Vitsa ja pendli müüdid, kas usud seda?

[teen_ise]

Vitsa ja pendlivärk on seotud usuga. See on rohkem ettekujutuse jms. värk!

Teaduslik eksperiment, kus vitsa ja pendlimehed kukkusid läbi kõik 10 tk.

http://www.youtube.com/watch?v=cqoYrSd94kA

Vaata ja sa ei kahetse!

AUSTRAALIAS teenivad vitsmahed KENA PAPPI öeldes talumeestele ja põllupidajateöle kuhu puurida. Seal on see ülioluline mitte puurida umbes kuhugi.

[teen_ise]

Pandi siis 10 toru maa alla mitmemeetriste vahedega ja osadesse torudesse vesi voolama.

Ja uskuge või mitte aga pendlimehed ja vitsmehed (Austraalia parimad) panid kõik puusse.

Seega Eestis see müüt elab võimsalt, inimesed on vistameestega nii puusse panud ja see on läinud maksma suuri summasid et auke valesse kohta puurida.

Aga ollaks nii kaelani selle vitsa**** sees, et ei juleta vigu tunistada. Vitsmeestel on siis kohe mingi seletus, et mingi mõju, mingi energia, mingi ... mingi ... jne. TOTAALNE AJUVABA ja ohvrid usuvad!

Samuti on osad ehitajad Feng-Shui müüdites nii kini.

Mees ehitab maja, paneb selle sina kuhu tema tahab ja ka vesi hakkab tulema kuhu kaevu koht välja valida! Kui pinas on keeruline siis tehakse eelpuurimist ja vaatlust jms.

[veebimeister]

miks eraldi postitus?

[teen_ise]

miks eraldi postitus?

Vaatasin olemasolevaid teemasid ja kuidagi kohe ie haakunud sinna. Kuna videomaterjal on üsna objektiivne ja neutraalsel tasapinal katsetus, siis ehk need kes selle läbi vaatavad soovivad anda oma arvamusi ja kommentaare selle video - katsetuse suhtes.

[reggie]

miks eraldi postitus?

Adminn mõtles sellega ehk seda, miks selle jutu kirjutamiseks oli vaja kaht järgnevat postitust.
Kui tahad võin vitsa kätte võtta ja sulle täpselt näidata, kus veesoon asub. Ei mingit fenghuid, koolis oleks võind füüsikat kah õppida.
On sul mõni targem meetod?

[teen_ise]

miks eraldi postitus?

Adminn mõtles sellega ehk seda, miks selle jutu kirjutamiseks oli vaja kaht järgnevat postitust.
Kui tahad võin vitsa kätte võtta ja sulle täpselt näidata, kus veesoon asub. Ei mingit fenghuid, koolis oleks võind füüsikat kah õppida.
On sul mõni targem meetod?

Kui videot vaatasid, siis on asi füüsikast väga kaugel. 10 vitsaspetsi ei suutnud eristada 10 torust millises voolas vesi. Tabamus oli mingi 10% mis matemaatiliselt teeb sama, kui minna õue visata münti, liisku jms. Näiteks lähed välja ja viskad labida õhku ja kuhu see kukub seal on veesoon, sellise meetodiga võib ka ligi 10% täppi minna.

Siin asi füüsikast väga kaugel, see video on väga asjalik ...

[2korda2]

Ei mingit fenghuid, koolis oleks võind füüsikat kah õppida.

Ei saa öelda, et oleks olnud kõige usinam õpilane aga usun, et midagi ikka mäletaks. Kas saaks mingi selgituse, mis jõud siis panevad vitsa õiges kohas liikuma? Gravitatsioon? Magnetväli?
Ma olen üpris veendunud, et kui vitsa keeraks mõni mõõdetav füüsikaline jõud, siis ei otsitaks vett mitte tühipalja vitsaga vaid vastava jõu mõõtmiseks loodud riistapuuga.

[reggie]

Pendli katset mäletad? Pendli amplituudi muutumine ja kiirus näitas esmase mõjutaja koostist ligilähedaselt.
Mis puutub aga sinu "tarka" filmi siis unustatud on pisiasi-pendlit mõjutab esmaselt ikkagi metall ja veesooned kui selised meil metalltoru sees ei ole.
Aga mis siin ikka vaielda-mina olen Tartus, võta ühendust, teeme katse.

