Vana küttesüsteemi kaasajastamine.

[mcsokk]

Tere. Oleks soov moderniseerida kesküttesüsteemi.Praegu kütab maja(2 korrust 280m2 kivimaja tuhaplokk)keskütte katel Kaunas, mille külge on monteeritud pelletpõleti.Majal on kahe toru süsteem ja mitte suur akupaak ning kahesüsteemne tarbeveeboiler.Kogu süsteem toimib loomuliku tsirkulatsiooni abil ja on avatud lahendus. Radikatel puuduvad termopead. Akupaagist lähevad maja laiali 5 erinevat väljavõtet( ei saa lisada eraldi pumpasid). Pelleti kulu kuus keskmiselt alus ja lisaks 20 kotti.Sooja keeruline reguleerida kuna ei saa katlale anda sobivat temperatuuri(kogu kuumus jookseb kohe mööda maja laiali).Pellet tilsub igavesel tulel.

Siit ka nüüd küsimus kuidas muuta süsteem selliseks, et tekiks väikering ja saaks reguleerida radikatesse minevat vett aga kogu süsteem jääks suhteliselt lihtsaks ja minimaalsete elektrooniliste seadmeteta.

Kas oleks kellegil anda mõni lihtne skeem või näpunäide. Pilt 1 tundub nagu liiga lihtne (kas loomulik tsirkulatsioon toimiks sellisel juhul) Pilt 2 koos kahesüsteemseboileriga aga tuleks välja jätta põrandakollektor.

Kahjuks enda katlaruumist pilti ei saa lisada sest sealt ei saa keegi midagi aru,torud jooksevad risti rästi(olnud veel lisa diislikatel ja saunakerise veesärgi torud kahesüsteemseboileri külge)

[Kalvis]

Süsteemi lisatakse tsirkulatsioonipump ja radikad saavad termostaadid. See on piisav lahendus. Võibolla tuleb mõne toru asukoht parima tulemuse saavutamiseks muuta või lisada kraanid, termomeetrid jne. aga selleks oleks vaja küttesüsteemi skeemi (projekti).
Kui tead mida teha võib töödega kohe pihta hakata.

[Coolhouse]

280 m2 maja, tuhaplokk, Kaunas katel.
1. Kui maja on suur siis seda peabki rohkem kütma.
2. Ega tuhaplokk ei pea sooja kinni.
3. Kaunas on üks madalama kasuteguriga katlaid.
Ehk see on kõva tulemus kui maja on soe ja katla all põleb igavene tuli.
(Kui vahepael tuli ei põleks ja siis põleks suurema leegiga siis põrutaks osa soojust kõrge suitsugaasi temp tõttu korstnasse). Igavese tule häda on et korstnas tekkib kondenseerumine ning korsten laguneb.

Mingi väike ümberehitus ei anna head tulemust. Kui vana moodi edasi kütta siis annaks tulemust suure akupaagi jne (see mis Kalvis kirjutas) lisamine.
Mõelda tuleks maja soojustamisele ja katla vahetamisele või teist tüüpi kütteseadme lisamisele.

[mcsokk]

Kalvis kas siis ei olegi vaja väikest ringi tekitada,piisab pumbast ja termopeadest või peaks ikka olema termoklapp,tagasilöögi klapp,termopead ning 3t ventiil?
Maja soojustamine langeb ära.Katla kohta veel niipalju. et see on ehitatud veidi teisiti(org.korstna väljavõttest läheb mitte korstnasse vaid lisatiirule ümber katla).Suitsugaaside temp ei ole väga kõrge maks võimsusel.

[Kalvis]

EI. Ja mõningaid muid mainituid ei ole kah vaja. Millal miskit tegelt vaja on sõltub kui automatiseeritud kütet vajad ja kui palju on soov ümberehitada. Mõnikord võib mõne lihtsa asja lisamine olla tõeline peavalu.
eespool mainiti õigesti, et katel võib pullshit olla ja kui maja soojustamatta siis torma pigem sinna raha kulutama kui küttesüsteemi kaasajastama.

[Külaline]

Maja soojustamine on muidugi hea, aga seda ei maksa kah uisapäisa teha.
Kui on ilus maja, siis peab hoolega vaatama, et seda soojustamisega ära ei rikuks.
Mul näiteks üks miljööväärtuslik palkmaja laudvoodriga ja keerulise plekkatusega.
Seal peaks võimalikult vähe väljapoole lisama - kas seda oleks mõistlik teha PUR-iga ?
Annab natuke soojapidavust juurde ja lisab tuuletõkke...

Sama plekk-katusega. kui teha tänase uusehituse kombe kohaselt siis katus tõuseks. Aga siis hakkaksid ristuvate viilude katused vintskoppidesse sisse sõitma.
Ma peaks pigem kõik laiali lõhkuma ja uue soojustuse (PUR ?) ja plekialuse tuulutusvahe jälle mahutama tänase saepurukihi paksusesse....

