Puitkarkassmaja vs puitpaneelmaja vs elementamajad

[kurmask]

Tere!

Oskab keegi mõne sõnaga selgitada, milline majatüüp on soodsaim ehitada, milline kõige mõistlikum?

Olen aru saanud, et puitkarkassmaja, mis koha peal valmis ehitatakse, on kõige inimsõbralikum- seal saab hinagata ja see kestab hästi.

Puitpaneelmaja ja elementmaja aga vajavad eraldi õhutussüsteeme, et seal hingamiseks ruumi oleks.

Aidake rumalat, palun

Urmas

[fgh]

minu meelest räägite Te samast asjast eri nimega. Või mis asi on puitpaneel?

Kui võtta, et koha peal karkassmaja koosneb ainult karkassist, siis tõesti pole hingamisega häda. Need elemendid on reeglina puitkarkass ning vill ja mingi plaat. Ehk kuldnokk läbi karkassi ei lenda ja hingata ehk vähe kehvem kuna tuul ei puhu otse kopsu.

Mõistlik valik on see kus raha läheb vähem, aga kasutegur saavutatakse kõige suurem.

[kurmask]

Tänud vastuse eest!

MIlline on see valik, kus raha läheb vähem, kasutegur suurem? Elementmaja?

[külaline123456]

Nüüd kui ei eksi, siis element (moodul) ja paneel on kõiks puitkarkassist. Vahe on siis ehituslik, ehk üldjuhul element majal ehitatakse maja elemendid (seinad, laed jne) tehases, tuuakse ehitusplatsile ja paigaldatakse. Moodulmajade puhul ehitatakse terved maja sektsioonid tehases ja ühendatakse ehitusplatsil. Hinnad on erinevad, suured tootjad (elemnt ja moodul) küsivad pahatihti tervik (võtmed kätte) pakettide eest rohkem raha kui lasta maja kohapeal ehitada, vahe tuleb sisse kiiruses (moodul, elemnt on kiirem)

[HeadEhitajad]

Nüüd kui ei eksi, siis element (moodul) ja paneel on kõiks puitkarkassist. Vahe on siis ehituslik, ehk üldjuhul element majal ehitatakse maja elemendid (seinad, laed jne) tehases, tuuakse ehitusplatsile ja paigaldatakse. Moodulmajade puhul ehitatakse terved maja sektsioonid tehases ja ühendatakse ehitusplatsil. Hinnad on erinevad, suured tootjad (elemnt ja moodul) küsivad pahatihti tervik (võtmed kätte) pakettide eest rohkem raha kui lasta maja kohapeal ehitada, vahe tuleb sisse kiiruses (moodul, elemnt on kiirem)

... ikka eksid ... Näide: http://www.innoelement.ee/ ... Kus sa siin puitu näed?

[kurmask]

Leidsin veel ühe asja- termoplokk.
Kirjelduste järgi ületab kõik muud lahendused. Parem soojapidavus, tugevam maja, rohkem kaitset müra vastujne. Ikkagi kivimaja

Vastab see tõele?

[sashaobrok]

Ja mõtle nüüd kuda seal sees hingata küll saab....

[kurmask]

Kas mitte moodulmajad sama tihedad pole? Pannakse jy kilekotti.

Kuis üldse tänapäeval õhutus lahendatud on?

[sashaobrok]

http://lmgtfy.com/?q=ventilatsioon

[kurmask]

http://lmgtfy.com/?q=ventilatsioon

Ma päris loll ei ole, kui ekslikult seda arvasid. Tean, mis on ventilatsioon ja kuidas seda infot leida.

Oleksin pidanud täpsemalt küsima. Küsimus on ehitusmaterjali vaatest- kas kõik uued majad vajavad sundventilatsiooni või mitte?
Olen kuulnud, et elementmajad seda vajavad, kui seal hingata soovid.

[sashaobrok]

Jah. Vajavad. Vastasel korral pole tegelikult nõuetele vastav hapnikusisaldus õhus kuidagi tagatud. Süsteem võib koosneda ka tuulutusklappidest ja ühest väljatõmbest. Mõne arvates võib tõmme olla tagatud ka ahjuga, aga see on absurd kuna enamuse aja on siiber kinni (isegi automaatkatlad käivad tsüklitega ja valdavalt ei ventileeri nad midagi). Kui hapnikku on mõõtmise järgi toas normaalselt, aga mingit süsteemi ei ole, siis on maja järelikult täiesti vigaselt ehitatud, ega vasta kasutusloa saamise eelduseks olevatele miinimumsoojapidavusnõuetele.

[kurmask]

Tänan, sashaobrok, ma arvan, et sain oma vastuse- ehitan uue maja, vajan ventilatsiooni.