[2korda2]

Mina käisin HTG matemaatika-füüsika eriklassis. Muuhulgas oli kavas ka füüsikapraktikumid: määrasime küünlaleegi temperatuuri (mitte lihtlabase kraadiklaasiga loomulikult), mõõtsime radioaktiivsust, valgustatust, määrasime spektri järgi gaaside koostist ja tegime palju muud huvitavat. Seal tegime mälu järgi ainult ühe katse pendliga - määrasime "g" suurust täpsusega 4 kohta peale koma (mina sain isiklikult vist tulemuseks 9,8138). Katse tegin ma füüsikaklassis, mis asus teisel korrusel. Mis võis küll olla "esmaseks mõjutajaks" seal? Laud? Põrand? Seinaäärne radikas? Alumisel korrusel paiknenud raamatukogu? Kummaline küll, aga mälu järgi ühtisid g väärtused üle terve klassi tehtud mõõtmistel kuni kolm kohta peale koma. Sellisel juhul tuli mängu juba mõõteviga. Valemi sisendiks olid aga just pendli pikkus ja võnkesagedus. Seega peaks veesoonte kohal "g" väärtus märkimisväärselt erinema sealsamas kõrval mõõdetust? Vaat see avastus oleks kindlasti väärt Nobeli preemiat!

Ma ei saanud kahjuks vastust oma küsimusele: Mis jõud mõjutab vitsa?
Kas on võimalik seda jõudu mõõta mõne mõõteriistaga? Kas vits reageerib samamoodi ka ilma, et "operaator" teda puudutaks (riputame vitsa nööri abil metallkarkassile ja liigutame karkassi üle veesoone)? Kui vitsa paigal hoida "kuivas kohas" ja juhtida siis vitsa alla voolavat vett, kas vits reageerib?

Ma leian, et vaielda maksabki just siinsamas. Korralikult dokumenteeritud katse ju ei sobinud, seega püüame leida teoreetilise põhjenduse

[reggie]

Okey mina ei käind HTG matemaatika-füüsika eriklassis, katset mäletan umbmääraselt 8 klassist ja seega ei saa sinuga teoreetilisel paasil võrdse oponendina vaielda.
Ma väidan antud katsega seoses üksnes seda, et tegu oli valede eeldustega. Ma ei usuks inimest, kes julgeb väita nagu leiaks ta metalltoru seest vee.
Ma võin nüüd eksida aga mis põhimõttel töötavat aparaati kasutati Georg Bushi visiidi aeg lõhkeainete tuvastamiseks-see on lihtsalt küsimus kuna mina ei tea.
Minu pakutud katse oleks järgmine-20*20 ruut, mille ma käin vitsaga läbi. Seejärel tuled sina ja peidad sellesse alasse ütleme kilo rauda, seejärel püüan mina selle kahe metallvitsaga üles leida.
Kolmandaks ikkagi mu tüütu küsimus-kuidas vanad kaevumeistrid kaevu koha määrasid?

[Hiid]

ma ka tartus, hakkame koos mängima?

[2korda2]

1. Bushi "pommivitsad": loe lisa siit.

2. Pakutud katse erineks kahes olulises punktis "vanade kaevumeistrite" meetodist: a) me otsime rauda, b) me kasutame metallvitsa. Raud mõjutab magnetvälja. Minu teada otsitakse isegi mõningate maakide esinemiskohti (kaevandamise eesmärgil) magnetvälja anomaaliate teel. Tõsi, sel juhul on tegemist väga suurte mahtudega. Kas kilone rauakolakas suudaks tekitada mõõdetava anomaalia näiteks meetri kauguselt mõõdetuna - ei tea.

