passiivmaja ehitamine

[tenn]

Kadus ära see 11-15Kw piir, ehk mikrotootja muudeti kuni 200Kw väiketootjaks.
See võrku tagasi müümine odava hinnaga ei meeldi mulle kuidagi, alternatiiv on inverterita süsteem: 700 eurikut hetkel ja 1,5kW tennid akupaaki - solar paneelidele(nende hinda pole sees) ühendamiseks koos elektroonikaga. Loodetavasti ka selle hind langeb.

Oskab keegi suunata firmat kes aitaks.(Tallinn)
Hetkel katusel olemas paneelid ja paagis tenn, kuid üle jääva el. müüme odavalt. Hea meelega suunaks ka selle energia vee soojendamiseks.

[fastteam]

Jah, suunan Sulle kes neid paigaldab, kirjuta palun mulle. Siia ei pane kuna luba puudub

[rokikas]

Lugemist huvilistele. http://kredex.ee/energiatohususest/ligi ... aterjal-2/

[Urmas]

Liginullenergia standardit täitva maja ehitus kallineb võrreldes C-klassi majaga sama palju, kui hoitakse kokku küttekuludelt ligikaudu 30 aastaga (vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli uuringule). Kui A-klassi ülemehhaniseeritud hoone töötab perfektselt ja riketeta, siis jõuab alginvesteering nulli alles 30 aasta pärast, võrreldes C-klassi hoone rajamiseks tehtud soodsama alginvesteeringuga.

Tsitaat sellest artiklist http://digileht.maaleht.delfi.ee/arvamu ... d=81268945

[Külaline]

Tere. Jaburdusi meie ehitusmaastikul on tohutult. Ega pole midagi parata, kui meie energiatõhususpoliitikat juhivad inimesed, kes ei saa aru mida nad teevad. Tänu Rokika viitele näen järjekordset infomaterjali külmasildadest, kus Kredexile on koostanud järgmised isikud (Andres Jakobi, Roman Metsaluik, Madis Nurm, Tiit Kuusik, Raivo Külaots, Matek, Ivar Mardim, Madis Lobjakas, Aivar Villemson, Heiki Õitspuu, Velle Kadalipp, Kaspar Kruuse, Anton Andres, Tõnu Laigu, Teet Tark, Jarek Kurnitski, Endrik Arumägi, Raimo Simson, Targo Kalamees, Francesco de Luca, Hendrik Voll, Anti Hamburg, Paul Klõšeiko, Laur Vatsfeld,Sander Jakunin ja Henri Sarevet) külmasildade kataloogi, kus pinnasetemperatuuriks Eestis on ette antud -21 C!!!! Tule taevas appi!! Kusjuures nende endi koostatud arvutusmetoodikas on ette antud hoopis -15C!! Eelnimetatud härrased ei saa külmasildade metoodikast ööd ega mütsigi aru. Aga see on ju üks paljudest nõuetest energiatõhususe poliitikas.
Väga head mõtted Mihkel Tüürilt. Ta ei arvesta aga ka seda, et meie Nif-Nif majade konstruktsioonid (mitte ainult seadmed) vajavad juba esimesel 5-10 aastal kapremonti, mis teeb ehitusenergia kulu veelgi suuremaks. Seega julgen väita et 80/20 suhe muutub suurte kapremontide osakaalu tõttu veelgi halvemaks, võib olla isegi 90/10-le.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Urmas]

Väga head mõtted Mihkel Tüürilt. Ta ei arvesta aga ka seda, et meie Nif-Nif majade konstruktsioonid (mitte ainult seadmed) vajavad juba esimesel 5-10 aastal kapremonti, mis teeb ehitusenergia kulu veelgi suuremaks. Seega julgen väita et 80/20 suhe muutub suurte kapremontide osakaalu tõttu veelgi halvemaks, võib olla isegi 90/10-le.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei oska endale diagnoosi panna, kuid mulle tundub, et igatsugu seadmete tootjatel on olemas mingi salajane "vandenõu ja kokkulepe", et uute seadmete tööiga ei tohigi eriti palju ületada garantiiaega. Või on mul lihtsalt paranoia?
Ma tõingi sellest artiklist ühe tsitaadi, kus M.Tüüril on minu arvates ka kahtlev eeldus.

Kui A-klassi ülemehhaniseeritud hoone töötab perfektselt ja riketeta, ...