Jääb üle ainult otsustada, kas odav klappidega lahendus või mugavam ja/või soojussäästlikum soojusvahetiga tsentraalne lahendus.

[Astrolux OÜ]

http://www.astrolux.ee/

[elementmaja]

ikka elementmaja

[puitkarkass]

Kui võtta, et koha peal karkassmaja koosneb ainult karkassist, siis tõesti pole hingamisega häda. Need elemendid on reeglina puitkarkass ning vill ja mingi plaat. Ehk kuldnokk läbi karkassi ei lenda ja hingata ehk vähe kehvem kuna tuul ei puhu otse kopsu.

[Külaline]

Jah. Vajavad. Vastasel korral pole tegelikult nõuetele vastav hapnikusisaldus õhus kuidagi tagatud. Süsteem võib koosneda ka tuulutusklappidest ja ühest väljatõmbest. Mõne arvates võib tõmme olla tagatud ka ahjuga, aga see on absurd kuna enamuse aja on siiber kinni (isegi automaatkatlad käivad tsüklitega ja valdavalt ei ventileeri nad midagi). Kui hapnikku on mõõtmise järgi toas normaalselt, aga mingit süsteemi ei ole, siis on maja järelikult täiesti vigaselt ehitatud, ega vasta kasutusloa saamise eelduseks olevatele miinimumsoojapidavusnõuetele.

Hapniku sisaldus õhus on küll viimane asi, mida monitooritakse
Aga tuld!

[Käsn]

Kas keegi oskab öelda, kuidas need tehases valmisehitatud karkassmajade seinad nurkadest ära seotakse pärast ehitusplatsil.

[Külaline]

Kas keegi oskab öelda, kuidas need tehases valmisehitatud karkassmajade seinad nurkadest ära seotakse pärast ehitusplatsil.

lastakse naelte/kruvidega kinni , mis muud

[jorh]

"Saab hingata", "ei saa hingata" pole tänapäevase majaehituse juures teema. Tänaste arusaamade järgi on mistahes materjalist ehitatud maja piirded võimalikult isetekkelist õhuliikumist takistavad. Värsket õhku tuuakse tuppa kalkuleeritud ventileerimisega.

Miks nii. Põhjuseid on palju:
1) niiskuse liikumine majast sisse ja välja on eri aastaaegadel erinev. loe kirjandust, saad põhjustest aru. ebasoodne on aeg, kus majasisene niiskus üritab läbi piirete (seinad, aknad) väljapoole minna. selle käigus märgub soojustus, sest soe majasisene niiskus jahtub majast väljumisel ja kondenseerub piirde sees veeks. vahet ei ole, kas on puitmaja, kivimaja või põhust maja. sellel põhjusel tahetakse, et majas ei oleks ülemäärast niiskust ja seda saab kontrollida kalkuleeritud (projekteeritud, ehitatud, mõõdistatud) ventilatsiooniga.

kui sa oled "a vanasti ei olnud mingeid sundvente, majad kõik püsisid" mees, siis ka nii saab. kuid siis pead sama HÕREDA maja ehitama, nagu "vanasti". siis tuuldub niiskus seintest tõesti välja ja saad auga öelda "minu maja on hingav!" puukuuridele ja muudele läbituulduvatele kergehitistele ei tehta ka täna peent ventilatsiooni, sest pole vaja.

2) Inimesed on tänapäeval nõudlikumad. Inimesed ei taha ilma kütta, sest rahaga on tänapäeval midagi targemat teha. Ventilatsioon viib majast lõdvalt 30% soojust minema. Soojusvahetitega ventilatsioonide mõte koos projekteeritud ehitamise ja mõõdistamisega on raha säästmine. Samuti maja tervisele ebasoodsate üle- ja alarõhkude vältimine. Keskmine eestlane on juba sel tasemel, et paneb ventseadme, aga selle töö mõtekast planeerimisest (projekteerimine) ja väljaehitamisest (erialane ehitaja koos hilisema mõõdistamisega) ei taha 90% inimestest veel midagi kuulda. ei saada aru, et kokkuhoiuks on vaja ventilatsiooniga seonduv algusest lõpuni mõtestatult, arvude keelt usaldades teha.

Kui see vendijutt sind iiveldama ajab, siis ole valmis järgmisteks tüüpilisteks tulemusteks:
1) jätsid vendi tegemata, arvad, et õhutad aknaid avades. tulemus - küttearved kasvavad aastatega, sest soojustus kaotab tasapisi toast saabunud niiskuse tõttu oma efektiivsust. kas arved kasvavad või kahanevad, selleks võrdle kütteks aastate lõikes kulunud kilovatte. kütteks kuluva ühe kilovati hind suureneb tasapisi niikuinii
2) vent sai pandud, aga undab raibe, segab. ilmselt hoidsid mürasummutitega kokku või siis lasid panna kõige vähemefektiivsemad summutid. kui projekti pole, siis vaid rumal ehitaja pakub sulle summutilaadsest tootest midagi enamat. või projekt on, kuid ehitaja tunnetab, et ega sinust projekti järgi ehitamise kontrollijat pole ja saad ikka mida iganes omale.
3) ühes ruumis räägitu kostab teise ruumi. jälle torustikus puudu mürasummutid.