Vanade kaevumeistrite töö edukust ei oska aga hinnata. Ma pole geoloogias eriti tugev ja seetõttu ei tea, kui suures osas meie pinnases võib vett leida (või kui suur on tõenäosus, et jääd täiesti kuivale). Ehk kaevati vajadusel lihtsalt kaev sügavamaks, kuniks sai öelda "ma ju ütlesin, et siin on vett"

[Jörberg]

2korda 2 ajab õiget juttu..
reggie, kui katset tahad võta skeptik.ee kaudu Martiniga ühendust, ta korraldab sulle katse, ma arvan, et ta suudab leida lahenduse ka metalltorudele.

[loghome1]

Pole ebausklik kuid metallvarrastega maa sees asuvaid nt peidetud kaeve , nn veesooni., ka truubikohti näitab se L kujuline traaditükk küll. Ja mitte ainult väljavalitud inimestel. Olen palunud seda katset proovida ka erikooli lastel, kel pole aimu kavalusest, valest, füüsikast ega veesoontest..
Ise leidsin oma esivanemate talus üles kaevu niii täpselt, et peale 2 meetrit kaevamist hakkasid tulema raketised ja mingi 20cm läkas mööda. Ja veel ..selgus , et kaev oli tehtud veesoonte ristumiskohta.
Võta või jäta. Mis vägi neid liigutab. Kindlasti on tegemist mingi EM Induktsioon nähtusega..mis rolli aga see vesi seal mängib...või hoopis sellega kaasnev rauarikas kivim.....

[henry2]

Pakun, et voolav vesi tekitab induktsioonivoolu

[teen_ise]

Ma skeptik.ee lehte ega nende ninameest M.Vällikusse eriti kuidagi ei suhtu aga ühes asjas on nad isiski õigel teel!

Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 1)
http://www.skeptik.ee/index.php/2009/06 ... est-osa-1/

Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 2)
http://www.skeptik.ee/index.php/2009/06 ... est-osa-2/

See ka hea video:
http://www.youtube.com/watch?v=q_mWZWDcqK4

Ma ise usun, et maa aluskihtides on suured praod, kus kiirgab kaootiliselt ja meile teadamata mustris kiirgust, mis väljendub pulkade ja maa poolustega jms. me ei mõista vele kõiki asju aga VEESOONI need ei näita. Vesi ei ole maa all soontena vaid kihtidena jms. kes vähetegi loe ja uurib kuiidas vesi maa all on, siis saab aru, et mingeid müstilisi vee soon iei ole, pea kõikjal on maa all vesi vaid erinevates kihtides!

Puurimise jms. teemal hariv õppefilm
http://www.youtube.com/watch?v=8K6V450S ... re=related

[Suva külaline]

See vitsameeste teema pole päris müüt. Olen ise proovinud ja see tõesti töötab, (tähendab, et need traadijupid L kujulosed tõepoolest käes ise liiguvad, mitte neid ei liiguta nn operaator), kas ka selle koha peal on olemas vee nn soon ei oska ütelda, kaeve me seal ei kaevanud. Kuid kõrberqhvad vitsa abil vett otsisid, samuti otsiti ka siin kaevude kohti. Parimaks peeti tihti pajuoksi, siin võib olla oma tõetera tõesti magnetismiga ja staatilise elektriga.
Mis puudutab vee sooni, siis tõsi põhjavesi on maa sees kihtidena, kuid siiski on olemas maaalused jõed ja vee liikumine. Samuti gravitatsioon ja rõhk ju igatahes vee liikuma maapinnas paneb, ning vesi leiab ikka tee, kust tal parem liikuda, näiteks pehmemad pinnasekihid, praod kivimites jne, ning eks seal see vesi ka paremini liigub. Ega allikad tekivad ka ikka üksikutes kohtades, Eestis hea vaadata pankrannikul, ma ei mõtle kraave, vaid kivimist välja voolavat vett, ta ei valgu ühtlaselt, vaid leiab ikka kergema tee, liivases ja savises pinnases veel liigub ta ühtlasemalt vast.
Tehnoloogiliselt ma ei teagi kuidas seda mööta, kuna aga vitsa meetodil kaeve pannakse paika, on tõestust ja masinat vaja vaid pendlimeeste maha tegemiseks ja selleks ei viitsi keegi erilist arendustööd teha.
Ma üleloomulikesse asjadesse ei usu, ju ikka füüsika ja loodusseadused seal vitsa ja pendlid mõjutavad, hetkel oleks mulle küll vaja veenvamaid argumente, kui see video, et ma enne kaevurajamist ei prooviks traaditükkidega üle. Me ei tea kes seal videos esiteks olid ja ei tea ka kuidas metalltorud seda mõjutavad, kui tekib staatiline elekter, siis raudtorus see käitub vähe teisiti, kui kivimikihtides. Samas võimalik, et vitsamehed ei leiagi vett, vaid midagi muud, millega vesi kaasas käib.