[Külaline]

Kütteenergia hinna määrab nõudlus turul ja optimist loodab, et midagi odavamaks läheb.
http://digileht.maaleht.delfi.ee/uudise ... d=81286003
ping

[Külaline]

Väga head mõtted Mihkel Tüürilt. Ta ei arvesta aga ka seda, et meie Nif-Nif majade konstruktsioonid (mitte ainult seadmed) vajavad juba esimesel 5-10 aastal kapremonti, mis teeb ehitusenergia kulu veelgi suuremaks. Seega julgen väita et 80/20 suhe muutub suurte kapremontide osakaalu tõttu veelgi halvemaks, võib olla isegi 90/10-le.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei oska endale diagnoosi panna, kuid mulle tundub, et igatsugu seadmete tootjatel on olemas mingi salajane "vandenõu ja kokkulepe", et uute seadmete tööiga ei tohigi eriti palju ületada garantiiaega. Või on mul lihtsalt paranoia?
Ma tõingi sellest artiklist ühe tsitaadi, kus M.Tüüril on minu arvates ka kahtlev eeldus.

Kui A-klassi ülemehhaniseeritud hoone töötab perfektselt ja riketeta, ...

Võib nimeteda ka "vandenõuteoreetikuks".
Insenerid, kes ripuvad "peremehe" ketiotsas, kurdavad seda juba ammu.
Aga müügimeeste ilusat juttu uskuv pööbel ei taha seda mitte uskuda.
Sunnivahendid on finantssektori käes.
ping

[Külaline]

Tere. Üks tähelepanek. Energiatõhususe peaideoloogid on erialaliselt lähedalt seotud just seadmete valdkondadega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Urmas]

Seega julgen väita et 80/20 suhe muutub suurte kapremontide osakaalu tõttu veelgi halvemaks, võib olla isegi 90/10-le.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Saan õigesti aru, et uute nõuete järgi ehitatud majad jõuavad nn nulli selleks ajaks kui neil on vaja juba buldooserit kokkulükkamiseks?
Arvestades tehnika kiiret arengut, siis kogu see "kohustuslik idee" on üpris jabur. Ma ei sea kahtluse alla ideed, see on isenesest kellegi poolt välja mõeldud ikkagi üllal eesmärgil. Või ikka vandenõu?

[ping]

Tere. Üks tähelepanek. Energiatõhususe peaideoloogid on erialaliselt lähedalt seotud just seadmete valdkondadega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kõiki valdkondi juhivad investorid.
Kui Nikolai Tesla käis 100 aastat tagasi pankurite juures, finantseerimist otsimas, siis puudusena leiti, et tema headel leidustel pole "taksomeetrit" küljes, mille abil saaks raha kasseerida.
Igasugu elektroonikaga rikastatud seadmele on lihtsam "taksomeetrit" külge panna kui punasele telliskivile.
ping

[fanatic]

Targutusi teemasse...

https://vikerraadio.err.ee/v/reporterit ... rgiahooned

Reporteritund. Liginullenergiahooned

Stuudios on TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professsor Jarek Kurnitski, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali, Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov ning ehitusettevõtte Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand

[Külaline]

Mis vahe on nullenergia- ja liginullenergia hoonel? Ja mis on plussenergiahoone?

http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjare ... d=81438735

[Urmas]

Ma ei saa enam mitte muhvigi aru, mida lubatakse ja mida mitte ja mida uskuda???

- Kuna liginullenergiahoonete ehitamine on märgavalt kallim, siis kuidas võivad uued nõuded mõjutada Eesti elamuehitusturgu?

Lisaks peab tarbija arvestama ka sellega, et kuigi kulud küttele vähenevad, tõuseb elektrienergiatarbimine ning lisanduvad ka kulud täiustatud seadmete hooldusteenusele.

Mitu % kallim on märgatavalt? Erinevate lubajate numbrid olid nagu kõigest 5-10-15% ja nüüd järsku märgatavalt.

Küttekulude arvelt võidame, aga elekter ja hooldus nullivad küttekulud või isegi teevad kallimaks(?) elamise liginullenergia majas. Mis on kogu selle sehkendamise mõte kui summa summarum jääb samaks?

Allikas https://majandus24.postimees.ee/4441511 ... 1494473310

[Külaline]

Ma ei saa enam mitte muhvigi aru, mida lubatakse ja mida mitte ja mida uskuda???
- Kuna liginullenergiahoonete ehitamine on märgavalt kallim, siis kuidas võivad uued nõuded mõjutada Eesti elamuehitusturgu?