Ma ei ole ventilatsiooniseadmete müüja ega ehitaja-paigaldaja ega projekteerija. Olen muu ala inimene, kes võttis endale selgeks teha, miks mõnes uusmajas on pärast tunde kinniste akendega sokihais ja mõnes ei ole.

[jorh]

Mis majatüüp on soodsam ehitada?

Esiteks - misiganes materjalist maja on hästi tehes hea maja. Kes kiidab üht ja laidab teist stiilis "see ikka kestab aastaid!" - ära nende peale aega raiska. Need on uskumused.

Varem oli puidust maja väidetavalt kivimajast odavam teha. Täna see vist nii enam ei ole, sest puitmaja on tänapäevaste parimate inseneriteadmiste järgi tehes väga töömahukas ja häid oskusi nõudev maja. Mina ehitasin teatud nüansi sunnil endale maja, kus esimene korrus on kivist ja teine puidust. Täna eelistaksin kogu maja kivist teha, sest läheb kiiremini ja saab kasutada kesisemate oskustega ehitajaid.

VUNDAMENT
Vahet ei ole, mis maja. Vundamenti tehakse hoolega, sest hilisem parandamine on ülikallis.

KIVIMAJA
Enam vähem sirgelt ladujaid suudad kuidagi leida ja maja kerkib kiiresti. Soojustus läheb välisküljele ning ei ole ka keeruline. Vahet ei ole, kas peno või vill. Mina olen villausku, sest märgumisel vill kuivab niiskuse kiiresti välja. Seest krohvid kiviseinad kas kipskrohviga või mingi muu krohviga ning värvid. Kipskrohv on kõige odavam ja väga hea nakkega. Seepärast ka populaarseim. Seda krohvikihti loetakse edaspidi ma maja aurutõkkeks. Kivimaterjal on kallis, aga töö edeneb kiirelt. Fundamentaalset ei ole vahet, kas Fibo või õõnesplokk (Columbia) või poorbetoon (nt Aeroc). Aerok ei vaja kenal ladumisel seestpoolt isegi krohvi. Minu lemmik ta ei ole, aga viga pole tal midagi.

PUITMAJA
Puitkarkass kerkib ka kiirelt, aga lõbusaks läheb, kui sisetöid hakkad tegema. Tööd on palju ja nõuded ehitajale kõrged: aurutõkkekile; siis lisakarkass; siis kas kips, laudis, OSB, vineer või midagi seinteks. Kui kipsi kõmin seinas ei häiri, siis pahtel selga ja saad värvima. Kui kips ei meeldi, siis veel krohvid (ja odav kipskrohv ei sobi puidusele pinnale). Krohvi püsimiseks on vajalikud veel raabitsvõrk või pilliroomatid. ja kui see kõik sulle sobib, siis arvesta, et tubadevahelise ja korrustevahelise mürapidavusega on traditsioonilisel puitmajal kehvasti. kui tahad tavalise 20 cm Fibo seinaga samaväärset mürapidavust saada, siis teed kahekordse õhuvahega puitseina. samasugust tähelepanu tahab sammumüra korruste vahel. märgade ruumide ehitusel vajab puitmaja rohkem teadmisu ja tehnoloogiast kinnipidamist.

Puitmaja on igati hea maja, aga nõuab rohkem teadmisi ja kõrget töökultuuri. Kui teha nii, nagu insenerid soovitavad, siis tööjõu maht on suur ja ei tule odavam kivimajast. Kui aga sobivad "ma olen 30-aastat ehitanud ja kogu aeg nii teinud" mõtteviisiga ehitajad, siis saad puitmaja kiiresti ja odavalt. Ega nende meeste majad ka kokku kuku, aga riske hilisemateks ebameeldivusteks on rohkem, kui samad mehed sulle kivimaja teeksid.

Üldistades on need põhjused, miks mina teeks pigem kallimate materjalidega, kuid vähem käsitöömahuka kivimaja. Puitmaja materjal on odavam, kuid objektil käsitööd palju.

Väiksema käsitöömahuga on tehases tehtud puitmajad. Ega's kapitalistid niisama pulli pärast puitmajade tegemist objektidelt hoonetesse ei kolinud. Ikka majanduslikel põhjustel ja kvaliteedi nimel.