[Kalvis]

Vabalt saab palkmaja laudvoodriga soojustada nii, lisad 10-15 cm villa, tuuletõkke ja paned identse laudvoodri (samasuguse mis enne oli, hea õnne korral kasutadki sama voodrit uuesti!!!)
Plekkkatusele on samamoodi katusealused soojustamise võtted olemas, milles küsimus? Seejuures on variantide arv nii rohke, et pole mõtet umbropsu oletada milline on parim nii hinnalt kui kvaliteedilt (kui nagunii pole plaanis uuendada).

[Külaline]

Vabalt saab palkmaja laudvoodriga soojustada nii, lisad 10-15 cm villa, tuuletõkke ja paned identse laudvoodri (samasuguse mis enne oli, hea õnne korral kasutadki sama voodrit uuesti!!!)
Plekkkatusele on samamoodi katusealused soojustamise võtted olemas, milles küsimus? Seejuures on variantide arv nii rohke, et pole mõtet umbropsu oletada milline on parim nii hinnalt kui kvaliteedilt (kui nagunii pole plaanis uuendada).

10-15 mm on palju, rikub maja ilme ära.
Kas on miskit ekvivalentset vahtu, mis 50 mm-ga sama efekti annaks?
Jääb veel ka variant 50 mm palki maha freesida.

Laudvooder on õnneks sile püstlaudis - seal saaks ka 10 mm õhema laua panna

[Kalvis]

Kuidas ta välisilmet rikub, kui pärast soojustamist teed välisilme identseks varasemaga? Seleta mulle, kardan, et eksid.
Vaht ja vill on ekvivalentse soojajuhtivusega. Suht pisike erinevus on. Ega õigupoolest enam paremaid soojustusmaterjale palju pole, väike rõhk on seisval õhul koostöös pinnaemissiooniga.

[mcsokk]

EI. Ja mõningaid muid mainituid ei ole kah vaja. Millal miskit tegelt vaja on sõltub kui automatiseeritud kütet vajad ja kui palju on soov ümberehitada. Mõnikord võib mõne lihtsa asja lisamine olla tõeline peavalu.
eespool mainiti õigesti, et katel võib pullshit olla ja kui maja soojustamatta siis torma pigem sinna raha kulutama kui küttesüsteemi kaasajastama.

Kas siis hakkaks nagu toimima suur ring ja vastavalt vajadusele avavad termopead radikale ringi.Kogu veesüsteem köetakse al.80 kraadini ning siis põleti seiskuks ja käivitub uuesti kui temp langeb al.55 kraadini. Seda vett ajaks ringi siis ainult üks pump mis asuks katlasse tagasimineva toru küljes.Kas kahesüsteemseboileril peaks olema eraldi pump? Kuidas kütta tarbevett suvel?

[Coolhouse]

Katlaga kütad akupaaki, nii nagu soovid 55...80C. Läbi akupaagi läheb tarbevee siug (spiraaltoru). Sinna siseneb külm tarbevesi ja sealt väljub soe tarbevesi. Pärast siugu on tarbeveel seguklapp et 80C ei voolaks käte peale.
Akupaak on täidetud kütteveega. Seda vett pumpab maja kontuuri (või kontuuride) pump radiaatoritesse (radiaatoritesse ja põrandaküttesse).

PS. Väga hakkab ühe terroristi lugu meenutama, kuidas ta netist kunstväetist ostis ning sellest pommi tegi. Soovitus oleks küll et uuri seda asja kuskilt firmast.
Meil oli ka kunagi selline katel, vooder ka, aga aastanumbri lõpp oli 75.

[Kalvis]

Oled õigel teel. Siiski saab seda asja mitmel moel lahendada.
Üks lahendus ongi, kuna vabaringlus toimib ja akupaak olemas siis katlaring jääb senine. Tsirkpump ajab radikate ringi edasi (radikad on termostaatidega) kus on tõenäoliselt kahesüsteemne tarbeveeboiler. Selle väljundis on kas termostaatne segisti et liiga kuum vesi liiga ei tee või kasutad kõikjal majapidamises termosegisteid. Või siis modifitseerid akupaaki.
Tarbeveele pole pumpa vaja kui just ei taha pikkade trasside korral ringlust tekitada (siis peab oma pump olema)
Igatahes nii lihtne asi on toimiv.

[mcsokk]

Oled õigel teel. Siiski saab seda asja mitmel moel lahendada.
Üks lahendus ongi, kuna vabaringlus toimib ja akupaak olemas siis katlaring jääb senine. Tsirkpump ajab radikate ringi edasi (radikad on termostaatidega) kus on tõenäoliselt kahesüsteemne tarbeveeboiler. Selle väljundis on kas termostaatne segisti et liiga kuum vesi liiga ei tee või kasutad kõikjal majapidamises termosegisteid. Või siis modifitseerid akupaaki.
Tarbeveele pole pumpa vaja kui just ei taha pikkade trasside korral ringlust tekitada (siis peab oma pump olema)
Igatahes nii lihtne asi on toimiv.

Boiler on eraldi,mõtlesin seda,et kui lisan pumba saan kiirendada sooja vee tootmist ja suvel sooja tarbevett.

[Kalvis]

Kui on olemas siis on ju veel lihtsam. Ongi vaja tsirk.pump lisada ning termostaadid.