Paniköör Urmas võiks vähemalt sellest aru saada, et artiklist välja rebitud lause on hoopis ajakirjaniku laiali valguv küsimus.
Tuuleveskitega võitlejad peavad aru saama, et liginullenergia ei ole mingi pealesunnitud inimõigus, kes tahab võib oma nõukaaegses krt-majas edasi manduda ja kõige odavam oleks metsas telgis elada.

[Külaline]

Ma ei saa enam mitte muhvigi aru, mida lubatakse ja mida mitte ja mida uskuda???

- Kuna liginullenergiahoonete ehitamine on märgavalt kallim, siis kuidas võivad uued nõuded mõjutada Eesti elamuehitusturgu?

Lisaks peab tarbija arvestama ka sellega, et kuigi kulud küttele vähenevad, tõuseb elektrienergiatarbimine ning lisanduvad ka kulud täiustatud seadmete hooldusteenusele.

Mitu % kallim on märgatavalt? Erinevate lubajate numbrid olid nagu kõigest 5-10-15% ja nüüd järsku märgatavalt.

Küttekulude arvelt võidame, aga elekter ja hooldus nullivad küttekulud või isegi teevad kallimaks(?) elamise liginullenergia majas. Mis on kogu selle sehkendamise mõte kui summa summarum jääb samaks?

Allikas https://majandus24.postimees.ee/4441511 ... 1494473310

Elanikule jäävad elamiskulud ikkagi aga raha liikumise teekond muutub ja edasist rahavoogu saab nii maksude kui ka nutiseadmete abil juhtida.
Tõuseb ka SKP.

[Urmas]

Elanikule jäävad elamiskulud ikkagi aga raha liikumise teekond muutub ja edasist rahavoogu saab nii maksude kui ka nutiseadmete abil juhtida.
Tõuseb ka SKP.

Ega sa praeguse valitsuse nõunik ei ole?

[ratas]

Ega sa praeguse valitsuse nõunik ei ole?

Küsiks vastu, ega Urmas opositsiooni paniköör ei ole?

[Coolhouse]

PS: Kui ajakirjanik midagi kirjutab siis see on tema arvamus.

Alustaks kaugemalt. Kuna on tulnud aastaid ka erinevaid seadusi uurida siis EU seisukoht ei ole antud asjas kuigi jäik. Loe kuidas tahad aga selgelt on õeldud et liikmesriik ise otsustab kuidas omapoolsed konkreetsed normid rakendada.

Seega on Eesti Vabariik asunud ise lubatud ulatuses tegutsema. Kehtivad energiatõhususe normid lähevad muutmisele (vt Liginullenergiahooned Väikemajad p2.1 Energiatõhususe definitsioon).
Seega püstitatakse siseriiklik norm ehk antud juhul energiatõhususarvu piirväärtused.
Nimetatud on seda ETA ning valemi aluseks on MKM määrus nr 58. Edasi tuleb midagi huvitavat kuid tegelikult väga tuttavat. Nimelt kui matemaatilist? süsteemi ei suudetud kuidagi uurida siis kasutati Tambovi konstanti ehk suvalist arvu millega mudelit uurida. Antud juhul:
" Primaarenergiapõhised energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
 fossiilkütused 1,0;
 kaugküte 0,9;
 taastuvkütused 0,75;
 elekter 2,0.
Näiteks gaasi(fossiilkütus)tegur 1,0 ja elektritegur 2,0 tähendavad, et sama energiatõhususarvu
saavutamiseks võib kuluda kaks korda vähem elektrit kui gaasi."
Valemis tarnitud energia korrutatakse kaalumisteguriga st kuskilt laest on võetud kaugküttele 0,9 ning elektrit kasutatavatele seadmetele koefitsent 2 ehk fossiilkütuse kasutamine on eelisolukorras.

Kogu see värk on üks paras huumori kool. Tegin kunagi EU jaoks ühte projekti ning vaja oli arvutada ka ökoloogiline jalajälg. Ei osanud seda siis ega ka praegu kuid Eestis toodetud elektri sai kalkulaatorite abil jalajälje osas päris kergesti kätte. Selgus et kogu projekti "energiatõhususe" nullis põlevkivi kaevandamine.

