Pelletikatla vahetus õhksoojuspumba vastu

[meelvi]

Niisiis päevakorral ka isegi siin võrdlemisi paljuräägitud teema - õhk-vesi soojuspumbale ülemineku kaalumine.
Siingi foorumis on juba piisavalt asja arutatud ja pigem tundub, et summaarsete kulude poolest (hoolduskulud+tagavaraosad+kütus), kipub soodsam olema vist ikkagi pelletisüsteem.
Kuna olemasolev pelletikatel on töötanud oma 15 aastat, mille jooksul on ühe korra põletit välja vahetatud, milleks kulus 2100 euri tuuris ja samas kipub ikkagi elanike pelletimahutis graanulite kohendamise initsiatiiv tagasihoidlikuks jääma, siis tiirutavad viimasel ajal mõtted ÕV soojuspumba ümber.
Mõtlemiskoht on, kui palju seejuures kõik jooksva iseloomuga kulutused suurenema peaks.
Arvatavasti pole ka praegune katel mitte igavane, kui tuli koldes 15 aastat lõõmanud on.
Maja on 4 korruseline, kus on 5 põrandaküttekontuuri ning 5 radiaatorit + tarbeveeboiler.
Radiaatoriküte paraku tähendaks katlavee temperatuuri kuskil +65.
Kui ÕV soojuspump on võimeline külmematel ilmadel nö omast taskust elektri abil juurde kütma, siis reeglina aastas sääraseid -15 ja külmemaid ilmu palju ei ole, nii, et kuskil kuu aega suuremat elektriarvet kannatada ei oleks ehk suurem õnnetus.
Maja soojapidavus kipub sinna 90ndate aastate kehvema ehituskvaliteedi poole peale jääma ja kuna maja on teiste majade vahel e. ridaelamuboks, millest pooled korrused on katuse all, siis paraku meie juppi kogu katusest soojustama hakata ei ole hästi võimalik.
Kui keegi siinolijatest juhuslikult samasuguse ülemineku (pellet->ÕVsoojuspump) on ära teinud, siis kasutuskogemust kuulaks hea meelega küll.

[Kalvis]

Soovitan süsteemi juurde lisada õhk-vesi, sest siis on alati paindlikus. Kui ühega juhtub või lahjaks jääb (soojuspump), päästad teisega olukorra.

On minu näpunäidete järgi tehtud ja ise oman õhk-vesi SP koos radiaatoritega, seega kogemust on.

Üldiselt tuleks natukene küttesüsteemi kopitseda. ÕV SP väljund peaks kõigepealt radikatesse minema ja siis põrandaküttesse. Võib ka paralleelselt jääda, küll aga kasutades esimese soovituse kasulikkusest aru saad. Kahjuks täpsemalt soovitada ei saa, sest pole mingit infot kuidas küttesüsteem ehitatud on. SP annab kuni 45 C peale, see on tavajuhtudel nibin nabim radiaatoritega toa kütmiseks piisav. Võimalik, et sul tuleb natuke radiaatoreid juurde lisada aga see on suhteliselt valutu protsess. Põhjus ongi selles, et 45 C juures on radika soojusväljastus ca pool 70 C juures olevast, kuid radikad on ka natuke ülevaruga. Täpse vastuse annab kasutuskogemus.

Mul endal ei ole mitte kunagi elektrilist lisakütmist ÕV pumbal kasutanud, mingi 5 aastat tagasi oli küll puhur ja paar elektriradikat vanast ajast peaaegu abivalmis kasutusse tulemas, sest õues paukus -25 C, kuid siis külm taandus ja jäigi kasutamatta. Kuid kui sul pellet jääb edasi tööle siis milleks elektrit kulutada - suure külmaga käivitad pelleti (SP jätad siis seisma)ja sulged külmade taandudes (käivitad jälle SP).

Maja tasub soojustada kuid need ei ole omavahel väga sõltuvad. Seda võid kasvõi täna alustada, peaasi et pappi oleks.

[Külaline]

Tuttav pani ka Õhk-vee pumba pelleti kõrvale. Nüüd on ta seda üle aasta kasutanud ja keskeltläbi on pelleti põletamisega soodsam 160m2 maja puhul ca 10-15 eurot kuus. Keskmiselt soojustatud maja. Suurim el arve koos sauna jms oli 150 eur.
Mida külmem õues seda kasulikum on pelletiga kütta. Kui temp seal langeb kuni -7 siis võid rahus pumba töös hoida. On ajaline võit pelleti tassimise osas ja ei pea tegelema millegiga.
Väga hea variant kui mõlemad alles ja stardivalmis on. Mõlemal süsteemil oma head ja vead.

