjale erinevate kemikaalidega immutatud, et need kauem vastu peaks. Kivi samas on mineraalne materjal ja ei vaja minigusugust töötlemist ega immutamist .
Kisub järjest rohkem sinna kivimaja poole, aga sellega ilmselgelt kaasnevad jälle uued küsimused, et milliseid materjale ja tehnoloogiat kasutada

[Külaline]

...
3) Jäävad ära augud kipsis.

See punkt tundub pointless, kivimajal on selle asemel augud kivis. Ülejäänud osas nõustun.

...
Kisub järjest rohkem sinna kivimaja poole, aga sellega ilmselgelt kaasnevad jälle uued küsimused, et milliseid materjale ja tehnoloogiat kasutada

Mõni aasta tagasi kaldus minu eelistus kiiresti õõnesplokile. Termoplokk jäi kallimaks ja oleks nullinud betoonseinte soojusmahtuvuse. Kevadel-suvel päike kütab suurtest akendest korralikult, betoon aitab seda salvestada ja hajutada. Saab ka kergplokist ehitada aga kuna soojustada nagunii vaja siis ma ei näinud kergplokil mõtet. Õõnesplokk on paindlikum - arhitekt-konstruktor ütlevad miinimumi, mis vaja täis valada. Alati võid rohkem. Muidugi kõik voolu ja sidekaablite ja veetorude kõrid vaja enne ära vedada kui valamiseks läheb. See jällegi eeldab, et sisekujundus on paigas. Kui mõni kõri seinas kasutamata jääb, on kulu pmst olematu. Aga kui puudu tuleb, vaja freesida.

Kui soovid mitu korrust siis betoontrepp on vaikne ja kindel. Puittrepid üldiselt nagisevad ja metallkarkassid kipuvad õõtsuma.

[Külaline]

Kui ma oleks isetegija ja pikkade kogemustega ehitaja, siis tõenäoliselt ma nii üldistavalt siinolijate käest nõu ei küsiks. Ja objekti asukohta ma ei kavatase muuta, sõltumata sellest, kas kasutan kivi maja ehitamisel või enamjaolt puitu.

No väga tore, põhiküsimus näikse olevat mis on erinevus ja mis on odavam. Kuna sa niiehknaa ei saa hindadest aimu ennem detailidesse minemata, siis kasuta vanat tarkust ja kuluta planeerimisele aasta, siis saad aimu mida konkreetne soov realiseerimiseks vajab. Muuda soovis kasvõi ühte asja muutub ka vajadus. Vana tõde on ka see, et esimesed kaks maja ehita teistele ja kolmas endale, siis on see ehituse selgus olemas mida sa tegelikult tahad.

Selle odavam asja osas on kõige lihtsam otsida odavamat valmis kinnisvara. 10% siia sinna ei mängi ehituses erilist rolli ja kõik projektid lähevad juba nende ajalise kestvuse jooksul 30% kallimaks. Ise ehitades sa turgu ei võida , st su objektile ei teki sellist turuväärtust nagu sa saaks täna minna ja valmis asja osta, eriti , kui juba algne ülesanne on säästa ja pole varem ehitusega kokku puutunud.

Planeerimisel arvesta oma asukoha kinnisvara keskmise ruutmeetri hinnaga, see ongi reaalne hind millega selles piirkonnas on mõttekas toimetada. Sealt jookseb välja ka fakt kuhu üldse on mõtet midagi toimetada n: kui kohalik keskmine on alla 1000€, siis ka säästureziimil väga raske võidelda ja odavam on osta midagi ja kapitaalselt remontida.

Proffide abile planeerimisel loota selliselt, et see 10% sääst ka sinu kasuks tuleb on naiivne, profi kasum tulebki sellest oskusest teha midagi kvaliteetselt turule sobiva hinnaga ja võtta see 100 - 30% vahelt endale. Sääst saab tulla igal alal ainult paremast planeerimisest, efektiivsemast tootmisest ja kavaliteedi järelvalvest.

Sinu ülesande kontekstis on säästu eelduseks parem planeerimine projkteerimise faasis ja võimalikult palju ära planeerida ning tootmise faasis annab eelise eelarvestamine, materjalide hankimine parima hinnaga ning mõistliku hinnataseme ja oskustega tööjõu kasutamine. Ilma hea järelvavleta ei tule kumbki pool välja. Seega, kui plaanid ise ehitama hakata tasuks kõik etapid ennem selgeks teha , aastaga saab teooria, kahe majaga praktika.