Õiguslik viide: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/31/EL,
19. mai 2010,hoonete energiatõhususe kohta Lisa 1 p2.
2. Hoone energiatõhusust väljendatakse läbipaistval viisil, märkides sealhulgas primaarenergiatarbimise energiatõhususarvu, mis tugineb primaarenergia teguritele iga energiakandja kohta, mis võib tugineda riiklikele või piirkondlikele iga-aastastele kaalutud keskmistele või kohapealse tootmise konkreetsele väärtusele.

Sellest tulenevalt MKM määrus "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" Vastu võetud 03.06.2015 nr 55 on vastuolus EU 2010/31 kuna primaarenergia tegurid ei ole väljendatud läbipaistval viisil.

Tulemuseks võib osutuda et ehitaja peab riigi saamatuse kinni maksma.
Sama on käsitlusel ka viewtopic.php?f=37&p=357082#p357082

[Külaline]

PS: Kui ajakirjanik midagi kirjutab siis see on tema arvamus.

No antud artiklis vahendas ajakirjanik arendaja arvamust, aga mind paneb hämmastama, kuidas kunagi propageeritud väga soodsast ja kasutuses hoolduskulude osas kokkuhoidlikust ehitise liigist on saanud 10 aastaga sama kallis või kallim(hoolduskuludelt) võrreldes nn tavamajadega. Ennist viskasin pilgu peale teema algusesse ja alates teisest leheküljest hakkavad välja tulema viited lubajate umbmäärastele ehituskuludele ja kui soodsad on hilisemad kulud. Nüüd, tähtaja lähenedes hakkavad ilmuma hoopis teised umbmäärased numbrid ja uued numbrid ei ole teps mitte need, mida lubati 10 aastat tagasi.

NB! Mind ei häiri passiv- ja liginullenergiamaja olemus kui iseenesest, vaid selle ümber käiv häma!

Urmas

[Külaline]

Passiiv- ja liginullenergiahoonete ehitamisel puudub majanduslik mõte.
Need ei ole kuluoptimaalsed / kuluefektiivsed.
Selleks, et siiski saavutada riikliku poliitika elluviimine on vaja sunnimeetodeid.
Imestama paneb arutelu ühe või teise arvamuse üle - kas läheb kallimaks / kui palju läheb kallimaks / millega üleüldse võrreldakse jms
Tegelikult on soojakadude arvutus (ka siin foorumis toodud) ju suhteliselt lihtne.
Kui see teha nt excelisse ja iga piirde kohta eraldi välja arvutada soojakaod on seal ju väga lihtne nüüd piirdeid muuta (soojustus rohkem / vähem) ja leida kui palju siis miski asi lõpptulemust muudab...
Ja seejärel siis otsustada mis oleks majanduslikult kõige optimaalsem...
See, et keegi kusagil foorumis ütleb, et seinas peab kindlasti olema min 300mm soojustust - no see ei ole tõsiselt võetav jutt.
Tooksin siia sellise näite - oli hiljuti üks arvutus kus lae soojustus 200mm villa vs 400mm villa muutis kogu küttekulu vaid 8%...

[Külaline]

Passiiv- ja liginullenergiahoonete ehitamisel puudub majanduslik mõte.
Need ei ole kuluoptimaalsed / kuluefektiivsed...

Sama teksti lugedes vahetasin sõnad passiiv, liginullenergiahoond sõnade vastu nagu Tallinn Tartu neljarealine.

Võiks ju ka väidelda, et milleks on vaja sõita 120 kui saab 70.
Ja targad teadlased on juba ammu selgitanud, et tasa sõuad, kaugele jõuad!
Ja vanasti sõideti hobusega, käidi jala jne.

Lihtsalt mõtisklesin pühapäeva õhtul.

[Külaline]

Ülepingutatud nõuded uutele majadele

https://leht.postimees.ee/4441583/ulepi ... e-majadele

[Külaline]

Ülepingutatud nõuded uutele majadele

https://leht.postimees.ee/4441583/ulepi ... e-majadele

Saan 2020 aastal passimaja projekti alusel ehitusloa, kuid ehitan ise sellest mööda, ehk panen nn. vähem villa.
Mis siis edasi, tuleb keegi hiljem ja mõõdab villa koguse seinas üle, laseb maha lõhkuda, viskab välja?

[Külaline]

Vähe sellest. Vangi pannakse ka. Ja vara konfiskeeritakse.