Maakütte asemele midagi

[TõnnM]

Tere, ostsin maja 1,5 aastat tagasi ja see maaküte ajab närvi. Esiteks võtab palju elektrit ja teiseks on selle remondiga paras jama majas. Natuke peale sisse kolimist vahetati kompressor ära ja nüüd järg käes soojusvaheti käes ja mingi vee pump pidavat häält tegema ja varsti uut vaja. Megad summad ikka sinna tampinud ja tundub et läheb veel. Pump väidetavalt on 11 aastat töötanud. Vaatan et kui nüüd 11 aasta jooksul jälle sarnased väljaminekud tulevad, siis tasub see kolakas üldse välja visata ja mingi muu süsteem panna. Mida soovitate selle asemele?

[Kruvi keeraja]

Uus soojuspump. Muud lahendused hetkel ilmselt veel kulukamad.
Teemaalgataja võiks rohkem andmeid anda. Kui suur köetav pind näiteks.
Kui soojuspumpa siiski ei soovi ja tahad ikkagi tsentrsalset kütet, ilmselt hetkel põranda kütte näol,, siis pead piiluma katelde poole. Aga need eeldavad eraldi katlaruumi ja veel ühtteist näiteks korstent jne.

[Külaline]

Vanasti tegid maalased oma elamistesse suured kivist kastid, millede sees põletati puid, tuppa sooja saamiseks.

[TõnnM]

Pind on u. 120 m2. Maakütet enam ei taha küll ja õhksoojuspumbad langevad ka suure elektri tarbimise tõttu ära. Ega see maasoojuspump mul ka elutoas ei ole, ongi endises katlaruumis, korsten on olemas. Peab vaatama kas odavam tuleb gaasiga liituda (on võimalik) ja gaasikatel panna või kaugküttega liituda (ka võimalik) või panna pelletikatel või korraliku suurusega akupaak ja piisavalt võimas katel, et õhtul paarist tunnist kütmisest jätkuks ka kõva külmaga sooja ööpäevaks ning keskmise ilmaga paariks päevaks.

[muhlui]

Kui kompressor ja soojavaheti juba vahetatud , siis on ju kulutused juba tehtud, mis siin enam mõelda

[onu41]

Kui palju see suur elektrikulu üldse on?

[aer0]

Kui kompressor ja soojavaheti juba vahetatud

"Järg käes" võib tähendada ka seda, et soojusvaheti on veel vahetamata aga ei saa enam vahetamisega hakkama.

Eks igaüks ise arvutab aga see alternatiivne küttesüsteem ei pruugi tulla odavam ei paigaldada ega kasutada. Huivitav, kuidas see 11 või rohkem aastat vana maja soojustatud on?

[meelis11]

Maaküttesüsteem peaks olema ikkagi üks soodsamate jooksvate kuludega süsteem. Kui kontuur juba maas, siis igaljuhul tasuks maaküttele jääda, isegi kui kogu soojuspump tuleb vahetada (ilmselt seda siiski pole vaja). Jabur on täiesti teist tüüpi küttele minna - selle väljaehitus ei tule odavam uue soojuspumba ostust.

Mida tähendab "võtab palju elektrit"? Äkki mõned täpsustavad numbrid kuude lõikes kWh'dega? äkki pump vajab seadistamist ja/või vaja elektritennid ära keelata. Tasuks äkki mõni pumpadega sinapeal olev spetsialist kohale kutsuda.

[Prill]

See 11 aastat tagasi asetub umbes täpselt toonasesse ehitusbuumi, kus ehitati kõike ja kuidas tahes, sest kõik osteti ära. Enne maasoojuspumba mõtte mahakandmist tasuks teha ülevaatlikud uuringud-arvutused, kas kunagi paigaldatud maaküttesüsteem ikka projekteeriti ja ehitati adekvaatne. Vabalt või suure elektrikulu põhjuseks liiga väikse võimsusega soojuspump, mis ennast surnuks töötas, või ka liiga suur maja, või maja mille soojapidavus oli ülehinnatud. Samamoodi ei saa välistada maasse paigaldatud torustiku aladimensioneeritust, kus torustik on liiga lühike, hilistalveks maapind läbi külmunud ja soojuspumbal pole sealt maa seest enam sooja võtta. Kuiste elektriarvete võrdlus võiks anda ka probleemile vihjeid.

[linni]

Tol ajal olid ka mingi Hiina pumbad turul, milliste kasutegur oli vaat et negatiivne.

[ifffff]

Vaadates siin foorumis ühte teist teemat, võib öelda, et ega võrreldes eelmise buumiga s#%&agi muutunud pole.