[Külaline]

Traatidega saab edukalt ka alumiin elektrikaablite asukohta maa sees määrata.
Ka siis kui need pole pinge all.

[pikk88]

Olen näinud aga ei usu
Tulid kolm venda, kaks panid paika kaevu asukoha pendliga, üks ütles ka kaevu sügavuse ära ja kaks jäid kaevama. Sügavuse täpsusega pandi mööda ümmarguselt 10% mis mu meelest täiesti lubatav eksimus. Samas on tegemist kuiva kandiga, mitte mingi soomaa, et kaevame meetrijagu veel. Küll siis tuleb vesi ka. Kui sügavuse "määramist" saab veel põhjendada sellega, et naabrimuti kaev on umbes sama sügav ning väidetavalt on samad mehed samas külas kaevanud ka varem ühe kaevu siis laias laastus on ju vee sügavus teada, kuid seda on nüüd küll natuke raske uskuda, et teatud sügavusel on vesi niiöelda igalpool. Et pole erilist vahet kus kaevama hakkame, vee saame kätte igal juhul. Siis poleks ju netis ka neid postitusi, kuidas tulid mehed salvkaevu kaevama aga vett ei leidnudki. Käsitsi kaevamine pole ju ka sama mis puurimine. Masinaga puurides veel võib väita, et pole väga vahet kas puurid 50 või 80 meetrit. Läheb lihtsalt natuke kauem aega...

[Kaevumees]

Tõesti, metallvardad reageerivad vaid teatud kohtadel. Ehk siis pinnase murde kohtadel, suuremad kivid, erinevad kaablid maasees jne. Enamasti liigub pinnase murdekohtadel ka vesi. Kaevumehe pluss on see, et saab seda tööga kontrollida. Samas võivad vardad näidata ka pinnasemuutust, kus näiteks pruunikama liivakivi pealt läheb üle valgele liivakivile, kuid seda on võimalik eristada.

[Heino 1]

Kui vits, traat ja pendel on puru silma ajamine, siis kuidagi peaks ju tuvastama neid veerikkamaid kohti. Ma saan aru, et vesi on maa sees igalpool, kuid küsimus on, et millisel sügavusel ja millises koguses. See eelpuurimine on salvkaevu tegemise puhul ju kulukas ja absurd. Kui vaadata foorumeid, siis salvkaevud on mõnest meetrist paarikümmne meetrini. Samas kaevumehed ei taha millegipärast igalepoole kaevu teha. Mõned, kes kohal käisid olid nii kõvad tegijad, et ütlesid sügavuse ja veeliikumise suuna. Ainult soone tootlikusest ei tahtud midagi rääkida. Hinnapakkumisse aga kirjutati, et tegelik sügavus selgub kaevu valmides. Mida siis teha? Vett on vaja ja kuidas praakida välja „kehv“ kaevumees. Oma üllatuseks avastasin, et kaevumeestel polegi Eestis litsentsi. Pole paberit, mis räägiks oma ameti pädevusest. Sisuliselt iga mees, kes viitsib labidat liigutada või omab koppa võib kaevu teha. Olen nõus rohkem maksma, kui saaks ainult hea kaevu, seda enam et see salvkaev pole sugugi niiväga odav. Varsti algab hajaasustus progamm. Keskonnaministeerium on oma nõudmistega öelnud, et hoonele ja reostusallikale ei tohi kaevu lähemale teha kui kümme meetrit. Samas tahavad, et kaevu tegija ehk siis „kaevumeister“ tuvastaks enne loa väljastamist kaevu asukoha.