[Coolhouse]

Kalvise soovitused on piisavalt head.
Ainult et radiaatorite küttering ning põrandaküte tuleks paralleelselt ühendada.
Esmalt tuleks miudugi radiaatorite küttepinda suurendada sest küttevesi on ÕV soojuspumbaga madalamal temperatuuril. Selle põhjuseks on külmaaine omadused ehk tõstes küttevee kõrgemale temperatuurile peaks soojuspumba kompressor rohkem vaeva nägema. Kasutegur tuleks halvem.
Hoone automaatika osas on raske juhtida sellist rongi põhimõttel tehtud süsteemi kus järgneva vaguni küte sõltub eelneva vaguni kütmisest ehk mõistlikum oleks kütta iga vagunit (1 radikatega ja 5 põrandaküttega) eraldi.

[Külaline]

Mida külmem õues seda kasulikum on pelletiga kütta. Kui temp seal langeb kuni -7 siis võid rahus pumba töös hoida. On ajaline võit pelleti tassimise osas ja ei pea tegelema millegiga.

Kindel see, et toppida ikka mitu süsteemi ja nende eest pappi välja pritsida. Lisame maasoojuspumba ja päikesepaneelid ka veel. Eestlane üldiselt pole mingi äpu, kes kord nädalas pelleti mahuti täitmist ülejõukäivaks peab.

[Külaline]

Kalvise ja Coolhouse kasutajanimede juurest olen juba pikki aastaid asjalikku infot lugenud. Anonüümne kraaksuja, kes midagi peale pelleti ei tunnista ... las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.

[noair]

Eks õhksoojuspumpade müüjad ikka püüavad reklaamitööd teha siin foorumis, aga õnneks paljudele on selgeks saanud et ei tasu selle elektrikütte peale väga panustada.

[fgh]

Ma ei saa mis uss see mõnel sees on nende pumpade vastu. Tahaks kohe seda sitta kogemust täpsemalt kuulda, et aru saada sellest pidevast pumba vastasest mölast.

Need jubedad elektrisöödikud on end tõestanud korduvalt, põhjamaades ketravad aastatest 80 vms Ka sitemad pumbad saavad aasta keskmiseks 2,5 kanti. Kombineeri mõne muu küttega külmal perioodil mida on aastas väga vähe ja see on kõige mõislikum valik üldse.

Olen endale ja teistele korduvalt arvutanud, et kui ei põleta just prügi, siis puud ja muud liigid tulevad kallimad, kui suvaline pump.

[Külaline]

Kõigepealt on keskküttekatel, mida kõetakse halupuudega sest on odav või omad puud, siis tehakse pelleti peale ümber, et oleks mugavam, siis võetakse õhk/vesi pump, et oleks veel mugavam......

Selgelt näha, et õige oleks olnud kohe maaküttepump panna.....

Kõik muidugi ei saa seda panna, aga uusehitajad võiks vähemalt sellest kogemusest õppida....

[Külaline]

Milleks neid süsteeme järjest muudkui vahetada, elektriradiaatorid või elektriline põrandaküte on kõige mugavam, ei ole mingit soojuspumpa kusagil nurgas m*lisemas, süsteemi üles ehitamine on kiire, aias maapind ei ole pool suve külm, hilisemate probleemide esinemise võimalus on olematult väike jne...

[plb]

Loomulikult võib otseelektriga kütta, kui pappi tuleb ülearu ja paistab, et voog ei lakka.
Rehkendasin: oletades, et mu pelletil küttesüsteemi amortisatsiooniaeg on 10 aastat, maksaks ma otseelektriga ~3x rohkem. Tõenäoliselt kestab vähemalt suurem osa sellest süsteemist kauem.
-
Üks tuttav tahtis enda maja külge puhurautoga täidetavat pelletimahutit ehitada - et ei peaks ise tõstma. Sai talle räägitud, et tõsta see paar korda kuus kotte, siis pole vaja sel päeval autosse istuda ja jõukasse sõita. Jäi mõtlema ja mõtleb siiani.

[aero]

... aias maapind ei ole pool suve külm

See, et pean naabrimehest vähem muru niitma, on sulaselge pluss minu jaoks.

[Külaline]

Pane 1 maasoojuspump veel ja hästi maapinna ligi, siis ei pea üldse niitma ja saad suvel uisutada.